Maire Kuningas, koguhoidja

Selle aasta 11. augustil oleksime tähistanud Eesti Rahva Muuseumi tekstiilikonservaatori Laili Kuusma 60. sünnipäeva ja 35 aasta tööjuubelit, kuid saatusel olid teised plaanid ja Laili lahkus meie juurest 2018. aastal. Siin on meenutus Lailist ja tema tööst ERMis ja ühtlasi annab see põgusa vaate ka ERMi konserveerimisosakonna tegemistele, muuseumi tööruumidele ning inimestele, kes on olnud või on ERMiga seotud.

Minu tutvus Laili Kuusmaga sai alguse tema nimest. Otsisin Tallinna Pedagoogilise Instituudi infotahvlilt 1985. aastal oma nime sissesaanute nimekirjast ja silma jäi ka tema nimi. Tookord me ei kohtunud, sest olin seal sel hetkel üksi. Kohtusime aga 1991. aasta kevadel Tartus Veski tn 32. Mu ülikoolikaaslane Ülle Vahar oli just tulnud muuseumisse nahakonservaatorina tööle ja tutvustas mulle maja. Muu hulgas viis ta mind tekstiilifondi, kus saingi tuttavaks Lailiga. Toona oli ta tekstiilikoguhoidja, muuseumisse tööle tulles 1990. aastal tegutses ta teaduri ametikohal. ERMi Veski tn fondiruumid olid väga külmad, mäletan Lailit villases kampsunis, puukingades ja kaunilt kootud sokkides, silmad säramas ja naeratus näol. Tekstiilifond oli esimesel korrusel (jalanõud, peakatted, kirivööd, käised, särgid, kindad, vaibad) ja keldrikorrusel (pikk-kuued, seelikud, lasteriided).

Tekstiilihoidla (nr 56) Veski tn esimesel korrusel. ERM Fk 3026:129. Foto: Jüri Karm ajavahemikus 1990-1998.

Kirjeldustõlge: hämaral fotol on pruun avatud uksega riidekapp, mille riiulitel on tekstiilid kokku lapituna.

Tektiilihoidla (nr 25) Veski tn 32 keldrikorrusel. ERM Fk 3026:125. Foto: Jüri Karm ajavahemikul 1990–1998.

Kirjeldustõlge: avatud ustega riidekapis ripuvad riidepuudel tumedad pikk-kuued.

Laili Kuusma tekstiilihoidlas, avatud ustest paistavad riidekottides seelikud, ukse küljes on üks välja tõstetud seelik. ERM Fk 2936:420. Foto: Merylin Suve, 2010.

Kirjeldustõlge: heledapäine pikas kirjus seelikus naine seisab kapi ees, avatud ustest paistavad riidekottides seelikud ja kapiuksel ripub riidepuul üks rahvariideseelik.

Sügisest 1991 asusin tööle ERMi äsja loodud säilitusosakonnas. Sealt algas meie sõprus, mis toimis ka väljaspool tööaega. Laili oli suur kokkaja ja tema tehtud toidud olid alati väga maitsvad – kui hoidsin tema lapsi, oli ta ikka midagi isuäratavat valmistanud. Vahetasime omavahel lasteriideid. Käendasime üksteise pangalaenu… See oli usalduslik ja üks ütlemata tore aeg.

Osakonnajuhataja Lea Raichmann oli uuendusmeelne inimene, kes hoidis oma töötajaid ja oskas meeskonda ühte liita ja innustada. Ta korraldas osakonna kohvilauaüritusi ja soosis alati enesetäiendamist, näiteks oli meil võimalik üks päev kuus raamatukogus töötada. Töötingimused olid kesised, museaalid mürgitatud, nii et meie osakonnal oli kuuetunnine tööpäev. Kevadsuveks oli Lailist saanud tekstiilikonservaator ja tema töökoht jäi maja teise otsa, kus oli väga kitsas tuba kolme töölaua ja pisikese pesuruumiga. Järgmised kaks fotot ongi Laili tolleaegsest töökohast. Teda ennast neil küll pole – pildil on Inge Tuvike, samuti tekstiilikonservaator, kellel olid väga head teadmised-oskused tekstiili pesemise, puhastamise, värvimise valdkonnas ja kes valdas igasuguseid käsitöövõtteid. Inge kohtus Lailiga 1993. aastal, mil Laili tegeles kleidi konserveerimisega. Tsiteerin Inget: „Imetlen Laili püsivust.”

Inge Tuvike tekstiilikonserveerimise tööruumis. ERM Fk 2758:79. Foto: Maie Alumaa, 1995.

Kirjeldustõlge: vanni ees seisab heledate lokkis juustega naine, seljas roheline kittel.

ERMi tekstiilikonserveerimise tööruum. ERM Fk 2758:78. Foto: Maie Alumaa, 1995.

Kirjeldustõlge: ruumis on kolm kõrvuti seisvat töölauda, mille ees seisab akna all kaks naist.

Lailile meeldis väga õmblustööd teha – nii sai temast paljude jaoks ihurätsep. Ja kui midagi oli vaja parajaks teha või õmblusmasinaga kinni täristada, võis alati selle palvega tema juurde minna. Ta oli ka osav lilleseadja. Majandusdirektor hankis enne jõule kuuseoksad, mis me Laili eestvõttel väikeses pesuköögis parajaks lõikasime ja väikeste puntidena vanikusse seadsime, et kaunistada sellega vana muuseumihoone peauks. Samuti sättisime lilled Veski 32 trepikäsipuule Rootsi kuninganna Silvia külaskäigu ajaks. Tegime seda kõike muidugi töökohustuste kõrvalt.

Konserveerimistöö on täis põnevust ja ootamatuid hetki, sest riidekadu, mis polegi silmaga nähtavalt suur, võib mõnikord nõuda palju aega ja kannatlikkust. Juba Veski tn oli Laili huvitatud taimedega värvimisest, kui tuli teha originaalide järgi koopiaid.

Laili Kuusma valmistatud tikandikoopia Väike-Maarja käiste põhjal  1994. a näitusele „ERMis restaureeritud esemeid”. ERM Fk 2758:38. Foto: Arp Karm.

Kirjeldustõlge: valgete tikandiga käiste (lühike naiste särk) kõrval on kangas sama tikandiga.

Kui muuseum sai Kuperjanovi tänavale uue näitusepinna, läks ka töömaht suuremaks, nii et loodi töökohti ja võeti kasutusele lisatööruume, mis vajasid sisustamist. Sellega hakkas suure kire ja põhjalikkusega tegelema osakonnajuhataja Maie Alumaa. Siin on mõned ehitusega seotud fotod…

ERMi tekstiili ja metalli konserveerimise ruumi kapitaalremont. ERM Fk 2758:87. Foto: Arp Karm, 1995.

Kirjeldustõlge: ruumis, millel on kaarja ülaosaga aknad, seisavad põrandal värvipotid ja redel. Ühe akna all kükitab seljaga vaataja poole heledas särgis inimene.

Edaspidi oli osakonnal juba uus pesuvann ja seega paremad tingimused esemete pesemiseks. Samuti saime suurema lauapinna, kuhu esemeid toetada.

ERMi uus tekstiili konserveerimise labor. ERM Fk 2758:141. Foto: Maie Alumaa, 1997.

Kirjeldustõlge: tööruum vanni, voolikute ja pesuanumatega.

Tekstiilikonservaator Laili Kuusma restaureerib ratsarügemendi lippu. ERM Fk 2758:3. Foto: Maie Alumaa, 1997.

Kirjeldustõlge: laua taga istub heledate juustega naine, tema ees laual on laialilaotatuna lipp.

Laili toestab siin fotol lippu, mis oli väljas Balti konservaatorite erialanäitusel. Taamal on kolleeg Laine Nurm, kes tripitab rahvarõivaseelikuid. Lisaks konserveerimisnäitustele oli vaja esemeid korrastada ka rohkete plaaniliste väljapanekute jaoks.

Laili Kuusma konserveeritud Bima puldi lina D 81:109. Ese restaureeriti 1994. a näituse „ERMis restaureeritud esemeid” tarvis. ERM Fk 2758:39. Foto: Arp Karm.

Kirjeldustõlge: punane kuldse tikandi ja narmastega lina.

Laili vaatab Vilniuses Balti restauraatorite näitusel „Conservation and restoration in Estonia, Latvia, Lithuania”, kuidas tema korrastatud kleit D 30:113 on eksponeeritud. ERM Fk 2758:20. Foto: Maie Alumaa, 1993.

Kirjeldustõlge: näitusesaali vitriinis on mannekeen heledas kleidis, vitriini ees on sinakasrohelises kleidis naine.

Kvalifikatsiooni tõstmiseks oli võimalik osaleda kõikvõimalikes töötubades, suvekoolides, õppereisidel ja ka erialaühingus. Tööl tähistasime ikka pidulikke sündmusi, näiteks tööruumi soolaleivapidu, näituste avamist, tööjuubeleid, sünnipäevi – see kõik liitis kollektiivi.

Tekstiilikonservaatorid Leedu kunstimuuseumi restaureerimiskeskuses külas. ERM Fk 2758:13. Foto: Maie Alumaa, 1993.

Kirjeldustõlge: tekstiilidega kaetud laua ääres seisab viis naist.

Laili Kuusma ja Maie Alumaa 1993. a Balti restauraatorite näitusel „Conservation and restoration in Estonia, Latvia, Lithuania“. ERM Fk 2758:26.

Kirjeldustõlge: näitusesaalis seisavad uhke tooli kõrval kaks naist.

Eesti tekstiilikonservaatorid enesetäiendamisel Soomes. Helsinki ülikooli raamatukogu paberikonserveerimise tööruumis. ERM Fk 2758:179. Foto: Maie Alumaa.

Kirjeldustõlge: avatud sahtliga pabernäidistega kapi ees seisab kaks naist ja üks mees.

Eesti tekstiilikonservaatorid Soome rahvusmuuseumi konserveerimisosakonnas. ERM Fk 2758:175. Foto: Maie Alumaa, 1999.

Kirjeldustõlge: laua taga seisab viis naist.

Eesti tekstiilikonservaatorid enesetäiendamisel Soomes. Helsingi linnamuuseumi tekstiilikonserveerimise ruumis. ERM Fk 2758:189. Foto: Maie Alumaa, 1999.

Kirjeldustõlge: seltskond inimesi tööruumis.

Eesti tekstiilikonservaatorid enesetäiendamisel Soomes Vantaa disainiinstituudis. Tekstiili pesemise vann, deioniseeritud vesi ja tõmbekapp. ERM Fk 2758:181. Foto: Maie Alumaa, 1999.

Kirjeldustõlge: vanni ees seisab grupp inimesi.

ERMi konservaatorid külas Eesti Kunstimuuseumi restauraatoritel. ERM Fk 2758:135. Foto:  Maie Alumaa, 1997.

Kirjeldustõlge: kohvilaua ümber istub 10 inimest.

Soolaleivapidu ERMi tekstiili- ja metallikonserveerimise uues tööruumis. ERM Fk 2758:102. Foto: Maie Alumaa, 1995.

Kirjeldustõlge: seina ääres seisab kolm naist ja kaks meest. Ühel naisel, Lailil, on käe otsas väike tüdruk.

Soolaleivapidu ERMi tekstiili- ja metallikonserveerimise uues ruumis. ERM Fk 2758:106. Foto: Maie Alumaa, 1995.

Kirjeldustõlge: pildil on neli naist ja kaks meest, kes vestlevad omavahel, pokaal käes. Lailil on laps süles.

ERMi tekstiilikonservaatori Inge Tuvikese 50 aasta juubel. ERM Fk 2758:110. Foto: Maie Alumaa, 1995.

Kirjeldustõlge: inimesed istuvad uhkelt kaetud laua taga.

Tartu Konservaatorite Klubi oli erialaühendus, mis koondas muuseumides, arhiivides, raamatukogudes ja eraettevõtetes töötavaid konservaatoreid, restauraatoreid, säilitusspetsialiste ja nende õppejõude. Sellest klubist sirgus Eesti Konservaatorite Ühing. Laili oli seal alguses lihtliige, hiljem aga võttis osa ka juhatuse tööst. Tartu Restauraatorite Klubi liikmed viisid läbi mitmesuguseid õpitube. Järgmine foto on meenutus 25. rahvusvahelistest hansapäevadest, mille jaoks me õmblesime endale asjakohased kostüümid.

Tartu hansapäevade avarongkäik. Esiplaanil Tartu Restauraatorite Klubi. ERM Fk 2868:81. Foto: Tiina Tael, 2005.

Kirjeldustõlge: kostümeeritud inimesed rongkäigus.

Laili ja Nele Kuusma Tartu hansapäevadel. ERM Fk 2868:126. Foto: Tiina Tael, 2005.

Kirjeldustõlge: hansarõivastuses naine ja tüdruk.

Reet Piiri sünnipäevapidu Veski 32 raamatukogu-lugemissaalis mais 2005.

Vasakult Inge Tuvike, Laili Kuusma, toimetaja Ivi Tammaru, teadur Reet Piiri. ERM Fk 2898:47.

Kirjeldustõlge: toas seisab kõrvuti neli naist, veinipokaal käes.

Rahvarõivakooli lõpetamisel Reet Piiri loengut kuulamas. ERM Fk 2981:202. Foto: Anu Ansu, 2009.

Kirjeldustõlge: esiplaanil kolm naist, kes kuulavad tähelepanelikult ettekannet.

Unistus uuest majast sai lõpuks tõeks. Osakonnajuhatajad Ülle Vahar, Kaie Kukk ja Kristiina Piirisild planeerivad uue maja tarbeks ruume ja sisustust. ERMi 100. aastapäeva tähistati Tartu linna eri asutustes. Laili valmistas ette uue püsinäituse tekstiile, konserveerimistööd käivad veel Veski 32.

Laili Kuusma. ERM Fk 2928:418. Foto: Merylin Suve, 2009.

Kirjeldustõlge: heledate juustega naine seisab laua ääres ja kirjutab suurde raamatusse.

Konserveerimislabori töötajad Maie Alumaa,Tatjana Enok ja Laili Kuusma konserveerimislabori 40. aastapäeval 2005. ERM FK 2898:227.

Kirjeldustõlge: tööruumis seisab kolm naist, igaühel käes kollane roos.

Konserveerimislabori töötajad Maie Alumaa, Laili Kuusma, Ülle Vahar, Inge Tuvike ja Tatjana Enok konserveerimislabori 40. aastapäeval 2005. ERM Fk 2898:228.

Kirjeldustõlge: seina ääres akna all seisab neli naist, kõigil käes kollane roos.

Konserveerimislabori 40. aastapäev. ERM Fk 2898:232.

Kirjeldustõlge: neli naist, plasttops käes.

Eesti Rahva Muuseumi endised ja praegused töötajad muuseumi sünnipäeval 2016. a Veski tn. ERM Fk 3026:62. Foto: Berta Jänes, 2016.

Kirjeldustõlge: grupifoto peoriietes inimestest.

Laili Kuusma kontrollib Veski tn tööruumis sukki. Foto: Berta Jänes, 2015.

Kirjeldustõlge: punakate juustega lillelises pluusis naine uurib karbis olevaid tekstiilist esemeid.

Laili konserveerib Veski tn tööruumis pottmütsi. Foto: Berta Jänes, 2015.

Kirjeldustõlge: punakate juustega naine õmbleb töölaua taga.

Uus ERMi maja sai valmis, lõpuks saime uued ja avarad tööruumid. Pildi tegemise ajal oli uue püsinäituse ettevalmistamine täies hoos. Ees ootas ka suur rahvarõivanäitus, mille tarbeks tegime esemeid kord juba uues pesu- ja nõelumisruumis.

Laili Kuusma riietab mannekeene näitusele „Kohtumised“. ERM Fk 3046:265. Foto: Berta Jänes, 2016.

Kirjeldustõlge: punakate juustega naine riietab laual lebavat mannekeeni.

Meenutan Lailit kui suure töövõimega head inimest, kes ei teadnud sõna „ei“. Tema peale võis alati kindel olla ja ta naeratas ka siis, kui oli lõputult väsinud. Meie  viimane koos istumine Lailiga toimus 16. märtsil 2018. aastal muuseumi puhkenurgas. Tulin teepausile ja istusin laua äärde. Laili tuli riidehoiust ja ütles, et istub ka korraks minu kõrvale. Ajasime mõnusasti juttu ja lõpuks ütles ta, et ta ei tule nüüd mõnda aega tööle.