Tekst: Riina Reinvelt, peavarahoidja
Fotod: Anu Ansu

Rahvakunst, aga ka eestipärasus ja ilmeksimatult eestilikuna tajutav aspekt kaasaegses Eesti tarbekunstis (mood, nõud, nahatöö, ehted jne) on mind alati omal moel paelunud. Oluline on siinkohal öelda, et kaasaegne ei tähenda mitte praegust aega, vaid ka minu põlvkonna vanavanemate ja vanemate aega ehk kogu seda perioodi, mis algas laias laastus Eesti vabariigi sünniga ja oli n-ö talupoegliku rahvakunsti järgne aeg. Vanad mustrid, tehnilised võtted ja värvigammad võeti uuesti kasutusele, töötati ümber ning asetati uude konteksti.

Kuuldes Jaanus Samma näitusest „Vaikelud rahvuslikel motiividel“, oli selge, et see on näitus mulle. Taustana teadsin, et näitusel on hulgaliselt ka eri muuseumide kogudesse kuuluvaid esemeid. Mõnikord tekib muuseumitöötajatel ehk isegi hirm, kuidas muuseumiväline kuraator museaale mõtestab, võib-olla asetab need isegi ootamatusse ja „kahtlasesse“ konteksti? Samma puhul mul seda hirmu ei olnud, pigem läksin näitusele suure põnevuse ja üllatumislootusega. Oma varasemate töödega oli kuraator andnud mõista, et julgeb vaadata natuke kaugemale traditsioonilisest ja hillitsetud lähenemisest rahvuslikule teemale.

Kirjeldustõlge fotole: Hämaras näitusesaalis on neljale jalale toetuvad klaasvitriinid, kus on kompositsioonid erinevate esemetega.

Jaanus Samma ise ütleb näituse sünni tausta avades, et teda on juba mõnda aega tõmmanud rahvusliku kitši poole. Periood 1930. aastatest kuni 1950. aastateni tõusis esile kummastavate ja kurbnaljakate leidudega ning rahvuslike mustrite, sümbolite ja müütide rohkus selle perioodi tarbekunstis on märkimisväärne („Vaikelud rahvuslikel motiividel“, 2023. Koostaja Kai Lobjakas).

Esmakohtumine selle näitusega Eesti Disaini- ja Tarbekunstimuuseumis sai teoks 2022. aasta lõpus ja on siiani selgelt meeles. Justkui vaataks vanu postkaarte, aga need ei ole paberil, vaid esemed on sätitud kenasse kompositsiooni ja kohe tuleb fotograaf ning asub pildistama kaarte, mida sobib saata jõuluks, ülestõusmispühadeks või naistepäevaks, lõikuspühaks ja 1. maiks. Ainult et need poliitiliselt eri aega sobivad teemad on sätitud ühele kaardile.

Kirjeldustõlge fotole: Esiplaanil on vitriin “Jõulud-näärid”. Vitriinis on vasakult vaadates suur nahkköites piibel, labakud, õllekann, küünlajalg, kirivöö ja vaas kuuseokstega.

Samma on sünteesinud rahvuslikust kitšist välja 12 teemat, mis kõik on saanud oma personaalse vitriini (loe: ruumilise postkaardi lavastuse). Mõned teemad olid justkui ootuspärased (jõulud-näärid, mustrid, Läänemere isandad), aga oli ka üllatavaid momente. Kasvõi näiteks töökultus, kuigi kui järgi mõelda, siis mis siin ikka üllatavat on. Kõik, kes on üles kasvanud Tammsaare „Tõe ja õigusega“, teavad, et eestlane on eelkõige töökas ja armastab tööd (või kui ei armasta, peaks häbenema). Või siis teema „Võim“, kus kõrvuti seisavad sinimustvalge ja nõukoguliku punasõnumiga esemed, mis kasutavad mõlemad samavõrd rahvakunstist inspireeritud ornamentikat.

Näitusel on tegelikult päris palju eksponaate, aga siiski jõuab läbi lugeda iga teksti ja eseme kohta käiva info. Vähemalt mind tõmbas see näitus täiega endasse ja peab tunnistama, et ma keskendun harva ühel näitusel igale objektile ja tekstile nii põhjalikult.

Kirjeldustõlge fotole: Esiplaanil vitriin “Võim”. Vitriinis on vasakult vaadates lillornamendiga kaunistatud nahkköited, kaheksa keraamilist valget ja roosat madu, portselantaldrik valge tuvi ja NSVL 15 liiduvabariigi lipuga ja Stalini portree.

Kui tekkis võimalus see näitus ERMi tuua, olin kohe kõvahäälselt poolt. Jah muidugi, lõuna-eestlased tahaksid ka kindlasti seda näitust näha! Taaskohtumine näitusega oli sama rõõmustav kui esimene. Sain uuesti kõik esemed põhjalikult üle vaadata ja detailidesse süveneda. Näitus pakub võimalust mõtiskleda rahva teadvusesse kinnistunud sümboolika ja motiivide kasutamise üle. Paljud neist on n-ö ajatud, aga rakendatud poliitiliste hoovuste ja ka võimumängude teenistusse. Kui nii süvitsi ei taha minna, pakub näitus lihtsalt rohkelt silmailu ilusate esemete, kaunite mustrite ja professionaalse käsitöö ning tarbekunsti nautimiseks.

Näitus “Vaikelud rahvuslikel motiividel” on ERMis külastajatele avatud 13. aprillini.