Meie Eesti. Pildid kolmelt fotovõistluselt

Autor: ERMi peaarhivaar Tiina Tael. Eesti Rahva Muuseumi fotovõistlus „Minu kihelkond“ on finišisirgel – fotosid ootame 1. märtsini. Pildi(d) saab mugavalt üles laadida lehele Pildiait. Ootame fotojäädvustusi, kus on kujutatud kihelkonnaelu nüüdisajal, olgu pildil pidu- või argipäev, suvi või talv. Saatke meile kodupaiga vaatamisväärsusi, inimeste argipäevatoimetusi ja pidulikke hetki, kihelkonnamustreid bussijaamades või aiaplankudel, kihelkonnasilte jne.…

Metsast maratonile: suusatamisest Eestis

Autor: Kata Maria Metsar, ERMi näituste korralduse talituse produtsent See lugu on pühendatud suusatamisele, mis tundub lumevaesel talvel üha ligitõmbavam. Pealegi möödub just tänavu 60 aastat esimesest Tartu Maratonist ning selleks puhuks on Eesti Rahva Muuseumisse üles seatud näitus „Tartu Maraton 60“. See avab maratoni ajalugu ja edastab ka värvikaid lugusid ning juhtumisi. Aga miks,…

Kirjad neilt, kes võitlesid vabaduse eest

Autor: ERMi näituste talituse produtsent Eve Aab. Fotod: Arp Karm. Millest räägivad 100 aastat vanad postkaardid? Kellele mida. Olgu selleks postitempel, kuupäev, saatja/saaja nimi, trükikoda ja tiraaž või pilt – kõik kannab oma sõnumit. Võõraid kirju ei ole küll viisakas lugeda, aga mitu inimpõlve tagasi saadetud postkaardid on justkui anonüümsed. Nii peatubki pilk ikka kirjaridadel.…

Sotsiaalmeedia abil pilte tuvastamas. Valdo ja Uno Pilvre fotokogu

Autor: Tiina Tael, ERMi peaarhivaar. Paberisse pakitud filmirullid, mõnel aastanumber, mõnel ka veidi teksti, näiteks „Ella juures“, „Mina ja leerilapsed“, „Laanemets Kose-Lükatil“, „Linda Tapal ja Pirital“, „Laulupeost ja Karu kooli oleng“, „ETK“, „Kaansoos“, „Raadiku varrud“ jne. Sellisena sattus tosin aastat tagasi Valdo ja Uno Pilvre negatiivide kogu umbes paarisaja filmirulliga Eesti Rahva Muuseumisse. Filmid vajasid…

Elle Vunder 80. Moodsale etnoloogiaõppele alusepanija

Autor: ERMi teadur Marleen Metslaid. Nädalavahetusel, kui rahvusülikool tähistas 100. aastapäeva, sai 80-aastaseks selle kauaaegne professor Elle Vunder. Elle on töötanud ka ERMis ja teda võib julgelt nimetada eesti etnoloogia üheks parimaks tundjaks. Elle sündis Tartus 30. novembril 1939. aastal (algne perekonnanimi Veinimäe). Sõja ajal viis ema ta elama Peipsi äärde Mehikoorma külla vanaema ja…

Kultuuriväärtuste digiteerimisprojekt ehk muuseumikogude tiigrihüpe

Autorid: ERMi projektijuht Triinu Siilbek, Harjumaa Muuseumi peavarahoidja Taavi Koppel ja Eesti Ajaloomuuseumi  tekstiilikogu hoidja Marju Raabe.  Eesti mäluasutustes on veebipõhisele kujule veel viimata suur hulk kultuuriloolist pärandit – umbes 900 miljonist objektist on digitaalne kujutis vaid kümnendikul. Kui aga pole kvaliteetseid digikujutisi, saab esemeid jm näha ainult konkreetses asutuses kohapeal ja tööajal. Originaalide kasutamine aga…

Kittel – nägus või näotu?

Autor: Ellen Värv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja. Tööl või kodus kantud lihtsal eest nööbitaval või tagant seotaval kergel rõival on nagu heal lapsel olnud läbi aegade mitu nimetust: kittel, töökittel, vormikittel, sitsikittel, kodukittel, kittelkleit jms. Enamasti tulenevad nimetused sellest, mis puhul seda kanti – kas töö ajal muu riietuse peal, kerge koduse, suve-…

Anton Priimäe klaasnegatiivid

Kogude osakonna videoblogi Tekst: Kairi Kaelep, fotokogu arhivaar Video ja montaaž: Ange Nimeta, vanemkoguhoidja Selle aasta kevadel võttis Eesti Rahva Muuseumiga ühendust tartlane Tarmo Annok, kelle valdusesse oli umbes 15 aastat tagasi jõudnud Karksi-Nuiast suurem kogus klaasnegatiive, mille autoriks sealne köster-kooliõpetaja Anton Priimägi (snd 20.02.1880, surn 1939), ja kes oli nõus need muuseumile loovutama. ERMile…

Rahvarõivastes tantsijate hulgas on levimas uus trend

Age Raudsepp, kuraator Pikaaegse rahvatantsijana olen viimastel aastatel märganud tantsu- ja laulupidudel, kus rühmad või koorid esinevad rahvarõivais, uut süvenevat trendi: kiputakse kandma punaseid sukki kostüümi juures, kus neid traditsiooniliselt pole kantud. Probleemi pole rahvarõiva-aineliste riietega, vaid ikka siis, kui on nõutav korrektne ja autentne rahvarõivakostüüm. Kas põhjus on selles, et punased sukad paistavad paremini…