Tiina Tael, ERMi peaarhivaar Juhuslik leid Eesti Rahva Muuseumi arhiivist, kodutütre Anna Repäni 1939. aastast pärinev salmialbum, on kui pilguheit aja- ja hingepeeglisse, kus värsside ja joonistustega peegeldatakse noorte siiraid tundeid, sõprust, armastust, ustavust isamaale. See ajendas sõbrapäeva ja Eesti Vabariigi aastapäeva eel tutvuma teiste sarnaste salmikutega, mida kogunes mitmest kogust 40 ringis – vanim…
Karmen Maat, ERMi arhivaar Selle aasta esimesed lood meie ajaveebis avasid muuseumitöötajate lugemisega seotud mälestusi. Paljud mainisid aga, et nüüd, täiskasvanuna, haaravad nad raamatu kätte enamasti just jõulu ajal. Suvisel ajal tahaks reisida, kontserdil-suveetendusel käia, suvekodu puhtaks kraamida, rannas peesitada… Ja nõnda toimetades võib lugemine sootuks ununeda. Seevastu jõulupuhkus kulgeb veidi rahulikumas tempos. Mida tasuks…
Siret Saar, koguhoidja Fotod on illustratiivsed Kalev Keskküla kirjutab oma miniatuuris „Lihtne eestlane“, et „sageli on oht muutuda liialt oma ameti nägu. Me oleme õppinud ennast mitte kõrvalt vaatama, tormama pimesi edasi. Mis päästaks? Rohkem eneseirooniat, rohkem kõrvalpilku ja samas rohkem ennast!“ Kirjutan sellele mõttele kahe käega alla. Kui oled oma ametis valmis eneseirooniaks ja…
Karmen Maat, ERMi arhivaar Kui eesti kirjandusloolane kord lehitseb laialipillatud lehekülgi eesti kirjanduse lähemast minevikust, siis leiab ta sealt kahtlemata ka Bernhard Weber’i nime, ning siit – ühe tema elupäevist. Oli ta luuletaja, kunstnik või kunstiasjadega kaupleja? Oli ta vahest hullumeelne? Või inimene, kes eluaeg oli jäänud lapseks? Maga rahus, Bernhard Weber, seal võõras mullas,…
Auli Auväärt Õpilaste nutitelefonid, täis pilte, lugusid ja muud meelelahutust, näivad juhatavat neid üha kaugemale sellest, mida nende vanemate ja vanavanemate põlvkond omaks nimetab. Aga kas oleks võimalik kasutada neid samu seadmeid nii, et nende abil avastataks ka meie enda pilte, lugusid ja meelelahutust – meie kultuuripärandit? Just õpetaja saab digipärandit klassiruumi tuues ehitada silla,…
Karmen Maat, ERMi arhivaar Loominguline tegevus võimaldab kunstnikul endast maha jätta midagi püsivat. Samas teadupärast ei kõla kõigi nimi tulevaste põlvede huulil. Miks mõni autor jääb tuntuks, teine vajub kiiresti unustusehõlma ja kolmas saavutab populaarsuse alles pärast surma? Selle kohta saab ainult oletada… Otto Grossschmidt (1869–1941) kuulub nende kirjanike hulka, kelle kirjatööd hinnati kaasaegsete seas,…
Siret Saar, koguhoidja Teame, et kõik on omavahel seotud: kunst, kirjandus, film… Üks motiiv või nähtus võib esineda neid kõigis, kanduda ühest teise. Selline seotus teebki kultuuri nii võluvaks. Üks selline tegelane, kes on inspireerinud loojaid, on ennemuistsete juttude ussikuningas, kes on peategelane nii maalil, vaibal, kui ka romaanis. Oskar Kallis „Ussikuningas“, 1912. https://haus.ee/?c=search&l=et&axs%5Bcontent-search%5D=ussikuningas Kirjeldustõlge:…
Melani Mägi, Tartu Ülikooli kultuurikorralduse magistrant Raamatud ei ole ainult teadmiste allikad – need toimivad sageli ka sõnumite ja märkidena, mis ütlevad midagi lugeja maitse ja kuuluvuse kohta. Ent kuidas saada aimu sellest, mida inimesed loevad ja kuidas nad oma lugemist väärtustavad? Tänapäeval piisab pilgust Instagrami või TikToki, kus uued platvormi harud, Bookstagram ja BookTok,…
Siret Saar, koguhoidja 1999.aastal võeti Eesti Rahva Muuseumisse vastu 1960. aastatel tegutsenud tuntud fotograafi Viktor Salmre (1914–2012) kogu Eestit hõlmava temaatikaga fotoarhiiv (ERM Fk 2644), mis kajastab paljusid eluvaldkondi. Salmre kogus leidub huvitavaid fotosid eesti kirjanikest, keda on kujutatud paljude tegevuste juures alates lugemisest ja lõpetades juuste kammimisega. Eestis loetakse palju, lugemisblogisid ja Instagrami bookstagrammer`eid…
Tekst: Riina Reinvelt, peavarahoidja Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, infosüsteemide haldur Suvi ja raamatud, lugemine hommikul, päeval ja õhtul ning poole ööni välja. Just selline oli üks õige koolivaheaeg. Kindlasti tunnevad selles pildis end ära kõik vanuses 50+ (võibolla isegi 40+) olevad muuseumitöötajad. Nii ka meie. Pöördusime oma lapsepõlve lahutamatute kaaslaste poole: „Pipi Pikksukk“, „Karlsson…