Enne töö, siis lõbu. Lugemissoovitusi jõulupuhkuseks. Eesti raamat 500

Karmen Maat, ERMi arhivaar Selle aasta esimesed lood meie ajaveebis avasid muuseumitöötajate lugemisega seotud mälestusi. Paljud mainisid aga, et nüüd, täiskasvanuna, haaravad nad raamatu kätte enamasti just jõulu ajal. Suvisel ajal tahaks reisida, kontserdil-suveetendusel käia, suvekodu puhtaks kraamida, rannas peesitada… Ja nõnda toimetades võib lugemine sootuks ununeda. Seevastu jõulupuhkus kulgeb veidi rahulikumas tempos. Mida tasuks…

Kogukokad: Hiiumaa ning ajarännak aastasse 1925

Tekst: Maire Kuningas, koguhoidja Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, infosüsteemide haldur Tere tulemast videosarja „Kogukokad“, kus iga osa on justkui kulinaarne ajarännak. Nimelt valmistavad ERMi kogude osakonna inimesed hõrgutisi, mille aluseks on muuseumi arhiivist pärit retseptid. Nende köögiseiklustega saate nautida põnevaid maitseelamusi ja lisaks avastada, kuidas minevik ja tänapäev kohtuvad. Seekord võtame ette rännaku Hiiumaale.…

Muuseumitöötaja ilukirjanduse peeglis. Eesti raamat 500

Siret Saar, koguhoidja Fotod on illustratiivsed Kalev Keskküla kirjutab oma miniatuuris „Lihtne eestlane“, et „sageli on oht muutuda liialt oma ameti nägu. Me oleme õppinud ennast mitte kõrvalt vaatama, tormama pimesi edasi. Mis päästaks? Rohkem eneseirooniat, rohkem kõrvalpilku ja samas rohkem ennast!“ Kirjutan sellele mõttele kahe käega alla. Kui oled oma ametis valmis eneseirooniaks ja…

„Kirjandus oli tookord mu ebajumal…“ Pilk Bernhard Weberi elule. Eesti raamat 500

Karmen Maat, ERMi arhivaar Kui eesti kirjandusloolane kord lehitseb laialipillatud lehekülgi eesti kirjanduse lähemast minevikust, siis leiab ta sealt kahtlemata ka Bernhard Weber’i nime, ning siit – ühe tema elupäevist. Oli ta luuletaja, kunstnik või kunstiasjadega kaupleja? Oli ta vahest hullumeelne? Või inimene, kes eluaeg oli jäänud lapseks? Maga rahus, Bernhard Weber, seal võõras mullas,…

ERMi töötaja Kaspar Jassa pildistab oma fotoaparaati Canon Powershot A640t. ERMi välitööd Mäetaguse vallas, 2010. ERM Fk 2941:185

Jalutuskäigud fotokaameraga ehk ERM Fk 3110 sünnilugu

Kaspar Jassa, giid ja hobifotograaf Olen kogu elu Tartus jalutanud. Igatepidi, edasi ja tagasi, üles ja alla. See on äärmiselt tore, aga mingil hetkel saab kõik tuttavaks ja hakkab korduma. Tekib vajadus kuidagi teistmoodi jalutama hakata. Üks võimalustest on haarata fotoaparaat ja alustada pildistamist. See annab jalutamisele uue tähenduse. Võiks öelda, et juba ammu tuttavale…

Foto 4. Lehed pärast konserveerimist

Pakkepaberina kasutatud ajalehtede korrastamine

Silli Peedosk, ERMi konservaator Ühel päeval toodi minu tööruumi karp kokku kägardatud ajalehtedega ja paluti need sirutada ning korda teha. Tuli välja, et tegu pole lihtsalt niisama kortsus lehtedega, vaid nendega käib kaasas põnev lugu. (Foto1) 1942. aastal läks Velikije Luki lahingute ajal sakslaste poolele üle Eesti Laskurkorpuse 20-aastane võitleja Endel Maar (1922–2009). Rindelt saadeti…

Digipärand – sild põlvkondade vahel ja tööriist õpetajatele

Auli Auväärt Õpilaste nutitelefonid, täis pilte, lugusid ja muud meelelahutust, näivad juhatavat neid üha kaugemale sellest, mida nende vanemate ja vanavanemate põlvkond omaks nimetab. Aga kas oleks võimalik kasutada neid samu seadmeid nii, et nende abil avastataks ka meie enda pilte, lugusid ja meelelahutust – meie kultuuripärandit? Just õpetaja saab digipärandit klassiruumi tuues ehitada silla,…

Üks Rõngu poeet. Kes oli Otto Grossschmidt? Eesti raamat 500

Karmen Maat, ERMi arhivaar Loominguline tegevus võimaldab kunstnikul endast maha jätta midagi püsivat. Samas teadupärast ei kõla kõigi nimi tulevaste põlvede huulil. Miks mõni autor jääb tuntuks, teine vajub kiiresti unustusehõlma ja kolmas saavutab populaarsuse alles pärast surma? Selle kohta saab ainult oletada… Otto Grossschmidt (1869–1941) kuulub nende kirjanike hulka, kelle kirjatööd hinnati kaasaegsete seas,…

Unistades ussikuningast. Eesti raamat 500

Siret Saar, koguhoidja Teame, et kõik on omavahel seotud: kunst, kirjandus, film… Üks motiiv või nähtus võib esineda neid kõigis, kanduda ühest teise. Selline seotus teebki kultuuri nii võluvaks.  Üks selline tegelane, kes on inspireerinud loojaid, on ennemuistsete juttude ussikuningas, kes on peategelane nii maalil, vaibal, kui  ka romaanis. Oskar Kallis „Ussikuningas“, 1912. https://haus.ee/?c=search&l=et&axs%5Bcontent-search%5D=ussikuningas Kirjeldustõlge:…

Kirjeldustõlge: Grupp naeratavaid inimesi, taustaks puud ja majad.

„Amsterdamis tulpe turult toomas…”

Kaari Siemer, ERMi hariduskeskuse juhataja Kirjeldustõlge: Fotol on kanal ja kanalit ääristavad majad. Mis meile esimesena meenub, kui mõtleme Amsterdami peale? Kõigepealt – nagu Anne Veski laulust laenatud pealkirigi viitab – loomulikult tulbid! Kindlasti ka kanalid, juust, jalgrattad… Kui muuseumitöötaja läheb Amsterdami, siis mida ta sealt leiab? Jah, tulpe, kanaleid, jalgrattaid ja juustu, aga eelkõige…