Eve Keedus, ERMi konserveerimisosakonna metoodik
Kümme aastat on möödunud ajast, kui lammutamisele läinud restoranis Tarvas olnud Elmar Kitse pannoo annetati TuÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi (Coop Tartu) poolt Eesti Rahva Muuseumile. Pannoo teisaldamiseks kaeti see esmalt kaitsekangastega, lõigati seinalt lahti, eemaldati koos krohviga ja pakiti varjatult üheksasse kassetti. Seni on pannoo seisnud osadeks võetuna hoidlakoridoris, oodates aega, mil ta taas kuskil üles pannakse.
Pannoo on valmistatud 1965. aastal sgrafiito- ehk kuivmaali-tehnikas ning on mõõtmetelt 9 x 2,6 meetrit suur. Tartu Kunstimuuseumi poolt 1994. aastal välja antud näitusekataloogis kirjutatakse:
Antud kompositsioonis on nauditav abstraktse dekoori ja stiliseeritud figuuri gruppide vaheldumine ning vastavas hele-tumeduses koloriidi kasutamine. Kunstnik on siin oskuslikult arvestanud ka tehnika reljeefsusega, kus osa pindu on kõrgemad ning osa madalamad. Ta kasutas lähedasi toone, kuid erineva tugevusastmega, muutes sellega kompositsiooni läbikumavaks – n-ö „imperfekti rooste“ nagu Kits ise ütles.“
Kunstiteadlane Harry Liivrand on kirjutanud:
Omas ajas väga moodne teos näitab Kitse eesti kunsti uuendajana, kubistliku vormideformatsiooni, action painting ´u tilgutustehnika, impressionistliku värvikasutuse ja assotsiatiivse pildiloomise virtuoosse esindajana. Elmar Kitse sädelev artistlikkus on selles töös nähtav par excellence.“
Pannoo vaikelu muuseumis lõpetas ERMi teaduri ja kuraatori, Karin Leivategija soov saada üks kassett näitusele „Kellele kuulub öö?“. Esimese sammuna konsulteeriti pannoo teisaldamist juhtinud EKA prof Hilkka Hiiopiga, keda ettevõtmine rõõmustas ja kelle juhendamisel valmistati teose üks kassett eksponeerimiseks ette. Soovitud kassett toodi konserveerimisstuudio töölauale. Pannoo mahavõtmisel oli kõigepealt liimitud pinna tugevdamiseks ja kooshoidmiseks kaks kihti kangast, siis kinnitatud seina metallraam, mis kaeti pealt vineerplaatidega. Tühimik pannoo pinna ja raami vahel täideti montaaživahuga. Siis lõigati raami tagant sein läbi, pind tasandati tasandusseguga ja tugevdati krohvivõrguga. Teose avamiseks eemaldati vineertahvlid, lõigati metallraam montaaživahust lahti ja tõsteti teose pealt ära. Siis selgus esimene halb uudis – demonteerimist teostanud ehitusfirma oli jätnud panemata kile teose pinnale kleebitud kanga ja montaaživahu vahele. Teose külgede puhastamisel ilmnes teinegi halb uudis – teose ja seina krohvikihid olid ulatuslikult irdunud.
Teisaldamise metoodika arvestas toonase lubadusega teos ehitatavasse Kvartali keskusesse taas seina panna. Paraku nii ei läinud ja pikalt liimiga kaetuna pakendis seismine ja seinale nõjatumine ei olnud teosele hästi mõjunud. Kassettide vahetu seina kinnitamine ei ole enam võimalik. Seega tuli leida teine lahendus teose eksponeerimiseks. Irdunud seina krohvikiht eemaldati, rohked mõrad ja pude krohvikiht konsolideeriti. Pannoo toestamiseks taustati see plaatimisseguga jäigale ja kergele ehitusplaadile. Teose raami kinnitamiseks loodi uued kinnitused, mis sidusid omavahel ehitusplaadi ja raami. See tagas, et teost on võimalik metallraamist hõlpsalt eemaldada ja taas seina kinnitada. Kui algselt oli raam teose näopoolel, siis nüüd asetati see taha. Kui tagakülje toestamised oli tehtud ja kuivanud, võis asuda teose pinda välja puhastama. Selleks eemaldati esmalt mehaaniliselt montaaživaht ja siis kuuma vee ja auru abil kiht kihilt pinnale liimitud kangad ja liim. Suuremad kaod pinnal täideti lubikrohvi seguga ja toneeriti vähem märgatavaks. Lõpliku pinna viimistlemine ja toneerimine jääb aga aega, kui seda on võimalik teha pannool tervikuna. Sellega on algus teose avamiseks ja esitlemiseks tehtud.
Suur aitäh Karl-Erik Hiiemaale ja Arvi Tragelile nõuannete ja abi eest ning tänu ka kõigile neile, kes mind nõustasid, lohutasid ja teose tõstmisel-liigutamisel aitasid!
Üks osa teosest on taas vaadeldav ja väljas ERMi näitusel „Kellele kuulub öö?“. Pannoo konserveerimistöid on kavas jätkata EKA ja Pallase tudengite kaasabil. Loodetavasti leidub Kitse pannoole tema täies, üheksa kasseti hiilguses ka uus alaline kodu, kus ta saaks paljude silma rõõmustada!