Vestlusringis osalejaid küsitles Siret Saar. Fotod on illustratiivsed Kirjandus pole miski, mis asetseb päriselu kõrval – kirjandus on elu osa. See on tohutu hulk võimalusi, ressurss, mis võib toetada iga inimest. Kirjandus on lood, mida inimesed on ajast aega kirjutanud teistele inimestele. Lood inimeseks olemisest. Lugeda võiks eelkõige lugemisrõõmu pärast, lihtsalt niisama. Aga lugemine on…
Siret Saar, koguhoidja Elulood peegeldavad inimese kogemusi. Need sündmused, millest eluloos räägitakse, ei pruugi olla olulised iseenesest, küll aga osana inimese arenguloost. Üks eluloolise kirjutamise viise on päeviku pidamine, mis on vahetu, sest seda kirjutatakse reaalajas. On ka praktilise iseloomuga päevikuid, näiteks reisi-, trenni- ja toitumispäevik, meteoroloogilised tähelepanekud jms. Need on tekstid, mis registreerivad tegelikkust…
Jan Kausiga vestles Karmen Maat Jan Kaus on kirjanik, muusik, õppejõud ja tõlkija, kelle sulest on ilmunud nii luulet, proosat, kriitikat kui ka esseistikat. 26. aprillil avati Eesti Rahva Muuseumis tema kureeritud pagulaskirjandust käsitlev näitus-audiolavastus „Kaotusest laotusse“. Näituse kunstnik on Henry Griin. Tänases blogiloos vestleme Janiga näitusest ja pagulaskirjandusest. Kuraator Jan Kaus näituse „Kaotusest laotusse“…
Kristi Umalas töötab Eesti Rahva Muuseumis arhivaarina alates 2008. aastast. Ta on lõpetanud 2008. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias infoteaduse ja dokumendihalduse eriala. 2015. aastal omandas ta magistrikraadi Tartu Ülikoolis arhiivinduse ja 2024. aastal Eesti Maaülikoolis ergonoomika erialal. Vabal ajal meeldib Kristile aias tegutseda ja panustada vabatahtlikku riigikaitsesse Naiskodukaitses. Kristi Umalasega vestles arhivaar Karmen Maat…
Tekst ja fotod: Silli Peedosk, konservaator ERM on paberikonservaatorile põnev tööpaik, sest lisaks paberdokumentidele, raamatutele jms on vaja korda teha ka mitmesuguseid paberist esemeid. Vahel kujuneb see tõeliseks proovikiviks, aga heaks abimeheks on alati taustauuringuid nii materjali kui ka eseme valmistamise-kasutamise kohta, lisaks laieneb silmaring. Uue näituse „Rannarootslased. Estlandssvenskar“ ettevalmistamise perioodil sattus mu töölaule mõnigi…
Karmen Maat on Eesti Rahva Muuseumi arhivaar, Katherine Seinre on Tallinna Linnamuuseumi sisutoimetaja Tänane blogilugu vaatab, kuidas kaks lugejat lähenevad samale tekstile. Aluseks on Hendrik Adamsoni luuletus „Looduspilte“, mis pärineb Kusta Toomi isikuarhiivist. Karmen ja Katherine: Enamasti on raamatu lugemine üksildane tegevus, aga tegelikult tekib selle käigus oi kui palju mõtteid, mida vahetada. Üht lugu…
Tekst: Elle-Mari Talivee, kirjandusteadlane ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja ja vanemteadur 1905. aasta mälestusi ja arhiiviallikaid lugedes või fotosid vaadates kerkivad silme ette revolutsioonis osalenud inimesed – nii väga tahaks teada, millised nad olid, nii väljanägemiselt kui ka suhtluslaadilt ja mismoodi nad liikusid toonases linnaruumis. Kindlasti ristusid siis kuskil Tartus ka kahe noore…
Soovime kallile kolleegile Reet Piirile õnne 70 aasta juubeli puhul! Reet Piiri on töötanud ERMis alates 1978. aastast. Ta oskab hinnata, tutvustada, ta teab, ta aitab leida lahendust, tal on kätt ja silma, ta on kogunud ja kujundanud südamega meie hindamatut varandust. Reet on silmapaistev eesti rahvakultuuri uurija, eriti on tema fookuses olnud rahvarõivad. Tänu…
Siret Saar, koguhoidja Fotod: Anu Ansu Raamat käes, muutub lugeja introvertseks eraldiseisjaks – on väljapoole suunatud sagijate hulgas sissepoole pöördunud jõudeolija. Ta vaatab pilku pööramata oma raamatusse ja jätab teistele tunde, et muu teda ei puudutagi. Lugeja teeb ennast maailma jaoks kättesaamatuks ja nähtamatuks. See on suursugune üksindus. Eesti raamatu 500. aastapäeva raames palusime kolleegidel…
Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar Eesti Rahva Muuseumi asutamisajaks on kokkuleppeliselt 14. aprill 1909, mil toimus Eesti Rahva Muuseumi tegevliikmete kogu koosolek, valiti juhatus ning pandi paika edasine tegevuskava. Muuseumi esimestest sünnipäevadest ei ole fotojäädvustusi, ka 1934. aasta juubelipidustustest leiab andmeid pigem tervitustelegrammidest ja ning 25. aastapäevale pühendatud muuseumi aastaraamatust, seevastu 50 aasta juubelit tähistati suurejooneliselt…