Raamatukaaned Eesti Rahva Muuseumi kogudes. Eesti raamat 500

Maire Kuningas, koguhoidja Kaaned kaitsevad raamatu originaalkaasi kriimude ja plekkide eest, aga samas ka kaunistavad head raamatut. ERMi kogudes on omajagu raamatukaasi, järgnevalt on võimalik valikuga neist tutvuda. Olen tänulik lugejale, kes saadab meile tagasisidet kaante tehnikate, kavandi valmistajate ja autorite kohta. ERM D 42:1 Raamatukaaned on leitud Veltsi mõisast Saksamaale ümberasunud perekond Dehni mahajäänud…

Lugemine on inimeseks olemine. Eesti raamat 500

Vestlusringis osalejaid küsitles Siret Saar. Fotod on illustratiivsed Kirjandus pole miski, mis asetseb päriselu kõrval – kirjandus on elu osa.  See on tohutu hulk võimalusi, ressurss, mis võib toetada iga inimest. Kirjandus on lood, mida inimesed on ajast aega kirjutanud teistele inimestele. Lood inimeseks olemisest. Lugeda võiks eelkõige lugemisrõõmu pärast, lihtsalt niisama. Aga lugemine on…

Labürintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel. Intervjuu näituse „Kaotusest laotusse” kuraatori Jan Kausiga

Jan Kausiga vestles Karmen Maat Jan Kaus on kirjanik, muusik, õppejõud ja tõlkija, kelle sulest on ilmunud nii luulet, proosat, kriitikat kui ka esseistikat. 26. aprillil avati Eesti Rahva Muuseumis tema kureeritud pagulaskirjandust käsitlev näitus-audiolavastus „Kaotusest laotusse“. Näituse kunstnik on Henry Griin. Tänases blogiloos vestleme Janiga näitusest ja pagulaskirjandusest. Kuraator Jan Kaus näituse „Kaotusest laotusse“…

Kaks pilku Hendrik Adamsoni luuletusele „Looduspilte“. Eesti raamat 500

Karmen Maat on Eesti Rahva Muuseumi arhivaar, Katherine Seinre on Tallinna Linnamuuseumi sisutoimetaja Tänane blogilugu vaatab, kuidas kaks lugejat lähenevad samale tekstile. Aluseks on Hendrik Adamsoni luuletus „Looduspilte“, mis pärineb Kusta Toomi isikuarhiivist. Karmen ja Katherine: Enamasti on raamatu lugemine üksildane tegevus, aga tegelikult tekib selle käigus oi kui palju mõtteid, mida vahetada. Üht lugu…

Õigus lugeda kus iganes. Eesti raamat 500

Siret Saar, koguhoidja Fotod: Anu Ansu Raamat käes, muutub lugeja introvertseks eraldiseisjaks – on väljapoole suunatud sagijate hulgas sissepoole pöördunud jõudeolija. Ta vaatab pilku pööramata oma raamatusse ja jätab teistele tunde, et muu teda ei puudutagi. Lugeja teeb ennast maailma jaoks kättesaamatuks ja nähtamatuks. See on suursugune üksindus. Eesti raamatu 500. aastapäeva raames palusime kolleegidel…

Intervjuu keeletoimetajaga. Mida õieti keeletoimetaja teeb ja kuidas ta puhkab?

Jaanuari lõpus ja veebruari alguses, kui õhk oli veel karge, kuid päikese liug mööda taliharjanõlvakut läks päev-päevalt ikka pikemaks, oli Annika Mägimets keeletoimetamise praktikal ERMis. Tema naksakat arvutihiirt suunas ERMi toimetaja Karin Kastehein, kellega Annika oli juba varasemalt tuttav, nad toimetasid aasta tagasi tema esimest lasteraamatut „Saladuslike vihjete saar“. Annika sõnul sujus koostöö Kariniga hästi…

Kihelkonnalood mälulaekast. Andrus Saarestega Jüri kihelkonnas

Tiina Tael, peaarhivaar Raamatuaasta jätkuks tutvustame keeleteadlase Andrus Saareste (1862–1964) kogumismatka päevikut ning vaatame, millise panuse ta ERMi kogudesse on jätnud. Keeleteadlane Andrus Saareste. ERM Fk 3051:17115 Kirjeldustõlge fotole: Must valgel portreefotol on tumedas ülikonnas prillidega mees. ERMi vanavarakorjajaks värvati Albert Saaberg (selline oli ta nimi 1921. aastani) tõenäoliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi kaudu, kus tegutsesid…

Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500

Miks, algav päev, on argipäev sul nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka sellel hommikul (Betti Alver) Berit Petolaiga vestles Siret Saar. Fotod: Berit Petolai Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ räägib tavalistest Eesti inimestest, nende eluolust ning toimetulekust ühiskonna normide ja ajalookäänakutega. Ka soome-ugri püsinäituse „Uurali kaja“ keskne idee põhineb naiste ja…

Naftalood

Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor Kui ma Siberisse jõudsin, kohtusin seal kõigepealt Slavaga. Olles handi lugude jahil, põrutasin kohe, et tahan muinasjutte. „Palun väga,“ ütles Slava ning ulatas mulle riiulist raamatu. Kaanel oli kirjas, et tegu on handi muinasjuttudega ja tiitellehel täpsustus, et need olid mõeldud nooremale koolieale. Lugemist alustasin ahnelt. Kohe esimene jutt…

Jaan Soonvaldi „Väikseid mälestusi Jaan Oksast 1914. a“. Eesti raamat 500

Tekst: Karmen Maat, arhivaar Päevikupidamise kaudu saab inimene sündmusi uuesti läbi mängida ning vaadata neid teise nurga alt ilma esmase tugeva emotsioonita. Samuti võib kirjutamine pakkuda neutraalset pinda, et mõista, miks nii intensiivsed tunded esile kerkisid. Eelmise nädala blogipostituses tutvustasin muusikateadlase, pedagoogi ja helilooja Jaan Soonvaldi päevikuid, mis võlusid oma siirusega. Üks tekst erines aga…