Anna minna üle linna!

  Laupäeval, 21. aprillil toimus esmakordselt Tartu muuseumide ühine perepäev „Anna minna üle linna“. Perepäev eristus teistest samalaadsetest ettevõtmistest sellega, et 13 osalevat muuseumi pakkusid oma programme mitte oma tavapärases kodus, vaid loosi tahtel vahetati üheks päevaks majad. Nii sattusid ERMi muuseumiõpetajad programmi läbi viima armsasse Oskar Lutsu majamuuseumisse Tammelinna serval ning Lutsu muuseumi kuraator…

Naabrite põnev toidupärand – võrdlevaid vaateid juustule Lätis ja Eestis

Anu Kannike, teadur Läti ja Eesti juubeliaastal tehakse palju juttu sarnastest arengutest poliitilises ajaloos ja võrreldakse tänapäevaseid edusamme. ERMi jaoks on oluline tõsta esile ka kultuurilist lähedust, mis mõnes valdkonnas – näiteks toidus – on eriti silmapaistev. 27.-28. aprillil toimus muuseumis seminar ”Juust ja toidupärand Lätis ja Eestis”, mille korraldas meie teadusosakonna toidukultuuri töögrupp koostöös…

Väega esemed ja kohad

Piret Õunapuu, teadur-kuraator Vägi on eesti keeles mitmeti tõlgendatav sõna. Arvati, et vägi on kogu maailma täitev ebaisikuline elujõud ja samas ka võlujõud. Vägi oli ka elujõud ja võim, mis ürgse kujutelma järgi peitus kõigis olendeis, esemeis ja loodusnähtustes. Loitsudel ja manasõnadel oli vägi sees, nendega sai teha nii kurja kui ka head. Küüntel ja…

Ikrast käkini

Anu Järs, teadur-kuraator 15. aprillil algas Peipsil haugipüügi keeluaeg. 15. maini haugi püüda ei tohi, et kala saaks rahulikult paljuneda ning järve kalavarud püsiksid. Vanasti oli just kalade kudemisaeg oluliseks püügihooajaks. Kudemisaegses saagis oli ohtralt kalamarja, millest Peipsimaa rahvas mitmekesiseid roogi valmistas. Tänane lugu heidab pilgu neile toitudele. Peipsimaal tarvitati söögiks kõigi kalade marja, ühegi…

Vennad Solomentsevid ja Aafrika

Heidi-Elena Stanionyte, Reinwardti Akadeemia üliõpilane, kogude osakonna praktikant Alati, kui Aafrika ja Eesti vahelistele sidemetele mõtlesin, sain aru, et teadsin sellest õige vähe. Aafrika on mulle alati tundunud nii kauge paigana, kui samas ka väga ligitõmbavana. Aafrika ajalooni jõudsin põhiliselt ülikoolikursustel koloniaalajalooga tutvumisel. Koloniaalajastul, 19.–20. sajandil oli Aafrika manner aktiivne koht, kus palju Euroopa riike…

Tallinna Toomkiriku vappepitaaf

Egle Mikko, konservaator Enne ja pärast konserveerimist Selle aasta jaanuaris sõitis Tallinna Toomkirikust konservaatori Karl-Erik Hiiemaa lauale üks huvitav vappepitaaf. Kujutasin enda silme ees juba ette suurt ja laiuvat puidu nikerdustega vappi, milliste poolest Tallinna Toomkirik ka tuntud on, aga kui ma seda Karli töölaual esimest korda uudistama läksin, oli minu imestuseks vappepitaaf kingakarbi suurune,…

Eesti kõige kõigemad

Kogude osakonna videoblogi Tekst: Siret Saar, koguhoidja Kaamera: Maris Siilats, arhivaar-koguhoidja ja Ange Vosman, vanemkoguhoidja Montaaž: Ange Vosman, vanemkoguhoidja Eesti suurim orel asub Tallinnas Kaarli kirikus, kõrgeim saunakorsten Põlvamaal Leevakul, kõige paksema luulekogu on avaldanud Jaan Kaplinski, pirakaim loomaskulptuur on Rakvere tarvas. Ja kõige suurem käsitsi kootud Eesti lipp on Eesti Rahva Muuseumis: pikkus 16…

Külalise sissevaade: nädal ERMi konserveerimisosakonnas | Guest post: Reflections on a Week in ERM’s Conservation Department

*** English below *** Vincent Dion, (külalis)konservaator Vastavalt kokkuleppele Eesti Rahvusarhiiviga, kus viibisin seoses praktika ja uurimistööga, olen ma väga tänulik, et mul avanes võimalus veeta nädal Eesti Rahva Muuseumi moodsas konserveerimisosakonnas ja kaasa lüüa sealsete konservaatorite tegevustes. Enne minu sissevaate juurde asumist oleks paslik natuke lähemalt rääkida endast ja kontekstist, kus praegu Eestis viibin.…

Neljateistkümnes laps

Tiina Tael, peaarhivaar ja ERMi kirjasaatjate võrgu juhendaja Kui „Seltsimees laps“ poeb kinolinal vaatajate südametesse, jutustades pere lugu läbi lapse silmade, siis tänases blogiloos laseme rääkida lapse emal Helmesel. Eesti Rahva Muuseumi teeneline korrespondent Helmes Tungal (1907-1997) oli muuseumi kirjasaatja 1946-1996. Tema esimesed kaastööd olid vastused etnograafilistele küsimuslehtedele ja tuginesid sageli teiste külaelanike kogemustele (näiteks…

Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017

Svetlana Karm, ERMi teadur, näituse kontseptsiooni autor Maailmafilmi festivali avapäeval 19. märtsil esitleti ERMis uut rändnäitust „Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017“. Aeg, mil muuseumikülastajad said näitusega tutvuda, jäi üsna lühikeseks, sest üsna pea läkski see rändama, esimesteks sihtpunktideks Tatarstanis asuv udmurdi küla Varkled-Bodja ning Udmurdi Rahvusmuuseum Iževskis. Foto- ja filmiprojekt tutvustab udmurdi noorte palvusi, mis…