Piret Koosa, teadur Oktoobris oleme tähistanud hõimukuud. Kui vaadata, mida on erinevatel soome-ugri rahvastel vanasõnade-kõnekäändude põhjal öelda pidutsemise ja ilutsemise, laulu ja tantsu kohta, siis kajab sealt vastu pehmelt öeldes skeptiline suhtumine. Enamikul hõimlastest paistavad olevat omad vasted tarkustele-tähelepanekutele, mis eesti pärimuses kõlavad näiteks nii: kodu om paremb ku pidu; ainult kukk ja köster…
Eesti Rahva Muuseumi muinasjutunäitus “Elas kord…” pakub rõõmu nii suurtele kui väikestele külalistele. Muinasjutud on meid saatnud terve elu ja pakuvad enamasti lohutust, et “kõik saab lõpuks korda” ning “kuri saab oma palga”. Muinasjutunäitusel käisid 2020. aasta sügisel külas kolm peret, kes kirjutasid kogetust oma blogides. Pereisa ja blogija Henry kirjutab: “Ma ei tea, mida…
Anu Järs, teadur-kuraator. Valisime ERMi fotokogust mõned pildid ühest 80 aasta tagusest reisist. 1939. aasta juulis korraldas Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus huvireisi Rootsi, et tutvuda sealsete kaupmeeste ja ettevõtetega. Aasta enne seda käidi pikal õppematkal Soomes, järgmisel aastal, pärast Rootsit, aga plaaniti sõita Taani või Norrasse. Välisreis ei olnud tollal haruldane, aga samas polnud see…
Reet Mark, näituste produtsent Nii suured kui ka väiksemad ERMi vahelduvad näitused on praegu muinasjuttude päralt. Suurim neist, „Elas kord ….“ on lõbus „käed külge“ avastamis- ja nuputamisretk, mis avab mängu kaudu lugude sügavamaid saladusi. Muinasjutumaalija Siima Škopi näitus „Siima 100“ näitab ilmekalt nii kunstniku enda elu kui ka muinasjutu kahte palet: helget ja hirmutavat.…
Autor: ERMi näituste talituse produtsent Eve Aab. Nagu ajalugu sirvides selgub, on ka margimaailmal oma pahupool, nimelt võltsingud, vargused. Postmarke on kasutatud lausa tapariistana, lisades liimile kiire mõjuga mürgist ainet – see ei sündinud küll Eestis. F. Peterson, endine Tartu kriminaalpolitsei ülem ja filatelist, kirjutab ajakirjas Eesti Filatelist (nr 5, 1959) nii: „Kõiki Eesti postmarke…
Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator. Neli kümnendit kestnud teadlasetee jooksul Eesti Rahva Muuseumis põlistas Aino Voolmaa ennast Eesti kultuurilukku rahvarõivauurijana ning tunnustatud nõustajana. Tükike tema elutööst on jäädvustunud nendes tuhandetes rahvarõivakostüümides, mida kannavad lauljad ja tantsijad meie suurtel pidudel. 5. oktoobril 2020 on Aino Voolmaa 100. sünniaastapäev! Meenutame üht tahku tema…