Egle Pihlo, konservaator

Äilflaka all põlev tuli levitab hämaras suitsuses ruumis värelevat kuma; ümberringi seisavad määrdunud riietes sihvakad mehed, verised noad rasvastes kätes. Üles kääritud kuuevarrukad, valged, soonilised, verepritsmetega käed, karbusega kaetud pead, suurepärane rahulolu, kuid tõsidus pilkudes, tubakajunnid suus kõva glamm’i (kõnelemise) saatel liikumas – kõik näitab hetke tähtsust, samas kui laxman kaalub iga [hülgeliha] tükki ja jagab igaühele, mida too peab saama.

– Fredric Joachim Ekman „Kirjeldusi Ruhnust Liivimaal: 1847“ lk 70

Just sellisena, nagu Ekman Ruhnu on hülgekütte kirjeldanud, tulevad nad mulle silme ette, kui Ruhnu hülgeküti rõivaste konserveerimise peale mõtlen. See kirjeldus on minu jaoks elavam kui kaamerale poseeritud pilt hülgekütist, kes heidab harpuuni nagu Artemisioni pronksskulptuur.

Hülgepüük oli saareelanike tähtsaim elatusala. Ekman kirjutab: „Kui Ruhnu naised künnavad, harivad ja lõikavad põldu, on ka meestel oma põld künda ja jälgida, et võtta selle aaretest rikkalikku saaki.”(F. J. Ekman „Kirjeldusi“ lk 67)

RrM RuM 965 F 5:6. Hülgejaht Ruhnul. Pildil Isak Skallus (Strömfeld). Pildistatud Ringsus 1923

Kirjeldustõlge: mustvalgel fotol seisab valges riietuses mees koos hülgepüügivarustusega.

RrM RuM 965 F 5:8. Pildil Isak Skallus (Strömfeld) hülgejahil. Pildistatud Ringsus 1923

Kirjeldustõlge: mustvalgel fotol seisab merekaldal valges riietuses mees. Mees vaatab kiikriga vasakule, tema lähedal seisab koer.

Hülgeküti riietus on üleni valge, et hüljeste teravad silmad ei eristaks neid valgetest jäätükkidest. Hülgejahile võetakse kaasa teemoon: leivakakuke, suitsutatud hülgeliha või lest ja väike viinapudel, samuti püssirohusarv, kuulikotike, villased labakindad, kiiker ja kompass. Neid kantakse umbkuue sees, noavööga tihedalt kinni seotud jaki põues. Nõnda on jakk ühtlasi toidukott, laskemoonaladu, veinikelder ja reisipaun. Põiki üle õla on heidetud seaharjastest punutud köis, millega saak kokku veetakse, et sellele hiljem reega järele tulla või ka kohe randa tõmmata. Peakatteks on väike lambanahast müts. See heidetakse hüljest märgates peast ning pannakse asemele põues olev valge müts. Jalga pannakse hallid villased sukad, mille peale tõmmatakse hülgenahast pastlad, mis on valmistatud hülge tagaloibadest. (F. J. Ekman „Kirjeldusi…“ lk 71.)

Hülgeküti riietust näeb kogu uhkuses näitusel „Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia-Swedes. Randunud ja juurdunud“ talvise mere juures mannekeeni seljas. Komplekt koosneb pükstest, vestist, umbkuuest, valgest mütsist, labakinnastest, sallist, sokkidest, loivanahksetest pasteldest, nahkvööst koos noa ja tupega ning kuulikotist. Mannekeeni kõrval ja vitriinides on teisigi esemeid, mis hülgeküti ametipidamise juurde kuulusid – kõik need on esmalt korrastanud või konserveerinud vastava materjaliga tegelev konservaator.

Tekstiili konservaatorina oli minu ülesandeks korrastada hülgeküti mannekeeni komplekt. Kirjeldangi siin hülgeküti vesti (ERM A 699:14) ja umbkuue (ERM A 699:15) konserveerimise protsessi. Tekstiilide konserveerimine on meeskonnatöö – tänan oma kolleege Tatjana Enokit ja Eva Reinberki igakülgse toetuse ning abi eest!

Vest ja umbkuub

ERM A 699:14 Ruhnu mehe vest.

Kirjeldustõlge: kollakasvalgest kangast õmmeldud nelja nööpauguga vest. Vest on paigatud ja roosteplekkidega.

ERM A 699:14 Ruhnu mehe vest tagantvaates.

Kirjeldustõlge: kollakasvalgest kangast õmmeldud vesti selg.

ERM A 699:15 Ruhnu mehe umbkuub.

Kirjeldustõlge: heledast villasest kangast õmmeldud kuub rinnalõhikuga.

ERM A 699:15 Ruhnu mehe umbkuub tagantvaates.

Kirjeldustõlge: heledast villasest kangast õmmeldud rinnalõhikuga kuue selg.

Vest on valmistatud toimses koes naturaalvalgest villasest kangast ja vooder labases sidusas koes linasest kangast. Umbkuub on samuti tehtud toimsest sidusast naturaalvalgest villasest kangast, mille hõlma parem- ja vasakpoolses avas on labases koes linasest kangast põuetaskud. Vasakus hõlmas oleva väikese tasku nööpimiseks on kuue esipoolel üks valge klaasnööp. Paremas hõlmas olevat suuremat taskut kinni ei nööbitud, seal hoidis kütt valget mütsi, mille ta hüljest märgates karbuse asemel pähe tõmbas. Kuue kätised kinnitati mustast sarvest nööpidega, millest on säilinud ainult parempoolne. Tõenäoliselt ka vestile tasku õmmeldud, aga väljapoole paremale rinnaesisele. Sellest on alles jäänud ainult kanga määrdumisest tumenenud ristkülikukujuline ala ja seda piiritlevad linase niidi katked.

Mulje mõlemast esemest vastast täpselt Ekmani kirjeldustele. Umbkuub on määrdunud ning kaetud plekkidega, mis tõenäoliselt koosnevad hüübinud verepritsmetest, hülgerasvast, püssirohust ja üldisest olmemustusest. Vest on samuti kasutamisest määrdunud, aga vähem kui umbkuub, kuna seda kanti põhiliselt viimase all. Vesti voodri linane kangas on silmanähtavalt kolletunud ja plekiline, mis on tingitud linakiu happelisest laguproduktist.

Mõlemal, nii vestil kui ka umbkuuel esineb roosteplekke, mis on tingitud pikaajalisest kokkupuutest metalliga. Vestil esinevaid rooste kahjustused on kõige kõnekamad. Näiteks olid kõik (praegu puuduvad) nööbid tõenäoliselt metallist kannaga, sest vesti vasakul hõlmal on nendes kohtades roosteplekid ning nööpide kinnituspistete vahel esineb raua ja vase korrosioonipuru. Ulatuslikumad roostekahjustused on aga vesti voodri seljatüki kaelaosas, kus roosteplekid läbivad voodrit ja villast kangast aukudena. Selline kahjustuste ala tuleneb ilmselt vesti varasemast hoiustamisest (näiteks roostes naela või konksu otsas). Umbkuuel ei ole selliseid kahjustusi palju ning need paiknevad esemel hajutatult väikeste korrosioonitäppide ja -laikudena.

Mõlemat eset on kasutusaja jooksul korduvalt paigatud samalaadsete toimses koes villaste kangatükkidega, mis on rõivastele õmmeldud linase või villase lõngaga. Needki on aja jooksul lahti hargnenud ja vajasid toestamist. Lisaks on vestil ja umbkuuel hulganisti kulumisest ja mehaanilistest kahjustustest tingitud auke ja rebendeid, mis tuli toestada ja kinnitada, et tagada esemete pikaajaline säilimine.

ERM A 699:15 Umbkuue krae, näha on kulumisest tingitud kahjustused.

Kirjeldustõlge: kuuekrae lähivaates.

ERM A 699:14 Ruhnu mehe vest. Roostekahjustused on vesti voodril ja vasakul hõlmal. Vasakul õlal on näha ka linase voodri rebendeid.

Kirjeldustõlge: vest lähivaates.

Konserveerimistöö

Konserveerimise eesmärk oli puhastada vest ja umbkuub aastakümneid ladestunud tolmust ning mustusest, neutraliseerida vesti happeliseks muutunud linane voodrikangas ning eemaldada võimalikult palju rauakorrosiooni produkte. Samuti oli vaja toestada suuremad rebendid ja augud, et vältida esemete edasist kahjustumist käsitsemisel. Sel moel on võimalik tagada, et esemed säiliksid nii näituse keskkonnas kui ka hoidla tingimustes.

Esmalt kuivpuhastasin vesti ja umbkuue põhjalikult nõrgal tõmbel tolmuimejaga (Museum Vac), kasutades selleks spetsiaalset pintselotsikut. Seejärel tuli esemed ette valmistada pesemiseks. Toestasin suuremad augud ja rebendid nailonvõrguga, et pesemine ei kahjustaks ega moondaks hargnenud koe- ja lõimelõngu. Villaste esemete pesemisel on oluline meeles pidada, et selline kangas imab märgumisel endasse peaaegu 30% ulatuses vett. Seega tuleb neid pesuvannis äärmiselt ettevaatlikult liigutada ja ümber keerata, et vältida vee raskusest tingitud kahjustusi. Esemete liigutamiseks vannis kasutasin melinex’i kilet ja võrguga kaetud raami.

Vesti esiküljele on puuvillase niidiga lihtpistetes õmmeldud nailonvõrgust toestused. Foto: erakogu

Kirjeldustõlge: valgel töölaual on vest.

Umbkuue tagaküljele on puuvillase niidiga lihtpistetes õmmeldud nailonvõrgust toestused. Foto: erakogu

Kirjeldustõlge: valgel töölaual on umbkuub.

Kogu pesemisprotsess toimus kontrollitult, kindlate nõuete ja ajaliste piirangute järgi. Enne mõõtsin mõlema eseme villase ja linase kanga pH-taset mitmest kohast, et leotus- ja pesuvee pH ei erineks märkimisväärselt esemete omast. Liialt suur pH erinevus võib muidu ajaloolisi kangakiude kahjustada. Kasutasin pH korrigeerimiseks 1% sidrunhappe ja 1% trinaatriumtsitraadi lahust ning pesemiseks 5% Sintanooli vesilahust. Esemete pesemisel eraldus silmanähtavalt mustust. Suurema osa sellest moodustasid vesti puhul tõenäoliselt linakiudude laguproduktid, kuna veeproovi pH oli pesemise ajal happelisem kui enne pesu. Pesemise järel loputasin esemed rohke RO- ehk membraanfiltreerimisel saadud puhastatud veega ning kuivatasin esemed puuvillaste rätikute, fööni ja ventilaatori abil. Selleks, et kuivamisel ei tekiks tugevaid volte ega kortse, täitsin nii vesti kui ka umbkuue nailonvõrgust vormidega. Ühe suuremõõtmelise (eriti villase) eseme pesemiseks ning kuivatamiseks kulub terve tööpäev.

Umbkuue pesemine suures vannis – selleks, et ese täielikult laiali laotada, on vaja ruumi. Vann täidetakse veega nii, et ese oleks kaetud, aga ei ulbiks veepinnal. Foto: erakogu

Kirjeldustõlge: vannivees on umbkuub.

Vesti pesemine pärast roosteplekkide neutraliseerimist 2,5% naatriumditioniitlahusega. Foto: erakogu

Kirjeldustõlge: vannivees on vest.

Veeproovid, mis võeti umbkuue pesemise etappidel. Lõpptulemusena on loputusvesi klaar. Foto: erakogu

Kirjeldustõlge: fotol on kuus läbipaistavat veega täidetud anumat.

Vesti pesemisel eraldus kolme esimese veevahetuse ja pesuveega hulgaliselt linase voodrikanga laguprodukte. Foto: erakogu

Kirjeldustõlge: fotol on kuus läbipaistvat anumat, mis on täidetud veega.

Põhjaliku ja õrna pesemise tulemusena eraldus esemetest hulgaliselt kiude kahjustavaid laguprodukte ning nende üldine ilme paranes. Samuti on esemed pärast pesu pehmemad ja elastsemad, mis võimaldas välja siluda tugevamaid kortse vesti linasel voodrikangal. Pesemisele ja põhjalikule kuivatamisel järgnes väga ajamahukas aukude ning rebendite toestamine, milleks kasutasin värvitud villast kangast, konserveerimisvõrku ja sellest harutatud niiti. Toestuskangad on värvitud nii, et need oleks silmale hoomamatud. Väiksemate aukude nõelumiseks ei olnud kangaga toestamine vajalik, nii et kasutasin nende fikseerimiseks lihtsalt konserveerimisvõrgust harutatud niiti. Mõlema eseme puhul tegin vahelduvalt nii sidepisteid kui ka lihtpisteid. Konserveerimistöö tulemusena on vest ja kuub eksponeerimiskõlbulikud ning nende pikaajaline säilimine on tagatud.

Umbkuue kuivatamine puuvillaste rätikute ja puhurite abil. Tugevate kortsude vältimiseks täitsin kuue seest nailonvõrguga, mis kiirendab ka kuivamisprotsessi. Foto: erakogu

Kirjeldustõlge: töölaual lebab laialilaotatuna umbkuub.

Umbkuue krae on peaaegu täies ulatuses toestatud konserveerimisvõrguga, mis on värvitud esemega sama tooni. Foto: Arp Karm

Kirjeldustõlge: umbkuue krae lähivaates.

Hea lugeja, nüüd ei jää muud üle, kui tulla Rannarootsi näitusele ja vaadata, kas see hülgekütt on Ekmani kirjelduste vääriline. Näitus „Rannarootslased. Estlandssvenskar. Randunud ja juurdunud“ on avatud kuni järgmise aasta 28. juunini.

Hülgekütt konserveeritud umbkuue ja vestiga. Hülgeküti mannekeeni riietasid Tatjana Enok ja Eva Reinberk. Foto: erakogu

Kirjeldustõlge: riietatud hülgeküti mannekeen näitusesaalis.