Salakamber: väärismetallikogu

Kogude osakonna videoblogi Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta Tekst: Riina Reinvelt Hõbe tundub eestlastele meeldivat palju enam kui kuld. Küllap on esimene alati olnud taskukohasem ja kättesaadavam. Nii on ERMi väärismetallikogus üle 4000 hõbeeseme ja kõigest mõnikümmend kuldsest metallist asja. Vitsaga ja kuhikud sõled, silmadega ja silmadeta preesid, kannaga ja kodaratega rahad, rahadega ja rahadeta…

Kallis, see roos on sulle!

Siret Saar, koguhoidja Oled kutsunud külalised ja oleng ei lähe käima. Veini ei raatsi pakkuda, endast oled juba palju huvitavaid lugusid rääkinud. Miski ei aita, olemine on kange ja ebamugav. Välja võib aidata mõni seltskondlik mäng. Eesti Rahva Muuseumisse saabus 1924. aastal välja antud lauamäng “Lillede flirt” (ERM A 1051:48). Tegemist on seltskondliku mänguga, kus…

Siber mälus, fotodel, esemeis ja paberil

Tekst: Terje Anepaio, teadur-kuraator Fotod: Erakogu Iseseisvas Eestis on mitmeid päevi, kus mõtleme ühiselt minevikule. Nende hulgas on kaks päeva – 14. juuni ja 25. märts –, mis igapäevases argirutus meenutavad meile suurt,  halastamatut ja julma kurjust. Need on päevad, mil mälestame massiküüditamise ohvreid. 1949. aastal toimunud märtsiküüditamine oli oma ulatuselt suurim. Siis viidi Eestist…

Ideest näituseni. „Vormitud lugu 12“

Tekst: Marjaana ja Elis Vaher Fotod: Anu Ansu (ERM) Ema ja tütar, Marjaana ja Elis Vaher võitsid 2018. aastal ERMi näituseideede konkursi „Oma näitus“ ideega „Vormitud lugu 12“. Nüüdseks on nad selle ka ellu viinud. Nimelt võib nende näitusel tutvuda Eestis kasutusel olnud koolivormidega nii esemete kui ka piltide näol. Siin on nende mõtted mõni…

16. Maailmafilmi festival ehk nädalaks ERMi filme vaatama, et parema inimesena tagasi tulla

Karin Leivategija, festivali programmitoimkonna liige Teame enda ja festivalikülastajate vahetust kogemusest, et kui veeta terve nädal Maailmafilmi festivali mullis – vaadates filme, nende üle arutledes, festivali peol tantsides ja sümpaatsete inimestega suheldes –, siis tuled sa sellest välja pisut parema inimesena. Juba pool aastat on festivali toimkond vilkalt tööd teinud, et tuua vaatajani 16. Maailmafilmi…

Ajas tagasi rändamine

Riho Tiivel, Tartu Kõrgema Kunstikooli mööblidisaini ja restaureerimise osakonna lektor Ajas tagasi rändamine on inimeste fantaasiat erutav mõte ja on peast läbi käinud vaat et igaühel. Eesti Rahva Muuseumis näha olev retrospektiivne näitus „Toolilugu“ pakubki külastajale võimaluse piiluda minevikku, seda küll pelgalt toolide näol, ent kes süveneda viitsib, leiab sealt paljut muudki huvitavat. Väljapanek on…

Esemed ja allikad. Ühe jalgratta lugu

Tiina Tael, peaarhivaar Igal muuseumis oleval esemel on oma lugu – tõsi, mõne asja andmed on väga napid, kuid enamasti on ikkagi teada, kelle käest ja kust kohast on ese kogutud. Need andmed pannakse kirja korjamispäevikutesse (lühend k/r) ja vastuvõtuaktidesse (v/a). Kui on võimalik, siis jäädvustatakse ka eseme saamislugu: kes, millal ja kus on eseme…

Kes see kõnnib kõrta mööda, astub aia ääri mööda?

Tekst: Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist Fotod: Arp Karm, fotograaf / ERM Tänasest said avapaugu 2019. aasta Riigikogu valimised – algas elektrooniline hääletamine ja eelhääletamine. Valijate nimekirjad on lukus, poliitiline välireklaam on keelatud ja debatid eri kanalites käivad. Samuti kohtab avalikus ruumis või koduukse taga avala naeratusega kandidaate, kes jagavad möödujatele head-paremat. ERM kogub ja talletab…

“Truu puhas süda ilma peal on kõige kallim wara”

Eve Aab, produtsent Helve Schasmin, koguhoidja Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist Ehkki paavst Gelasius nimetas 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks juba 496. aastal, jõudis sõbrapäev Eestisse tähtpäevana alles 1980ndate lõpul Soomest. Armastusavalduste saatmine posti teel pole aga aega ega tähtpäeva põhjuseks küsinud. Allpool armuavaldusi – mõni kelmikam, mõni lüüriline – Vabadussõja päevilt. Neiu Adele!…

Ja siis hüüti esimene proosit! Sada aastat Eesti sünnipäevi

Tekst: Anu Kannike, teadur Lõhe, suitsuangerjas, terve põrsapõngerjas. Suitsusingid, kanasalat, keedusingid, peedisalat, vähjakaelad, kanasalat. Silgud marineeritud, võrratult garneeritud… Nõnda algas naabri sünnipäev (Olaf Kopvillem, „Klunker“) Talurahva elus olid tähtsad kollektiivsed tähtpäevad ja peod, moodsas maailmas aga pöördus tähelepanu üksikinimese elukaarele. 20. sajandi algusest hakati laiemalt tähistama nii sünnipäevi, pulma-aastapäevi kui ka tööjuubeleid. Veel 1920. aastatel…