Intervjuu keeletoimetajaga. Mida õieti keeletoimetaja teeb ja kuidas ta puhkab?

Jaanuari lõpus ja veebruari alguses, kui õhk oli veel karge, kuid päikese liug mööda taliharjanõlvakut läks päev-päevalt ikka pikemaks, oli Annika Mägimets keeletoimetamise praktikal ERMis. Tema naksakat arvutihiirt suunas ERMi toimetaja Karin Kastehein, kellega Annika oli juba varasemalt tuttav, nad toimetasid aasta tagasi tema esimesest lasteraamatut „Saladuslike vihjete saar“. Annika sõnul sujus koostöö Kariniga hästi…

Kihelkonnalood mälulaekast. Andrus Saarestega Jüri kihelkonnas

Tiina Tael, peaarhivaar Raamatuaasta jätkuks tutvustame keeleteadlase Andrus Saareste (1862–1964) kogumismatka päevikut ning vaatame, millise panuse ta ERMi kogudesse on jätnud. Keeleteadlane Andrus Saareste. ERM Fk 3051:17115 Kirjeldustõlge fotole: Must valgel portreefotol on tumedas ülikonnas prillidega mees. ERMi vanavarakorjajaks värvati Albert Saaberg (selline oli ta nimi 1921. aastani) tõenäoliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi kaudu, kus tegutsesid…

Argielu elamise julgus. Vestlus kirjanik Berit Petolaiga. Eesti raamat 500

Miks, algav päev, on argipäev sul nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka sellel hommikul (Betti Alver) Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ räägib tavalistest Eesti inimestest, nende eluolust ning toimetulekust ühiskonna normide ja ajalookäänakutega. Ka soome-ugri püsinäituse „Uurali kaja“ keskne idee põhineb naiste ja meeste argistel tegemistel ning maailma tajumisel. Berit Petolai…

Naftalood

Art Leete, Tartu Ülikooli etnoloogia professor Kui ma Siberisse jõudsin, kohtusin seal kõigepealt Slavaga. Olles handi lugude jahil, põrutasin kohe, et tahan muinasjutte. „Palun väga,“ ütles Slava ning ulatas mulle riiulist raamatu. Kaanel oli kirjas, et tegu on handi muinasjuttudega ja tiitellehel täpsustus, et need olid mõeldud nooremale koolieale. Lugemist alustasin ahnelt. Kohe esimene jutt…

Jaan Soonvaldi „Väikseid mälestusi Jaan Oksast 1914. a“. Eesti raamat 500

Tekst: Karmen Maat, arhivaar Päevikupidamise kaudu saab inimene sündmusi uuesti läbi mängida ning vaadata neid teise nurga alt ilma esmase tugeva emotsioonita. Samuti võib kirjutamine pakkuda neutraalset pinda, et mõista, miks nii intensiivsed tunded esile kerkisid. Eelmise nädala blogipostituses tutvustasin muusikateadlase, pedagoogi ja helilooja Jaan Soonvaldi päevikuid, mis võlusid oma siirusega. Üks tekst erines aga…

Jaan Soonvaldi portree elust ja enesest. Eesti raamat 500

Tekst: Karmen Maat, arhivaar Oleks huvitav teada, kuidas me paistame ümbritsevatele inimestele. Üldjuhul annavad sellest aimu juhuslikult poetatud laused, kuna ei teki just palju vestlusi teemal „Mida sa minust arvad?“. Sama põnev oleks arutleda küsimuse üle „Kuidas ma näen iseennast?“. Enamasti ringlevad kujundatud arvamused meie mõtetes ja jutuajamistes, õnneks jõuavad mõned ka päevikutesse. Üks aktiivne…

Lugemisest täiskasvanuna. Olid ajad, olid majad, on raamatud. Eesti raamat 500

Raamatupoes uue kirjanduse letti sirvides tekib kohe ohe: „Oleks mul vaid rohkem aega!“ Tahaks leiutada ajamasina, et lugeda nii nagu lapsena, mil päev tundus lõpmata pikk, ilma otsa ja ääreta, ainult ole ja loe. Kõlab hästi, eks ole? Oleme jaanuarikuu jooksul jaganud muuseumitöötajate mälestusi lapsepõlve lugemistest. Teema kokku tõmbamiseks palusime kolleegidel mõtiskelda, millised lugejad nad…

Raamatutest ja väärtuste kujunemisest. Lapsed, kes loevad, on ohtlikud. Eesti raamat 500

Ray Bradbury kirjutab raamatus „Fahrenheit 451“: „Kas te nüüd mõistate, miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad näitavad elu nägu kõikide selle pooridega. Väikekodanlane aga tahab näha vahanägusid – pooride ja karvadeta, miimikata.” Raamatud ja lugejad on ohtlikud, neile pealispinnast ei piisa. Vanemad võivad mingi hetk avastada, et üksi lugev laps ei ole teps mitte “kergesti…

Emotsioonide roll lugemises. Reaalsuse eest peitu, lehekülgede varju. Eesti raamat 500

Kirjandusel on eriline võime meid mõjutada, puudutada. Selleks et kujutlusvõime saaks ohjad üle võtta, peab lugedes tekkima mingi tunne. Naljakas on mõelda, et sõnad paberil suudavad välja meelitada naeru, pisaraid või hämmeldust. Kaasakiskuv raamat haarab lugeja oma võrku, jäädes tema mõtetesse veel kauaks. Nagu lubatud, tuleb selles loos juttu lugemisega seonduvatest emotsioonidest. Kolleegid räägivad siin…

Lugema õppimisest. A-B, hakka pähe! Eesti raamat 500

Jaan Kaplinski mõtiskles kunagi ühes Ööülikooli loengus kirjanduse ja tõe üle. Kui vaadata inimeste väärtusi, arutles ta, siis on asju, mille eest surrakse, kannatatakse, ja asju, mille eest surma ei minda. Kirjanduse eest ilmselt mitte. Tõe eest küll. Kas kirjandus on tõeline, räägib tõtt? Räägib. Aga see tema tõde on isesugune, mõnele oluline, mõnele mitte.…