Mekkimata jäänud õlu

Kaamera: Maris Siilats, arhivaar-koguhoidja; Ange Vosman, vanemkoguhoidja Montaaž: Ange Vosman, vanemkoguhoidja Tekst: Maris Siilats, arhivaar-koguhoidja Mis saab siis, kui muuseumisse jõuab 38 aastat vana õlu? Eesti Rahva Muuseum ja Väliseesti Muuseum kogusid ESTO-ainelist materjali, mille tulemusena jõudis ERMi ka üks avamata pudel ESTO päevade eripruuli­ – õlu aastast 1980! Sedasorti museaal nõuab muuseumi konservaatoritelt ja…

Mõtteid ennetava konserveerimise teemadel

Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja IIC Torino konverents „Preventive Conservation: The State of the Art“ Mida tähendab ennetav konserveerimine? Oleme igapäevases keelekasutuses harjunud kasutama mõisteid nagu säilitamine, konserveerimine ja restaureerimine, mille definitsioon on kolleegide seas enam-vähem üheselt arusaadav. Ennetava konserveerimise puhul (Termeki muuseumiterminoloogia järgi ka passiivne konserveerimine ja ennetav säilitamine)[1] on meie arusaam sisust märksa enam…

Happeliste tselluloosplastide säilitamine

Karoliine Korol, konservaator Mõned aastad tagasi ERMi blogis avaldatud artiklis „Pahatahtlikud plastikud“ (28.04.2015) kirjeldasin plastikuid, millest võivad vananemise käigus eralduda kahjulikud lenduvad orgaanilised ühendid. Näiteks nitrotselluloosist eralduvad lämmastikühendid moodustavad lämmastikhappe, tselluloosatsetaadist eritub äädikhape, pehmendatud polüvinüülkloriidist pääseb vabadusse vesinikkloriid, vulkaniseeritud kummist väävliühendid. Nimetatud keemilised ühendid kahjustavad nii õnnetut vananevat eset, kui ka pahaaimamatuid kõrvalseisjaid. Kuidas aga…

20. sajandi koitõrjevahendid

Janika Turu, konservaator Jätkan sealt, kus 2015. aastal  ühe postitusega „Artefaktide desinfitseerimine ERMi näitel“ pooleli jäin. Nii nagu juba tookord aimasin, kasvaski konserveerimisosakonna ajaloo uurimisest välja minu magistritöö. Hakkasin uurima ERMi kogude säilitamiseks kasutatud keemilise tõrje meetodeid ja vahendeid aastatel 1913-1992. Kui 20. sajandi alguses alustati materiaalse rahvakultuuri esemete kogumisega Eesti Rahva Muuseumis, tuli seda…

Kalanahast ülekuubede pakendamine

Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja 2017/18. aasta sügis-talvel niisutas ja sirutas meie endine konservaator-metoodik Ülle Vahar kaks kalanahast ülekuube (tegelikult küll katkendid): C19:4 ja C19:5. Et suur töö nurja ei läheks ning museaalide seisukord ei halveneks, tuli esemed korralikult pakendada. Üksjagu peamurdmist oli selle üle, kuidas asju mitte liiga keeruliselt pakendada (mis võib teinekord museaali…

Tallinna Toomkiriku vappepitaaf

Egle Mikko, konservaator Enne ja pärast konserveerimist Selle aasta jaanuaris sõitis Tallinna Toomkirikust konservaatori Karl-Erik Hiiemaa lauale üks huvitav vappepitaaf. Kujutasin enda silme ees juba ette suurt ja laiuvat puidu nikerdustega vappi, milliste poolest Tallinna Toomkirik ka tuntud on, aga kui ma seda Karli töölaual esimest korda uudistama läksin, oli minu imestuseks vappepitaaf kingakarbi suurune,…

Külalise sissevaade: nädal ERMi konserveerimisosakonnas | Guest post: Reflections on a Week in ERM’s Conservation Department

*** English below *** Vincent Dion, (külalis)konservaator Vastavalt kokkuleppele Eesti Rahvusarhiiviga, kus viibisin seoses praktika ja uurimistööga, olen ma väga tänulik, et mul avanes võimalus veeta nädal Eesti Rahva Muuseumi moodsas konserveerimisosakonnas ja kaasa lüüa sealsete konservaatorite tegevustes. Enne minu sissevaate juurde asumist oleks paslik natuke lähemalt rääkida endast ja kontekstist, kus praegu Eestis viibin.…

Võitlus tuuleveskitega – taaskasutuse ja disainiga plastikprügi vastu

Karoliine Korol, konservaator Minu ametinimetus „plastikute konservaator“ ja suurmissioon kirjutada plastikute säilitamisest paks raamat on nii mõnegi inimese suunanud mõtte juurde, et mispärast neid igavesti säilivaid materjale konserveerima peab? Segaduseloori alt võib isegi paista pisikene pahameel, justkui oleksin „kurjategija“ ehk plastikreostuse pooldaja. Et kas ma siis ei mõista, kui palju halba plastik loodusele teeb, ning…

“Tihvini jumalaema” ikooni uuringud, teine osa. Ikooni konserveerimine

Egle Mikko, Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlane Kui eelmises loos (https://blog.erm.ee/?p=10619) võidutses jutt, siis siin annan konserveerimistöö käiku edasi fotodega, et saaksite nautida seda imelist ikooni. Nagu mainitud, oli eesmärgiks ikoon konserveerida ja tagada selle säilimine, mis oli omakorda määrav konserveerimiskontseptsiooni paikapanekul. Eeldades, et ikoon paikneb edaspidi kontrollitud keskkonnas, lähtusin konserveerimisel minimaalse sekkumise põhimõttest. Seega tegin…

“Tihvini jumalaema” ikooni uuringud, esimene osa

Egle Mikko, Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlane Paljudele tuleb tuttav ette koletu uudislugu 2016. aasta mais toimunud Piirissaare palvela põlengust. Põleng oli tõeline katastroof Eesti vanausuliste kultuuri jaoks. Tugevalt said kahjustada palvemajas olnud kultuurimälestised, neist kaheksa hävis täielikult. Kannatada sai ka 23 ikoonimaali, mis toodi 2016. aasta oktoobris Piirissaare kunstimälestiste avariitööde seminarile. Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengina…