Reet Mark, näituste peaprodutsent. „Nad on mu silma ees varasest lapsepõlvest alates tänase päevani. Nad on rikkalikud ja rõõmsad värvilaigud seintel. Nad on õhtuvalguses isemoodi, hommikuvalguses hoopis teised. Nad on rõõmsamad selge ilmaga ja sordiini all sombusel päeval. Nad on seltsilised ja saatjad, kindel osa kodust.“ Nii kirjutab Anu Raud piltidest, mis asuvad tema kodus…
Kristjan Raba näituste eriprojektide koordinaator Eesti laulu-tantsupeo rahvas kannab rätikuid peol ja rongkäigus uhkusega. Aga on üks omamoodi väike pühendunud kogukond, võimsa ürituse korraldajad ise, sihtasutuse inimesed, produtsendid ja peo üldjuhid, kes korraldasid peotule süütamisele eelneval ööl Eesti Rahva Muuseumi inimestele lihtsa, aga rabava rituaali. Muuseumis hüütakse ühte konverentsisaali musta laega saaliks (Raadi mõisa jääkeldris),…
Anu Kannike, ERMi vanemteadur ja Anu Järs, ERMi assistent Inimese keha ja toidu suhet on aegade jooksul väga mitmel moel määratlenud kultuurilised ideaalid ning ühiskondlikud normid. Arusaamad roogade kasulikkusest ja väärtusest on teisenenud. Nii mõnelgi juhul on kord hinnatud ja ülistatud toiduaine, näiteks suhkur või sool, muutunud hiljem taunituks, ebatervislikuks, läinud moest või vajunud lihtsalt unustusse.…
Eesti Rahva Muuseumis on veel viimaseid päevi võimalik vaadata Peeter Mudisti 80. sünniaastapäevale pühendatud näitust „Põlev mees Peeter Mudist“. Kuraator Reet Mark on kirjutanud põneva ülevaate tema loomingust. Peeter Mudist (1942–2013) on Eesti kunsti üks suuremaid legende, kelle loomingut on alati saatnud kunstnike austus ja kunstiarmastajate suur imetlus. Ta kujundas oma erilise maalilaadi välja 1970.…
“Õige keha, vale keha?” , “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool” ja “Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ – sellised näitused avanevad ERMis peagi. Siit saate lugeda, kuidas kuraatorid neid tutvustavad… Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool. Liisi Jääts, kuraator. Näitus „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“ kutsub tutvust tegema toolidega, mis on tehtud käsitööna…
Oskar Poll, ERMi tätoveeringunäituse looja. Tänapäeval võib tätoveerituid inimesi näha igapäevaselt kõikvõimalikes paikades – teleekraanil, reklaamides, tänaval, filmides, muuseumis jne – ning aina rohkem aktsepteeritakse tätoveerimist kunstina. See tekitab küsimuse, kuidas on suhtutud tätoveeringutesse Eestis läbi ajaloo, näiteks enne Esimest maailmasõda või esimese Eesti Vabariigi ajal? Kuidas muutus suhtumine tätoveeringutesse nõukogude okupatsiooni ajal ja kas…
Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. ERM lõi aastatel 2020–2022 partnerina kaasa kahes innovatsiooniprojektis, mille ülesanne oli analüüsida kultuuriasutuste ühiskondlikku mõju. Muuseumide ja teiste kultuuriasutuste tegevus on järjest enam seotud oskusega suhelda kogukondade ning külastajatega. Just see lähtekoht – keskendumine inimesele – peaks leidma tee ka asutuste arengukavadesse ja enesehindamismudelitesse. Organisatsiooni arengu hindamise juures tulemuslikkuse alusel tuleb…
Eve-Liis Abroi, ERMi giid. Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ on suur ja katab paljusid eluvaldkondi. Lisaks ülevaatlikele tuuridele viivad ERMi giidid läbi ka teematuure, mis keskenduvad mõnele kitsamale valdkonnale ja lähevad rohkem süvitsi. Rõivastega puutume me kõik lähedalt kokku. Vanemal ajal võeti riided seljast ainult saunas, muul ajal oli ihu (isegi magades) vähemalt särgiga kaetud.…
Ellen Värv, ERMi Rahvakultuuri koolituse- ja teabekeskuse juhataja. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Olenemata ajastust, on inimesed ikka tähtsustanud üleminekuhetki ühest elukaare etapist teise – lapse sündi, täiskasvanuikka jõudmist, inimese lapsevanemaks saamist, surma. Traditsioonilises ühiskonnas tähendasid selliseid hetked üleminekut ühest seisundist teise, uue staatuse omandamist. Üleminekuaeg oli inimese jaoks ka kriitiline periood, mil teda…
Kristjan Raba, ERMi näituste eriprojektide koordinaator, The Rubbish kaaskuraator. Päike ja tuul ei ole ainukesed elupäästjad. Maailm otsib veel lahendusi, kuidas tsivilisatsioon prügi sisse päris ära ei upuks. Muuseumid aitavad kultuuripärandi sektoris sellele protsessile julgesti ja loominguliselt kaasa – on ju siin tallel põlvkondade elukogemus, mida tuleb aina juurde. Euroopa ägedamad muuseumid on seljad kokku pannud ja…