Parandamine ja taaskasutus – loomingulisus tarbimiskultuuris

Tenno Teidearu, ERMi teadur. Tarbimisest mõeldes või rääkides peetakse sageli silmas uute asjade ostmist või muul moel omandamist ja kasutamist. Tarbimiskultuur on aga märksa laiem mõiste, mis hõlmab ka tarbimisega seotud väärtushoiakuid, valikuid, praktikat ning neist tulenevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi väljendusvorme (Lury 2011). Tegelikult võiksime mõelda asjade tarbimisest ja kasutamisest samuti laiemalt. Lisaks kõigele muule…

Reet Piiri: rahvarõivad on kokkukuuluvuse märk

ERMi teadur-kuraator Reet Piirilt ilmus hiljuti ülevaatlik raamat „Rahvarõivas on norm“, mille kaante vahel on 151 rahvarõivakomplekti, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Esindatud on kõik Eesti kihelkonnad! Raamat koondab esinduslikku valikut rahvarõivaste ülevaatenäituselt „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ (2017–2018), mille kuraator Reet oli ja mis sai külastajate hulgas väga populaarseks. Reedaga…

endel kõks Tartu vaade 1938

Endel Kõksi ja Gustav Raua elujaatus

Eero Epner, näituse „Värvide ilu. Eesti kuldajastu kunst Enn Kunila kollektsioonist“ kuraator. 1938. aastal asetas 26-aastane Endel Kõks oma Tartu kesklinna ateljees üles suuremat sorti lõuendi ja asus maalima kodulinna. Kõks sündis siinsamas Tartus kingsepa pojana, lidus ilmselt poisikesena mööda linna ringi ja tundis iga nukakest. Ent sellest maalist pidi saama hoopis midagi pidulikku ja…

Kotid avatud hoidlas

Kadri Vissel, vanemkoguhoidja; Kristel Rattus, näituste juhtkuraator. Eesti Rahva Muuseumi kogudes on üle miljoni museaali, näitustele jõuab neist aga vaid murdosa. Kuraatorid ja kujundajad teevad oma valiku näituse sisust lähtuvalt, eelistades erilisi, hästi säilinud ja/või tüüpilisi esemeid, mis aitavad jutustada lugu. Nii juhtub, et mõni ese satub ikka ja jälle näitusele, teist aga pole 100…

Pooleks lõigatud margid

Eve Aab, ERMi produtsent; Ants Linnard, Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsi liige. Lugu viib meid tsaariaega, mil tuli ette sedagi, et kirju saadeti pooleks lõigatud margiga. Venemaal võeti margid kasutusele 1. jaanuaril 1858 ja nende nominaal oli 10 kopikat. Müügile tulid nii hammastatud kui ka hammastusmasina rikke tõttu lõigatud margid. Need margid on kustutatud punkt-numbertempliga. Hammastatud markide tiraaž…

Lahemaa läbi Lembit Odrese kaamerasilma

Tiina Tael, peaarhivaar. Eelmisel aastal 1. juunil sai Lahemaa rahvuspargi rajamisest 50 aastat. See andis tõuke Lembit Odrese Lahemaa fotonegatiivide kogu korrastamiseks. Negatiivid andis muuseumile üle autor ise ja need olid hästi hoitud ja juba legendeeritud. Kultuurkapitali abil on need nüüd ka digiteeritud ja andmebaasis kirjeldatud. Lembit Odres sündis 24. mail 1921. aastal Paldiskis. Koolihariduse…

Hurt ja maailmakera

Ülle Jäe, ERMi koguhoidja. Eesti oma muuseumi loomisest hakati rääkima juba ärkamisajal. Viimase ajendi Eesti Rahva Muuseumi asutamiseks andis Jakob Hurda surm 13. jaanuaril 1907. aastal – oli vaja asutust, kelle hoolde jätta tema rahvaluulekogud. Tänapäeval teame Jakob Hurta peamiselt kui kirikuõpetajat, kes pani aluse eesti rahvaluule kogumisele. Tegelikult oli ta aktiivne mitmes valdkonnas, kindlasti…

Kaardisadu tsaariaegsete pühadekaartidega

Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi kõrvale sai lühisõnumi kirjutada, tagakülg jäi aga ainult aadressi päralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa päritolu, mõned on ka…

Ajarännaku radadel Läänemaa Ühisgümnaasiumis

Kalle Lõuna, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Ajarännak on õppevorm, mis võimaldab viia õppijad matkale nii ajas kui ka geograafilises ruumis. Kui panna end kunagi elanud inimese olukorda ja tunnetada omaaegset õhustikku, siis aitab see lisaks olnule paremini mõista ka tänapäeva. Metoodika on lihtne ja paindlik, aga eeldab siiski üsna palju eeltööd. Ajaränduri ülesanne…