Unikaalne soome-ugri rahvaste kongress seekord Tartus Eesti Rahva Muuseumis

Autor: Andres Heinapuu, Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee liige. Soome-ugri rahvaste maailmakongress on Uurali rahvaste kõrgeim esindusfoorum, kuhu saadavad oma esindajad paljud hõimurahvad ja kultuuriseltsid. Kongressi eesmärk on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuuri ja keeli, edendada nende omavahelist koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme ja leida neile lahendusi. Kongressid toimuvad aastast 1992 igal olümpia-aastal. Need on toimunud…

Algkodust Läänemere äärde – tagasivaatekatse tuldud teele

Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. Eestlaste päritolu kohta avaldasid varauusaegsed kirjamehed arvamust juba siis, kui meie ise eelistasime end veel maarahvaks kutsuda. Rahvusliku eneseteadvuse tõusu harjal tõusid ka eestlaste endi seas küsimused selle poolmüütilise algjuurika kohta, mida iga väärika ajalooga rahvas omama pidi. Nõnda on juba 19. sajandist saadik ikka ja jälle esitatud uusi seisukohti eestlaste…

Rahvas – see tähendab inimesi. Näitus ja fotoalbum soome-ugrilastest ja samojeedidest vanadel etnograafilistel fotodel

Indrek Jääts, kuraator. Näituse idee võrsus koostööst Venemaa Etnograafiamuuseumiga. Nende kogus on palju vanu ning Eestis ja tõenäoliselt ka mujal Euroopas seni avaldamata fotosid Venemaa rahvastest. Tekkis mõte tuua valik neist piltidest seoses Tartus toimuva VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressiga avalikkuse ette. Aga milleks piirduda üksnes näitusega, mis on paratamatult ajutine? Leidsime, et pildid on kindlasti…

ERMi arhiiv esitleb: etnograafiliste jooniste kogu ja kunstnik Lembit Lepp

Ülevaate annab Tiina Tael, peaarhivaar.   Eesti Rahva Muuseumi etnograafiliste jooniste kogus (EJ) on 23 795 joonislehte. Valisin kogu tutvustamiseks muuseumi kauaaegse kunstniku Lembit Lepa joonised. Lembit Lepp sündis 17. jaanuaril 1931 Võrumaal Laheda vallas Mustajõe külas. Ta käis Põlgaste koolis ja seejärel läks Võru keskkooli. Koolipoisina võttis ta osa koolinoorte salajase Noorte Kuperjanovlaste Organisatsiooni…

Meil on viinad viiesugused, õlled üheksasugused …[i]

Piret Koosa, teadur   Oktoobris oleme tähistanud hõimukuud. Kui vaadata, mida on erinevatel soome-ugri rahvastel vanasõnade-kõnekäändude põhjal öelda pidutsemise ja ilutsemise, laulu ja tantsu kohta, siis kajab sealt vastu pehmelt öeldes skeptiline suhtumine. Enamikul hõimlastest paistavad olevat omad vasted tarkustele-tähelepanekutele, mis eesti pärimuses kõlavad näiteks nii: kodu om paremb ku pidu; ainult kukk ja köster…

„Jah, raske on see etnograafi elu!“ ehk soomeugrilaste külalislahkusest nõukogude ajal ja tänapäeval

Autor: ERMi teadur Svetlana Karm. Fototöötlus: Arp Karm. Toidukultuuri ja toidupärandi vastu on etnoloogid alati huvi tundnud. Toitu on koos rõivaste ja ehitistega nimetatud ka materiaalse kultuuri (sh nõukogude etnograafia) kolmeks tugisambaks. ERMi etnograafilises arhiivis (EA) leidub palju soomeugrilaste toidu kirjeldusi, mille aluseks on kohapeal tehtud küsitlused või vaatlused. See blogilugu keskendub aga etnoloogide välitööpäevikutele, mis…

Soome-ugri kultuur sotsiaalmeedias

Autor: ERMi teadur Tatiana Alybina. Oktoober on hõimukuu ja seega on meie sugulasrahvad pildis tavapärasest enam. Ka tänane blogilugu avab soome-ugri maailma, kuid veidi teistsuguses võtmes. Nimelt vaatame, mida kirjutatakse ja jagatakse suhtlusvõrgustikes soome-ugri keeltes. Venemaa soome-ugrilastele on kõige tuttavam võrgustik ВКонтакте, mida nimetatakse Vene Facebookiks. Selle kasutaja saab valida 97 keele seast, mille hulgas…

Uurali kaja – kannel käes, laul südames. Ühe laululise ja tantsulise muuseumiretke sündimise lugu

Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. Kohe, kui ERMi soome-ugri püsinäitus „Uurali kaja“ 2016. aasta sügisel külalistele avati, sai selgeks, et selline muinasjutuline miljöö lausa hüüab laulude ja tantsude järele. On ju soome-ugri kultuurid erakordselt rikkad rahvapärimuse poolest, mis sündinud kodukolde ees, külatanumal, nurmede vahel, paksudes taigametsades või tundra- ja stepiavarustes. Muidugi pole võimalik niivõrd mahukat vaimuvara…

Mari naiste rõivastus. 2 osa. Kas tikand kaitseb?

Tatiana Alybina, Eesti Rahva Muuseumi teadur Traditsioonilises kultuuris väljendab riietus kandja sotsiaalset seisundit, sugu, identiteeti ja väärtushinnanguid. Praegusel ajal ei valmistata enamasti ise riideid, kuid valmistooteid valides arvestatakse lisaks mugavusele ka rõivaste süsteemis tekkivat sõnumikeelt. Tänapäeval on see märgisüsteem väga mitmekesine: rõiva tegumood, värv, kanga kvaliteet ja muud. Ajal, kui riideid valmistati käsitsi, oli peamiseks…

Mari naiste rõivastus I. Kas raha kaunistab?

Tatjana Alybina, teadur Käisin eelmisel suvel ekspeditsioonil Marimaal Zvenigovo ja Morki rajoonis – just selles piirkonnas, kus on levinud näitusel „Uurali kaja“ Volga rahvaste saalis esile toodud pulmatraditsioon ja kostüümid. Käes on kevad, mida ilmestab alati ka uus mood linnatänavatel. Räägime siingi veidi mari naise rahvarõivast, seekord täpsemalt nende juurde kuuluvatest ehetest. Arheoloogilised andmed viitavad…