Kui tarbeesemest saab museaal

Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja 23. jaanuaril 1988 sai tollane ERMi direktor Jaanus Plaat kirja Ernst Jaaksonilt, kes pakkus muuseumile võimalust talletada „…midagi Peakonsulaadi aegade jooksul kogunenud esemetest /—/ kuna lähemal ajal kolib Peakonsulaat koos meie ÜRO alalise esindusega Rockefeller Center`st uutesse moodsatesse ruumidesse Kolmandal avenüül, millega lakkab siinne kuuekümneaastane ruumiline ja esemeline kooslus olemast“.…

Roheline keemia ja konserveerimine

Eve Keedus, konserveerimisosakonna juhataja Roheline muuseum kannustab meid mõtlema kestlikule ja säästvale tegevusele. Mida see tähendab konserveerimise valdkonnas? Mis on roheline keemia? Konserveerimise mõte on kultuuriväärtuste säilitamine, kus püütakse aeglustada esemete vananemisega kaasnevaid protsesse ja kõrvaldada kahjustusi. Esmalt lähtutakse konserveerimiseetikast, siis säilitamise põhimõtetest ning seejärel keskkonnahoiust laiemalt. Meetodid ja vahendid on viimaste aastakümnete jooksul muutunud…

Käsitsi joonistatud mustrilehtede konserveerimine

Silli Peedosk, konservaator. Möödunud aastal tegelesin pikalt ERMi kogudesse kuuluvate käsitsi joonistatud mustrilehtede konserveerimisega, et neid saaks edaspidi digiteerida. Abiks olid ERMi konserveerimisosakonna juhataja Eve Keedus ning Pallase nahaosakonna praktikant Gregor Kiin. Tegemist on tikkimismustritega ja nende hulk ning mitmekesisus pani mõtlema selle üle, kui oluline on käsitöö ja isetegemine meie inimestele olnud. Olgu ajad…

Et aja jäljed meie vaipadel säiliksid…

Mirjam Ruutma, ERMi tekstiilikonservaator. Juba ERMi vaibasaali püsinäituse pealkiri „Aja jäljed eesti vaibal“ vihjab vaipadel leiduvatele aja jälgedele. Uute kommete, eluolu jms tõttu on aja jooksul muutunud nii vaipade välimus – motiivid, värvid, kompositsioon – kui ka nende valmistamiseks kasutatav materjal ning tekstiilitehnika. Lisaks on märke ka kasutusest: kulunud tikandid, vanad parandused, pleekunud värvid, auklikud…

Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von Münnich. Esimene osa: varasemad konserveerimistööd, hauakambrist näitusele

Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator. Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril näitus „Sinna, kus olen pärija. Muutuv matusekombestik keskajast ärkamisajani“, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. Näitusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal Lüübekis valmistatud Anna Elisabeth von Münnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel. 2021.…

„Mul on hobu, tulihobu, mustalakane… „ /Ellen Niit/

Tekst: Mariliis Vaks, konservaator. Ilmselt võib liialdamata öelda, et kiikhobune on tõeline lapsepõlve nostalgia. Ajatu mänguasi, mis toob rõõmu väikestele ja on suurtele ilus vaadata. Kuigi minu mälestustes teevad ilma eelkõige vineerist ratsud, olen ma alati muuseumides või fotodel nähtud meistritööna valminud ajaloolisi kiikhobuseid imetlenud. Lõpuks jõudis üks n-ö päris kiikhobu ka minu töölauale. Tõnise…

ERMi kunstikogu korrastamine 2018–2020

Silli Peedosk, ERMi konservaator; Eve Keedus, ERMi konserveerimisosakonna juhataja. Koos ERMi loomisega 1909. aastal sai alguse ka muuseumi kunstikogu, mida täiendati kuni 1940. aastani samaaegselt etnograafilise ainese kogumisega. Eriti jõudsalt kasvas kunstikogu aastatel 1939–1940, kui Eestist lahkuvad baltisakslased jätsid muuseumile kokku ligi 600 teost, põhiliselt maale ja graafikat. Kahjuks jaotati hinnalisem osa kunstikogust 1940.–50. aastatel kahe…

Lastesaabaste konserveerimine

Autor: Silli Peedosk, ERMi konservaator. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumi kogu, PAL 1603:1 Aj 433:1; PAL 1603:2 Aj 433:2) Jalanõud on olnud ajast aega kõige levinumad nahkesemed, mida inimesed on valmistanud ja kasutanud. Ent samas on vanu jalatseid, mis on tänapäevani hästi säilinud, üsna vähe. Neid kulub inimesel elu jooksul mitu paari, kuid vanasti kanti neid…

Polükroomse ehisseina konserveerimine

Eve Keedus, ERMi konserveerimisosakonna juhataja. Ülevaade põhineb konservaator Egle Mikko magistritööl. Konserveerimistöödel olid praktika raames abiks mitmed Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengid. Meisterpuunikerdaja Joachim Armbrustile omistatud altaripealse ehisseina enam kui kolm aastat väldanud konserveerimine on lõppenud. Seina nikerdajast ja sellest, kuidas see muuseumisse jõudis, saab pikemalt lugeda 10. oktoobril ilmunud blogiloos „Ühe altari muuseumisse sattumise lugu……