Videosari “Kogukokad”: Jõululõuna

Tekst: Kairi Kaelep, ERMi fotokogu arhivaar Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, ERMi infosüsteemide haldur Sarja iga video on nagu kulinaarne ajarännak, kus kogude osakonna töötajad valmistavad „hõrgutisi“, mille retseptid on pärit ERMi arhiivist. Nende köögiseiklustega saate mitte ainult nautida põnevaid maitseelamusi, vaid ka avastada, kuidas minevik ja tänapäev kohtuvad kulinaarsete traditsioonide kaudu. Valmistuge avastama unustatud…

„Meil nii hea, ett naa ett, muudkui läse kija…“. Sõnumeid raudteelt

Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar „Meil nii hea ett naa ett, muud kui läse kija. Terwitate Aijust[?] Sinu kaart käes tänan.“ Sellise sõnumiga postkaardi saatis sõpruskond 1910. aastal oma tuttavatele Tallinnasse, Vinogradovi kaubamajja. Vanad postkaardid köidavad kollektsionääre, kes koguvad neid teemade, paikade, postmarkide ja -templite pärast. See postkaart ja veel 682 postkaarti/fotot pärinevad Soome kollektsionääri Olavi…

Raadi loss margil ja postkaardil

Eesti Rahva Muuseum margil ja ümbrikul. Eve Aab, produtsent. Tervikasja esitlus on Eesti Rahva Muuseumis 13. mail 2023. Sada aastat tagasi, 13. mail 1923 avas Eesti Rahva Muuseum esimese püsinäituse Raadi lossis. Päewaleht (15. mai 1923) kirjutas: „Minewik ja olewik ühinewad ja need kokku loowad nüüdsest Raadi mõisast igale eestlasele armsa huwitawa wiibimise paiga. Eesti…

Kuninganna Silvia Eesti Rahva Muuseumis

Reet Piiri, kuraator. Aasta oli 1992, kui Eesti Rahva Muuseumit külastas Rootsi kuninganna Silvia. ERM oli selleks ajas küll oma nime tagasi saanud, kuid uus maja oli siis veel helesinine unistus… tegelikult polnud veel näitusemajagi. Aga vaatamata kitsastele oludele võtsime kuninganna ja tema kaaskonna vastu nii pidulikult ja väärikalt, kui me sel ajal oskasime. Tekstiilirestauraatorid…

Ersa riidetünn par vankril. Etnograafid sõltusid esemete kogumisel sageli kohalike inimeste abist. ERM Fk 2222:125. Foto: Jüri Karm 1987.

„Kohalikud pärivad sageli, et mida te siin uurite!“*

Piret Koosa, ERMi teadur Rahvusvahelisel muuseumimaastikul on märksõna „dekoloniseerimine“ põlis-, vähemus- ja mittekohalikku päritolu rahvaste kogusid puudutavates mõttevahetustes aktuaalsena püsinud juba mõnda aega. Dekoloniseerimistaotlusest hargnevad arutelud pole piirdunud otseselt koloniaalkontekstis kujunenud muuseumide kogude ja uurimistavade lähema vaatlemisega. Ebavõrdsetele võimusuhetele osutavaid kriitilisi küsimusi on esitatud ka näiteks poliitiliselt ja majanduslikult jõupositsioonil olevatest piirkondadest pärit kogujate kogumispraktika…

Eesti Vabariigi aastapäeva pühitsemine 24. veebruaril 1920 Amblas kirikuesisel väljakul.

Mälupilte Eesti Vabariigi sünnipäevast

Tiina Tael, peaarhivaar   Toome teieni mõned mälupildid Eesti sünnipäevast. ERMi kirjasaatjate mälestuste abil on meil võimalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastapäevade tähistamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu võis pidada vaid südames. Ärkasin 24. veebruaril, neljapäeva hommikul, umbes kell 7.30. Alustasin oma päeva võimlemisega, peale seda ruttasin kööki, et valmistada hommikusöök. Kuna oli…

ERMi 2023 aasta tähtnäitused!

“Õige keha, vale keha?” , “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool” ja “Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ – sellised näitused avanevad ERMis peagi. Siit saate lugeda, kuidas kuraatorid neid tutvustavad… Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool. Liisi Jääts, kuraator. Näitus „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“ kutsub tutvust tegema toolidega, mis on tehtud käsitööna…

Vadjalased II maailmasõja keerises Eesti uurijate pilguga

Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva päev, mida tähistatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased võeti Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Venemaa Föderatsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva päeva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmasõja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…

Terve Eestiga vähi vastu. Heategevusega seotud margid Eestis

Eve Aab, ERMi produtsent. Äsja ilmunud heategevuslik mark „Vähiliit“ kutsub kõiki andma oma panus võitluseks vähktõvega. Siseriikliku nominaaliga (0.90 €) margile lisandub Eesti Vähiliidu toetuseks 1.00 €. Eesti Vähiliit tähistab sel aastal 30. tegevusaastat. Mittetulundusühing on avalikes huvides tegutsev ühendus, mille eesmärgid on suunatud vähktõve vastasele võitlusele ja selle edendamisele Eestis. „Terve Eestiga vähi vastu!“…

Gustav Ränga Saaremaa ja Muhu retked 1935–1938

Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor. Gustav Ränk on põhiosa oma selle perioodi Saaremaa välitööl kogutud teabest kirja pannud välitööpäevikuisse. Lisaks kirjalikele märkmetele tegi ta uurimisretkedel palju pilte (umbes 800) ning ei piirdunud seejuures ainult ehitistega, vaid jäädvustas külamiljööd ja inimesi hoopis avaramalt. Koos Rängaga rännates tegid kunstnikud Johannes Võerahansu, Nigul Espe, Ilmar Linnat ja Osvald Bender-Vaikma taluhoonetest…