Karmen Maat on Eesti Rahva Muuseumi arhivaar, Katherine Seinre on Tallinna Linnamuuseumi sisutoimetaja Tänane blogilugu vaatab, kuidas kaks lugejat lähenevad samale tekstile. Aluseks on Hendrik Adamsoni luuletus „Looduspilte“, mis pärineb Kusta Toomi isikuarhiivist. Karmen ja Katherine: Enamasti on raamatu lugemine üksildane tegevus, aga tegelikult tekib selle käigus oi kui palju mõtteid, mida vahetada. Üht lugu…
Tekst: Elle-Mari Talivee, kirjandusteadlane ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja ja vanemteadur 1905. aasta mälestusi ja arhiiviallikaid lugedes või fotosid vaadates kerkivad silme ette revolutsioonis osalenud inimesed – nii väga tahaks teada, millised nad olid, nii väljanägemiselt kui ka suhtluslaadilt ja mismoodi nad liikusid toonases linnaruumis. Kindlasti ristusid siis kuskil Tartus ka kahe noore…
Soovime kallile kolleegile Reet Piirile õnne 70 aasta juubeli puhul! Reet Piiri on töötanud ERMis alates 1978. aastast. Ta oskab hinnata, tutvustada, ta teab, ta aitab leida lahendust, tal on kätt ja silma, ta on kogunud ja kujundanud südamega meie hindamatut varandust. Reet on silmapaistev eesti rahvakultuuri uurija, eriti on tema fookuses olnud rahvarõivad. Tänu…
Siret Saar, koguhoidja Fotod: Anu Ansu Raamat käes, muutub lugeja introvertseks eraldiseisjaks – on väljapoole suunatud sagijate hulgas sissepoole pöördunud jõudeolija. Ta vaatab pilku pööramata oma raamatusse ja jätab teistele tunde, et muu teda ei puudutagi. Lugeja teeb ennast maailma jaoks kättesaamatuks ja nähtamatuks. See on suursugune üksindus. Eesti raamatu 500. aastapäeva raames palusime kolleegidel…
Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar Eesti Rahva Muuseumi asutamisajaks on kokkuleppeliselt 14. aprill 1909, mil toimus Eesti Rahva Muuseumi tegevliikmete kogu koosolek, valiti juhatus ning pandi paika edasine tegevuskava. Muuseumi esimestest sünnipäevadest ei ole fotojäädvustusi, ka 1934. aasta juubelipidustustest leiab andmeid pigem tervitustelegrammidest ja ning 25. aastapäevale pühendatud muuseumi aastaraamatust, seevastu 50 aasta juubelit tähistati suurejooneliselt…
Jaanuari lõpus ja veebruari alguses, kui õhk oli veel karge, kuid päikese liug mööda taliharjanõlvakut läks päev-päevalt ikka pikemaks, oli Annika Mägimets keeletoimetamise praktikal ERMis. Tema naksakat arvutihiirt suunas ERMi toimetaja Karin Kastehein, kellega Annika oli juba varasemalt tuttav, nad toimetasid aasta tagasi tema esimesest lasteraamatut „Saladuslike vihjete saar“. Annika sõnul sujus koostöö Kariniga hästi…
Oliver Kulpsooga vestles Siret Saar Oliver Kulpsoo on valguskunstnik. 2003. aastal lõpetas ta Viljandi Kultuurikolledži valguskujundaja eriala esimese lennu ning pärast seda on ta töötanud sihtasutuses NUKU, Von Krahli Teatris ning teatris Sõltumatu Tantsu Lava. Tema oskusi on vaja läinud sellistel festivalidel nagu Baltoscandal, Augusti TantsuFestival, SAAL Biennaal, POT, Eesti Teatri Festival Draama, NuQ Treff,…
Tekst: Maire Kuningas, koguhoidja Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, infosüsteemide haldur Tere tulemast videosarja „Kogukokad“! Seekord võtame ette Piirissaare vanemad toidud. Iga kogukokkade sarja video on nagu kulinaarne ajarännak, kus kogude osakonna töötajad valmistavad hõrgutisi, aluseks ERMi arhiivist pärit retseptid. Nende köögiseiklustega saate nautida põnevaid maitseelamusi ja lisaks ka avastada, kuidas minevik ja tänapäev kohtuvad…
Tiina Tael, peaarhivaar Raamatuaasta jätkuks tutvustame keeleteadlase Andrus Saareste (1862–1964) kogumismatka päevikut ning vaatame, millise panuse ta ERMi kogudesse on jätnud. Keeleteadlane Andrus Saareste. ERM Fk 3051:17115 Kirjeldustõlge fotole: Must valgel portreefotol on tumedas ülikonnas prillidega mees. ERMi vanavarakorjajaks värvati Albert Saaberg (selline oli ta nimi 1921. aastani) tõenäoliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi kaudu, kus tegutsesid…
Tekst: Riina Reinvelt, peavarahoidja Fotod: Anu Ansu Rahvakunst, aga ka eestipärasus ja ilmeksimatult eestilikuna tajutav aspekt kaasaegses Eesti tarbekunstis (mood, nõud, nahatöö, ehted jne) on mind alati omal moel paelunud. Oluline on siinkohal öelda, et kaasaegne ei tähenda mitte praegust aega, vaid ka minu põlvkonna vanavanemate ja vanemate aega ehk kogu seda perioodi, mis algas…