Meenutuste võlu. Rein Olli 80

Arvi Tragel, näituste meister Kauaaegse Eesti Rahva Muuseumi töötaja Reinu sünnipäev 21. mai on õunapuude, pihlakate ja sirelite õitsemise aeg. Võilillgi püüab veel õieilu täies jõus hoida. Ma ei mäletanudki, et Rein Ollil on juubel, kuni kolleeg Ülle Jäe, kel numbrite peale hea mälu, seda mulle meenutas. Olin aastatel 1989–2010 ERMis puidukonservaator ning meie töised…

Appi – seelik pudiseb! Probleemid polüuretaanvahust kohvikannusoojendajatega.

Karoliine Bürkland, konservaator Lühidalt polüuretaanidest ja nende kasutusest Käesolevas blogipostituses peatun vaid lühidalt polüuretaanvahtude ajalool, ülesehitusel ja kasutusel, sest kaheksa aasta eest on pikem jutt sel teemal juba ERMi blogis kirja pandud (https://blog.erm.ee/?p=7137). Kokkuvõttes võib öelda, et polüuretaanid on diisotsüanaatide ja mitmealuseliste alkoholide või estrite reageerimisel moodustuvad polümeerid. Neist saab valmistada erineva tiheduse, jäikuse ja…

Kits, kümme aastat varjus

Eve Keedus, ERMi konserveerimisosakonna metoodik Kümme aastat on möödunud ajast, kui lammutamisele läinud restoranis Tarvas olnud Elmar Kitse pannoo annetati TuÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi (Coop Tartu) poolt Eesti Rahva Muuseumile. Pannoo teisaldamiseks kaeti see esmalt kaitsekangastega, lõigati seinalt lahti, eemaldati koos krohviga ja pakiti varjatult üheksasse kassetti. Seni on pannoo seisnud osadeks võetuna hoidlakoridoris, oodates…

Kui tarbeesemest saab museaal

Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja 23. jaanuaril 1998 sai tollane ERMi direktor Jaanus Plaat kirja Ernst Jaaksonilt, kes pakkus muuseumile võimalust talletada „…midagi Peakonsulaadi aegade jooksul kogunenud esemetest /—/ kuna lähemal ajal kolib Peakonsulaat koos meie ÜRO alalise esindusega Rockefeller Center`st uutesse moodsatesse ruumidesse Kolmandal avenüül, millega lakkab siinne kuuekümneaastane ruumiline ja esemeline kooslus olemast“.…

Roheline keemia ja konserveerimine

Eve Keedus, konserveerimisosakonna juhataja Roheline muuseum kannustab meid mõtlema kestlikule ja säästvale tegevusele. Mida see tähendab konserveerimise valdkonnas? Mis on roheline keemia? Konserveerimise mõte on kultuuriväärtuste säilitamine, kus püütakse aeglustada esemete vananemisega kaasnevaid protsesse ja kõrvaldada kahjustusi. Esmalt lähtutakse konserveerimiseetikast, siis säilitamise põhimõtetest ning seejärel keskkonnahoiust laiemalt. Meetodid ja vahendid on viimaste aastakümnete jooksul muutunud…

Käsitsi joonistatud mustrilehtede konserveerimine

Silli Peedosk, konservaator. Möödunud aastal tegelesin pikalt ERMi kogudesse kuuluvate käsitsi joonistatud mustrilehtede konserveerimisega, et neid saaks edaspidi digiteerida. Abiks olid ERMi konserveerimisosakonna juhataja Eve Keedus ning Pallase nahaosakonna praktikant Gregor Kiin. Tegemist on tikkimismustritega ja nende hulk ning mitmekesisus pani mõtlema selle üle, kui oluline on käsitöö ja isetegemine meie inimestele olnud. Olgu ajad…

Et aja jäljed meie vaipadel säiliksid…

Mirjam Ruutma, ERMi tekstiilikonservaator. Juba ERMi vaibasaali püsinäituse pealkiri „Aja jäljed eesti vaibal“ vihjab vaipadel leiduvatele aja jälgedele. Uute kommete, eluolu jms tõttu on aja jooksul muutunud nii vaipade välimus – motiivid, värvid, kompositsioon – kui ka nende valmistamiseks kasutatav materjal ning tekstiilitehnika. Lisaks on märke ka kasutusest: kulunud tikandid, vanad parandused, pleekunud värvid, auklikud…

Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von Münnich. Esimene osa: varasemad konserveerimistööd, hauakambrist näitusele

Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator. Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril näitus „Sinna, kus olen pärija. Muutuv matusekombestik keskajast ärkamisajani“, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. Näitusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal Lüübekis valmistatud Anna Elisabeth von Münnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel. 2021.…

„Mul on hobu, tulihobu, mustalakane… „ /Ellen Niit/

Tekst: Mariliis Vaks, konservaator. Ilmselt võib liialdamata öelda, et kiikhobune on tõeline lapsepõlve nostalgia. Ajatu mänguasi, mis toob rõõmu väikestele ja on suurtele ilus vaadata. Kuigi minu mälestustes teevad ilma eelkõige vineerist ratsud, olen ma alati muuseumides või fotodel nähtud meistritööna valminud ajaloolisi kiikhobuseid imetlenud. Lõpuks jõudis üks n-ö päris kiikhobu ka minu töölauale. Tõnise…