Väike Hans Voolmanni (Voolmaa) lihavõttekaartide välimääraja

Tiina Tael, ERMi peaarhivaar. Vanadel tähtpäeva fotopostkaartidel ei ole alati märget fotograafi kohta. Teame küll Jaan Kristini, Karl Noormägi, Hilja Rieti ja Karl Akeli tähtpäevakaarte, kuid Hans Voolmanni nimi on tõenäoliselt selles vallas tundmatu. Küllap on aga paljudel inimestel perekonnaalbumis grupipilte, kohavaateid või portreid, mis on valminud tema fotostuudios. ERMi fotokogus oli selliseid pilte kümme.…

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine aastakümneid tagasi. Pildigalerii.

Kairi Kaelep, ERMi fotokogu arhivaar. Tänapäeva rahutus maailmas on kosutav tunda rõõmu sellest, mis meil olemas on. Tähtsaimaks on kindlasti meie oma riik, oma keel, oma kultuur. Vabariigi sünnipäeval saab Eesti Rahva Muuseumi fotokogu abiga heita pilgu paljude aastakümnete taha, et vaadata, kuidas pidupäeva siis tähistati. Teie ees on 19 fotot, millest seitse esimest kajastavad…

Lahemaa läbi Lembit Odrese kaamerasilma

Tiina Tael, peaarhivaar. Eelmisel aastal 1. juunil sai Lahemaa rahvuspargi rajamisest 50 aastat. See andis tõuke Lembit Odrese Lahemaa fotonegatiivide kogu korrastamiseks. Negatiivid andis muuseumile üle autor ise ja need olid hästi hoitud ja juba legendeeritud. Kultuurkapitali abil on need nüüd ka digiteeritud ja andmebaasis kirjeldatud. Lembit Odres sündis 24. mail 1921. aastal Paldiskis. Koolihariduse…

Hurt ja maailmakera

Ülle Jäe, ERMi koguhoidja. Eesti oma muuseumi loomisest hakati rääkima juba ärkamisajal. Viimase ajendi Eesti Rahva Muuseumi asutamiseks andis Jakob Hurda surm 13. jaanuaril 1907. aastal – oli vaja asutust, kelle hoolde jätta tema rahvaluulekogud. Tänapäeval teame Jakob Hurta peamiselt kui kirikuõpetajat, kes pani aluse eesti rahvaluule kogumisele. Tegelikult oli ta aktiivne mitmes valdkonnas, kindlasti…

Kaardisadu tsaariaegsete pühadekaartidega

Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi kõrvale sai lühisõnumi kirjutada, tagakülg jäi aga ainult aadressi päralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa päritolu, mõned on ka…

Etnowerk. Mis värk sellega siis on?

Tekst: rõivalooja Liina Laaneoja. Kui Annika Vaalma ja minu loodud Etnowerki kudumeid vaadata, siis üks on selge – värvi on! Rikkalik etnograafiline pärand on meid heldelt inspireerinud. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamise järel valminud mudelid on alguse saanud peamiselt rahvarõivaste lõigetest ja materjalidest. Nii sobivadki need kenasti kokku kas rahvarõivaseelikuga või saab neid kanda eraldi rahvuslikus…

Tasa! KGB

Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Kui kooliõpilased jalutavad meie rahvusmuuseumi püsinäituse ajarajal ja giid näitab neljakümne kirja ning räägib sellest, kuidas KGB kirjale alla kirjutanuid „töötles“, siis õhtul muuseumist koju jõudes tänane noor põlvkond koputuse peale väga ei võpata. Tänapäeva inimese elus on põhilisteks „koputajateks“ nutitelefonid. Elunäinud inimesele meenutab „koputamine“ aga aegu, mil oli piisavalt…

Ajalooga asjad: öisteks tantsupidudeks kohandatud kassettmakk

Karin Leivategija, ERMi teadur-kuraator Taasiseseisvunud Eesti linnades ja väiksemates asulates hakkas vargsi pead tõstma senitundmatu, elektroonilisel tantsumuusikal põhinev globaalne subkultuur. Muusikahuvilised noored ootasid, kassettmakk lindistusvalmis, BBCst ja Radiomafiast John Peeli muusikasaateid ning MTV öiseid alternatiivmuusika programme. Sellised stiilid nagu house ja tekno erinesid kommertskanalites mängitust ning tõid kokku noori, kellest kujunesid kohaliku underground klubikultuuri tegijad ja…

Ajalooga asjad: kohvimasin ja sügavkülmik

Anu Kannike, ERMi vanemteadur Kolmkümmend aastat tagasi hakkasid Eestis pikki aastaid üsna ühetaolisena püsinud koduköögid tasapisi uuenema. Euroremondini jõuti küll alles 1990. aastate keskel, kuid lääneliku kodutehnika ”esimeste pääsukestena” ilmusid peredesse mikrolaineahjud, rösterid ja kohvimasinad. 1966. aastal sündinud naine kirjeldas ERMile saadetud meenutustes esmatutvust välismaalt toodud kohvimasinaga 1990. aastal: „Esimest korda kasutasime seda mehe sünnipäeval.…

Ajalooga asjad: majanduspiiri kaitsja kumminui

Terje Anepaio, teadur-kuraator Mehetegude aeg Vabadus tuli Eestile veretult, kuid see tõi kaasa kohustuse vabadust kaitsta. Nüüd oli vaja kaitsta oma ruumi: kodu, kodutänavat, koduküla ja riiki. Rahvaalgatuse korras taastati 1990. aastal Kaitseliit ja tekkis uus vabatahtlik organisatsioon Eesti Kodukaitse. Riik asus looma kaitseväge, piirivalvet, politseid. Esimesena taassündis piirivalve, mis sai 1990. aasta sügisel alguse…