valmis_kaamera_07

Autorlus ja originaalsus digifotograafias – teose väärtuse mõiste ferrotüübi näitel

Berta Vosman, fotograaf Minu huvi fotograafia vastu tärkas juba lapsena. Käisin 1990. aastate lõpus mitmel korral Eesti Rahva Muuseumi fotolabori pimikus, kus meie peretuttavast fotograafi käe all ilmusid paberile kujutised. See tundus nii erakordne ja iga pilt oli ainulaadne. Ainulaadne just seetõttu, et kogu pildi ilu sõltus peamiselt negatiivi kvaliteedist ehk ühest fotograafi nupuvajutusest. Ülejäänu…

SUK_36_401

Soome-ugri mimees

Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor Eesti Rahva Muuseumi uuel soome-ugri püsinäitusel „Uurali kaja“ on väike, ent mõnus osa pühendatud erinevate teadlaste ja kirjanike muljetele soome-ugri rahvaste sarnasustest. Nagu see mõttelugu näitab, on vähemalt alates 19. sajandist levinud veendumus, et soomeugrilased on ühte nägu, lisaks ka sõnadelt ja tegudelt samasugused. Seda põhjusmõtet polnud vaja eraldi seletadagi.…

natuke akrobaatikat

Tõde alastikultuurist

Tiit Sibul, näituste korraldaja „Maha riided!”, „3 tundi „Eedeni aias””, „Miks peame käima alasti” – need ja teised 30ndatel pisteliselt  ilmunud artiklid ajaleheveergudel  tutvustasid eestlastele meie kohalikku nudismikultuuri ja rajasid teed ning tekitasid isu vastava eriväljaande järele, kus kõik asjassepuutuv eksplitsiitselt kirjas oleks. 1934 ilmubki trükist „Tõde alastikultuurist” (Differt, Erich D., Ringraadio, 1934. Tallinn: Ühiselu).…

026536_ERM_Fk_443_28

Valu pildile ei jää – milliste valude käes vanad eestlased pidid kannatama?

Eeva-Liisa Sibul ja Eda Vallimäe, füsioterapeudid Selles blogipostituses on juttu valusündroomidest, mis võivad olla vanadel fotodel nähtavate tööasenditega seotud. Püüame seostada võimalikke kaebusi tänapäeva terminoloogia ja leevendusvõimalustega. Ka tänapäeval esineb inimestel tööst tingitud kaebusi, mis on oma olemuses alltooduga väga sarnased. Soovime toonitada, et fotode põhjal koostatud analüüs on puhas spekulatsioon ning inimkeha kohanemisvõime on…

Rain

Neli stseeni välitööpõllult

Katrin Kullo* Eelmisel suvel oli mul võimalus viibida suurepärasel seiklusel – kogudes bakalaureusetööks uurimismaterjali Euroopa linnatänavatelt. Nimelt otsustasin teada saada, mida tähendab elu tänavamuusikuna ja nii õppisin koos uurimispartner Henriga selgeks mõned laulud kastitrummile ja kitarrile ning alustasin linnapildi vaatlemist hoopis avatuma, tänavamuusiku pilguga. Juba Tartus kohtusime tänaval vaimustavate muusikutega ja hiljem Euroopas rännateski imestasin…

DSC_0093

Adru ja sõnnik

Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi uue püsinäituse „Kohtumised“ juht Meil on vaja 10,5 ruutmeetrit adrut ja teist samapalju sõnnikut, et katta sellega osa Eesti Rahva Muuseumi näituse „Inimene ja keskkond“ vitriinidest. „Inimene ja keskkond“ on üks uue maja 11 üksiknäitusest, mis moodustavad kokku põhinäituse pealkirjaga „Kohtumised“. „Inimene ja keskkond“ vaatleb inimeste ja looduskeskkonna vastasmõju ja…

full

Taimetoit aastal 1911

Tekst: Sigrid Solnik, TÜ etnoloogiamagister Pean tunnistama, et Aliise Moora on oma raamatuga „Eesti talurahva vanem toit“minusse sügava jälje jätnud. Esiteks sellepärast, et ta on toidu-uurijana Eestis teednäitav. Teiseks sellepärast, et Aliise tegi meile kristalselt selgeks, et Eesti köök on suuresti jahupuder ja kuumade kartulite peal pehmeks aurutatud soolakala, sekka natuke seapekki, kapsast ning suvisel…