Kristjan Raba näituste eriprojektide koordinaator Eesti laulu-tantsupeo rahvas kannab rätikuid peol ja rongkäigus uhkusega. Aga on üks omamoodi väike pühendunud kogukond, võimsa ürituse korraldajad ise, sihtasutuse inimesed, produtsendid ja peo üldjuhid, kes korraldasid peotule süütamisele eelneval ööl Eesti Rahva Muuseumi inimestele lihtsa, aga rabava rituaali. Muuseumis hüütakse ühte konverentsisaali musta laega saaliks (Raadi mõisa jääkeldris),…
Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja 23. jaanuaril 1988 sai tollane ERMi direktor Jaanus Plaat kirja Ernst Jaaksonilt, kes pakkus muuseumile võimalust talletada „…midagi Peakonsulaadi aegade jooksul kogunenud esemetest /—/ kuna lähemal ajal kolib Peakonsulaat koos meie ÜRO alalise esindusega Rockefeller Center`st uutesse moodsatesse ruumidesse Kolmandal avenüül, millega lakkab siinne kuuekümneaastane ruumiline ja esemeline kooslus olemast“.…
Tiina Tael, peaarhivaar Toome teieni mõned mälupildid Eesti sünnipäevast. ERMi kirjasaatjate mälestuste abil on meil võimalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastapäevade tähistamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu võis pidada vaid südames. Ärkasin 24. veebruaril, neljapäeva hommikul, umbes kell 7.30. Alustasin oma päeva võimlemisega, peale seda ruttasin kööki, et valmistada hommikusöök. Kuna oli…
Silli Peedosk, konservaator. Möödunud aastal tegelesin pikalt ERMi kogudesse kuuluvate käsitsi joonistatud mustrilehtede konserveerimisega, et neid saaks edaspidi digiteerida. Abiks olid ERMi konserveerimisosakonna juhataja Eve Keedus ning Pallase nahaosakonna praktikant Gregor Kiin. Tegemist on tikkimismustritega ja nende hulk ning mitmekesisus pani mõtlema selle üle, kui oluline on käsitöö ja isetegemine meie inimestele olnud. Olgu ajad…
“Õige keha, vale keha?” , “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool” ja “Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ – sellised näitused avanevad ERMis peagi. Siit saate lugeda, kuidas kuraatorid neid tutvustavad… Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool. Liisi Jääts, kuraator. Näitus „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“ kutsub tutvust tegema toolidega, mis on tehtud käsitööna…
Eve-Liis Abroi, ERMi giid. Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ on suur ja katab paljusid eluvaldkondi. Lisaks ülevaatlikele tuuridele viivad ERMi giidid läbi ka teematuure, mis keskenduvad mõnele kitsamale valdkonnale ja lähevad rohkem süvitsi. Rõivastega puutume me kõik lähedalt kokku. Vanemal ajal võeti riided seljast ainult saunas, muul ajal oli ihu (isegi magades) vähemalt särgiga kaetud.…
Mirjam Ruutma, ERMi tekstiilikonservaator. Juba ERMi vaibasaali püsinäituse pealkiri „Aja jäljed eesti vaibal“ vihjab vaipadel leiduvatele aja jälgedele. Uute kommete, eluolu jms tõttu on aja jooksul muutunud nii vaipade välimus – motiivid, värvid, kompositsioon – kui ka nende valmistamiseks kasutatav materjal ning tekstiilitehnika. Lisaks on märke ka kasutusest: kulunud tikandid, vanad parandused, pleekunud värvid, auklikud…
Kristjan Raba, ERMi näituste eriprojektide koordinaator, The Rubbish kaaskuraator. Päike ja tuul ei ole ainukesed elupäästjad. Maailm otsib veel lahendusi, kuidas tsivilisatsioon prügi sisse päris ära ei upuks. Muuseumid aitavad kultuuripärandi sektoris sellele protsessile julgesti ja loominguliselt kaasa – on ju siin tallel põlvkondade elukogemus, mida tuleb aina juurde. Euroopa ägedamad muuseumid on seljad kokku pannud ja…
Eve Aab, ERMi produtsent. Äsja ilmunud heategevuslik mark „Vähiliit“ kutsub kõiki andma oma panus võitluseks vähktõvega. Siseriikliku nominaaliga (0.90 €) margile lisandub Eesti Vähiliidu toetuseks 1.00 €. Eesti Vähiliit tähistab sel aastal 30. tegevusaastat. Mittetulundusühing on avalikes huvides tegutsev ühendus, mille eesmärgid on suunatud vähktõve vastasele võitlusele ja selle edendamisele Eestis. „Terve Eestiga vähi vastu!“…
Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor. Gustav Ränk on põhiosa oma selle perioodi Saaremaa välitööl kogutud teabest kirja pannud välitööpäevikuisse. Lisaks kirjalikele märkmetele tegi ta uurimisretkedel palju pilte (umbes 800) ning ei piirdunud seejuures ainult ehitistega, vaid jäädvustas külamiljööd ja inimesi hoopis avaramalt. Koos Rängaga rännates tegid kunstnikud Johannes Võerahansu, Nigul Espe, Ilmar Linnat ja Osvald Bender-Vaikma taluhoonetest…