Tekst: Ülle Jäe, koguhoidja
Fotod: Muuseumide infosüsteem
Vanasti usuti, et juba taliharjapäeval, 17. jaanuaril, tuleb putukatele hing sisse. Ennetusmaagilise putukatõrjega alustati paavlipäeval, 25. jaanuaril. Eriti palju putukatega seotud uskumusi on madisepäeval, 24. veebruaril. Arvati, et kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Kasulik oli pisut käsikivi ringi ajada ehk „kärbseid jahvatada“, nii pidid tüütud putukad hävima. Vastlapäevale järgneval tuhkapäeval on isevalmistatud kärbseid salaja naabritele viidud, lootes, et siis suvelgi endal kärbseid vähem. Paastumaarjapäeval, 25. märtsil, pühiti põrandad hoolega puhtaks ja pühkmed viidi kodust võimalikult eemale, et ka kärbsed jääksid kaugele. Kärbeste mürgitamiseks kasutati ka punast kärbseseent. Seene kübar praeti hõõguvatel sütel laiemal plekitükil. Seen pandi taldrikuga kärbestele kättesaadavasse kohta. Maha kukkunud kärbseid tuli seejärel tihti koristada, sest mõned võisid taas ellu ärgata.
Eestist on teada kokku üle 3000 liigi sääski ja kärbseid. Vaid umbes 5% neist on inimeste igasuvised tüütud kaaslased. Ometi on nende tõrjumiseks ja hävitamiseks kasutatud erinevaid mooduseid maagiast mürgini.
Järgnevalt näitame, millist tõrjetarkust leiab ERMi rikkalikest kogudest. Juuresolevatelt MuISi linkidelt on võimalik enamiku esemete kohta lisainformatsiooni leida.
Kärbsepüüdja, Kõpu
Kärbsepüüdjale asetati kummist pudelikork peale. Suvel kasutati seda ka mesilaste tarude peal vapsikute püüdmiseks. Vt ka: https://www.muis.ee/museaalview/498414
Kärbsepiits, Suure-Jaani
Selle kärbsepiitsa valmistas 1985. aastal Oskar Aasav. Kärbsepiitsu hakkas ta valmistama kolhoosi agronoomi palvel, hiljem tegi neid Metsküla rahva tarbeks. Piitsa hinnaks oli 1,5 rubla. Vt ka: https://www.muis.ee/museaalview/531561
Putukamürgi karp, Tallinn
Vt ka: https://www.muis.ee/museaalview/1289599
Putukamürgi karp, Kolga-Jaani
Mürki kasutati Kolga-Jaani valla Parika küla Lutsu talus. Pildilolev toode oli väga levinud koduses kasutamises nt koide, kirpude ja prussakate tõrjumisel. Vt ka: https://www.muis.ee/museaalview/3188676
Kärbsepaber, Pöide
Kogutud 2005. aastal Pöide kihelkonnast, Mäe külast, Pärna talust. Vt ka: https://www.muis.ee/museaalview/751155
Piimakannu kate, Narva
Õues einestades pandi piimakannu peale kate, et kärbsed ja muud putukad kannu sisse ei satuks. Vt ka: https://www.muis.ee/museaalview/709987
Kaha putukate püüdmiseks, Tartu
Entomoloogidele Asta ja Juhan Vilbastele kuulunud kaha. Vt ka: https://www.muis.ee/museaalview/520914
Ekshaustor putukate püüdmiseks, Tartu
Entomoloogidele Asta ja Juhan Vilbastele kuulunud ekshaustor, mida kasutati putukate kahast väljanoppimiseks ja mürgitamiseks. Vt ka: https://www.muis.ee/museaalview/520915
Kärbes, Muhu
Muhus on kombeks tuhkapäeval naabritele ukse taha isemeisterdatud kärbsekujukesi viia. Veel 1960-70. aastatel oli komme üsna levinud, kärbsed valmistati enamasti kartulist ja üritati salaja naabritele või mõnda teise peresse viia. Nii loodeti, et suvel on enda kodus tüütuid putukaid vähem. Vt ka: https://www.muis.ee/museaalview/4672048
