Karmen Maat on Eesti Rahva Muuseumi arhivaar, Katherine Seinre on Tallinna Linnamuuseumi sisutoimetaja Tänane blogilugu vaatab, kuidas kaks lugejat lähenevad samale tekstile. Aluseks on Hendrik Adamsoni luuletus „Looduspilte“, mis pärineb Kusta Toomi isikuarhiivist. Karmen ja Katherine: Enamasti on raamatu lugemine üksildane tegevus, aga tegelikult tekib selle käigus oi kui palju mõtteid, mida vahetada. Üht lugu…
Siret Saar, koguhoidja Fotod: Anu Ansu Raamat käes, muutub lugeja introvertseks eraldiseisjaks – on väljapoole suunatud sagijate hulgas sissepoole pöördunud jõudeolija. Ta vaatab pilku pööramata oma raamatusse ja jätab teistele tunde, et muu teda ei puudutagi. Lugeja teeb ennast maailma jaoks kättesaamatuks ja nähtamatuks. See on suursugune üksindus. Eesti raamatu 500. aastapäeva raames palusime kolleegidel…
Jaanuari lõpus ja veebruari alguses, kui õhk oli veel karge, kuid päikese liug mööda taliharjanõlvakut läks päev-päevalt ikka pikemaks, oli Annika Mägimets keeletoimetamise praktikal ERMis. Tema naksakat arvutihiirt suunas ERMi toimetaja Karin Kastehein, kellega Annika oli juba varasemalt tuttav, nad toimetasid aasta tagasi tema esimesest lasteraamatut „Saladuslike vihjete saar“. Annika sõnul sujus koostöö Kariniga hästi…
Tiina Tael, peaarhivaar Raamatuaasta jätkuks tutvustame keeleteadlase Andrus Saareste (1862–1964) kogumismatka päevikut ning vaatame, millise panuse ta ERMi kogudesse on jätnud. Keeleteadlane Andrus Saareste. ERM Fk 3051:17115 Kirjeldustõlge fotole: Must valgel portreefotol on tumedas ülikonnas prillidega mees. ERMi vanavarakorjajaks värvati Albert Saaberg (selline oli ta nimi 1921. aastani) tõenäoliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi kaudu, kus tegutsesid…
Miks, algav päev, on argipäev sul nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka sellel hommikul (Betti Alver) Berit Petolaiga vestles Siret Saar. Fotod: Berit Petolai Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ räägib tavalistest Eesti inimestest, nende eluolust ning toimetulekust ühiskonna normide ja ajalookäänakutega. Ka soome-ugri püsinäituse „Uurali kaja“ keskne idee põhineb naiste ja…
Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor Kui ma Siberisse jõudsin, kohtusin seal kõigepealt Slavaga. Olles handi lugude jahil, põrutasin kohe, et tahan muinasjutte. „Palun väga,“ ütles Slava ning ulatas mulle riiulist raamatu. Kaanel oli kirjas, et tegu on handi muinasjuttudega ja tiitellehel täpsustus, et need olid mõeldud nooremale koolieale. Lugemist alustasin ahnelt. Kohe esimene jutt…
Tekst: Karmen Maat, arhivaar Päevikupidamise kaudu saab inimene sündmusi uuesti läbi mängida ning vaadata neid teise nurga alt ilma esmase tugeva emotsioonita. Samuti võib kirjutamine pakkuda neutraalset pinda, et mõista, miks nii intensiivsed tunded esile kerkisid. Eelmise nädala blogipostituses tutvustasin muusikateadlase, pedagoogi ja helilooja Jaan Soonvaldi päevikuid, mis võlusid oma siirusega. Üks tekst erines aga…
Tekst: Karmen Maat, arhivaar Oleks huvitav teada, kuidas me paistame ümbritsevatele inimestele. Üldjuhul annavad sellest aimu juhuslikult poetatud laused, kuna ei teki just palju vestlusi teemal „Mida sa minust arvad?“. Sama põnev oleks arutleda küsimuse üle „Kuidas ma näen iseennast?“. Enamasti ringlevad kujundatud arvamused meie mõtetes ja jutuajamistes, õnneks jõuavad mõned ka päevikutesse. Üks aktiivne…
Raamatupoes uue kirjanduse letti sirvides tekib kohe ohe: „Oleks mul vaid rohkem aega!“ Tahaks leiutada ajamasina, et lugeda nii nagu lapsena, mil päev tundus lõpmata pikk, ilma otsa ja ääreta, ainult ole ja loe. Kõlab hästi, eks ole? Oleme jaanuarikuu jooksul jaganud muuseumitöötajate mälestusi lapsepõlve lugemistest. Teema kokku tõmbamiseks palusime kolleegidel mõtiskelda, millised lugejad nad…
Ray Bradbury kirjutab raamatus „Fahrenheit 451“: „Kas te nüüd mõistate, miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad näitavad elu nägu kõikide selle pooridega. Väikekodanlane aga tahab näha vahanägusid – pooride ja karvadeta, miimikata.” Raamatud ja lugejad on ohtlikud, neile pealispinnast ei piisa. Vanemad võivad mingi hetk avastada, et üksi lugev laps ei ole teps mitte “kergesti…