Luudesse salvestunud elulood

Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. ERMi külastajad on ehk tähele pannud, et aeg-ajalt veereb muuseumis ratastel luukere, kahvatul luisel näol igikestev irve. Koolilastele on selline tegelane väga tuttav Kondi-Robertina, kes aitab bioloogia- ja terviseõpetuse tundides juttu inimluudest selgemaks teha. Aga kuidas on lood ERMis? Siin ei toimu ometi anatoomia tunde? Eesti Rahva Muuseum, ehkki inimestega tihedalt…

Saarepuust laua restaureerimine

Tekst ja restaureerimistöö: Mariliis Vaks. 2017. aasta suvel korrastasime konserveerimisosakonna välitööde raames koos Indrek Tirruli, Roland Suitsu ja Karl-Erik Hiiemaaga ERMi Heimtali muuseumi kogusse kuuluvaid puidust ja metallist esemeid. Sellest said alguse mitmed pikemad tööprojektid: praeguseks on korda tehtud paljud muusemihoone interjööris kasutusel olevad mööbliesemed ning restaureeritud kaks algupärast koolimaja siseust. Selles blogiloos räägin lähemalt…

Raadi on kaugel, Toome on kaugemal veel

Alar Karis, ERMi direktor. Paar aastat tagasi avaldas maestro Neeme Järvi rahulolematust, et Eesti Rahva Muuseum ehitati kuhugi Tartu taha jäätmaale – ebamugavasse paika, kuhu tema oma vanuses kunagi ei lähe. Nii mõnegi tallinlase jaoks lõppebki Eesti mõnikümmend kilomeetrit pealinnast lõunas, Kose kandis. Olgu pealinna rahvaga kuidas on, siin kunagise Liivimaa kubermangu aladel oleme selliste…

Tuletornide lugu markidel

Intervjueerib ERMi produtsent Eve Aab, vastab Roman Matkiewicz. ERMi kõige värskem postiajaloo virtuaalnäitus viib meid tuletornide maailma ja kutsub kõiki sel suvel Eestis puhates neid külastama. Roman Matkiewicz on kujundanud tuletornide margisarja juba 25 aastat ja on üks vähestest margikunstnikest, kes joonistab visandi valmis kohapeal. Roman on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal.…

Roheline toit aias ja aia taga ning kaks retsepti sajandite tagant

Autor: ERMi kuraator Liisi Jääts. Kui ajas tagasi vaadata, siis tundub, et metsikult kasvavaid taimi on Eestis toiduks tarvitatud kahel viisil: vaesem rahvas on neid söönud pigem toidunappuse tõttu, jõukam aga toidu mitmekesistamiseks ja tervistava toime pärast. Talurahvas korjas söödavaid lehti ja varsi kevadel ning varasuvel, mil eelmise aasta peenra- ja põllumaa saak oli otsas…

„Jah, raske on see etnograafi elu!“ ehk soomeugrilaste külalislahkusest nõukogude ajal ja tänapäeval

Autor: ERMi teadur Svetlana Karm. Fototöötlus: Arp Karm. Toidukultuuri ja toidupärandi vastu on etnoloogid alati huvi tundnud. Toitu on koos rõivaste ja ehitistega nimetatud ka materiaalse kultuuri (sh nõukogude etnograafia) kolmeks tugisambaks. ERMi etnograafilises arhiivis (EA) leidub palju soomeugrilaste toidu kirjeldusi, mille aluseks on kohapeal tehtud küsitlused või vaatlused. See blogilugu keskendub aga etnoloogide välitööpäevikutele, mis…

Kaameraga saunas ja laudas. Kuidas ERM väikeettevõtjatega koos filme tegi

Autorid: ERMi vanemteadur Anu Kannike ja teadur-kuraator Karin Leivategija. 2018. ja 2019. aastal valmisid ERMi ja kolme Võrumaa väikeettevõtja koostöös toidupärandit tutvustavad lühifilmid „Mooska talu, suitsuliha valmistamine”, „Kolotsi talu, kitsejuustu valmistamine” ja „Metsavenna talu, sõira valmistamine”. Nende autor on ERMi visuaalantropoloog Karin Leivategija. ERM  on kasutanud filmi etnograafilise dokumenteerimise vahendina järjepidevalt 20. sajandi keskpaigast. Muuseumi…

Ajakiri Burda Moden ehk „mäletan, kuidas ema ahnelt lõikeid kopeeris“

Tekst: Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator. Fotod ja fototöötlus: Arp Karm. Ajakiri Burda Moden – 70 aastat! Veel paar aastakümmet tagasi polnud tõenäoliselt Eestis inimest, kelle emal, tädil, sõbrannal või tal endal poleks vähemalt ühte Burda Modeni järgi õmmeldud rõivaeset. Hiljuti linastus ETVs põnev eluloofilm „Aenne Burda – moemaailma ärigeenius“, mis kraamis…

Variatsioonid variolatsiooni teemal ehk „ilusad tüdrukud saavad paremini mehele kui rõugearmilised“

Alar Karis, ERMi direktor. Ajal, mil uus viirushaigus on alustanud inimkonna proovile panemist, on arusaadavalt huvi selle teema vastu kõrgendatud. Selles blogiloos ongi jutuks nakkushaigused, täpsemalt võitlus rõugete vastu. Karmim haigus, mis omal ajal eestlasi maha niitis leetrite, düsenteeria, koolera, tüüfuse, sarlakite, malaaria ja rõugete kõrval, oli kindlasti katk. Rõuged (lad variola) aga on ainuke…

Tuhanded rahvarõivad ERMi kogus – kuidas on need muuseumisse jõudnud?

Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator. Eesti Rahva Muuseumi hoidlates on üle 1000 rahvarõivaseeliku ja särgi, tuhandeid vöid ja kindapaare, sukki ja põlvpükse, vatte ja veste, pikk-kuubi ning kübaraid. Nende järgi valmistatud rahvarõivakostüüme näeme laulu- ja tantsupidudel. Aga kas oled mõelnud, kuidas need asjad on muuseumisse saanud? Kes need on kogunud? Kui avada…