Tekst: Karmen Maat, arhivaar Oleks huvitav teada, kuidas me paistame ümbritsevatele inimestele. Üldjuhul annavad sellest aimu juhuslikult poetatud laused, kuna ei teki just palju vestlusi teemal „Mida sa minust arvad?“. Sama põnev oleks arutleda küsimuse üle „Kuidas ma näen iseennast?“. Enamasti ringlevad kujundatud arvamused meie mõtetes ja jutuajamistes, õnneks jõuavad mõned ka päevikutesse. Üks aktiivne…
Raamatupoes uue kirjanduse letti sirvides tekib kohe ohe: „Oleks mul vaid rohkem aega!“ Tahaks leiutada ajamasina, et lugeda nii nagu lapsena, mil päev tundus lõpmata pikk, ilma otsa ja ääreta, ainult ole ja loe. Kõlab hästi, eks ole? Oleme jaanuarikuu jooksul jaganud muuseumitöötajate mälestusi lapsepõlve lugemistest. Teema kokku tõmbamiseks palusime kolleegidel mõtiskelda, millised lugejad nad…
Ray Bradbury kirjutab raamatus „Fahrenheit 451“: „Kas te nüüd mõistate, miks raamatuid vihatakse ja kardetakse? Nad näitavad elu nägu kõikide selle pooridega. Väikekodanlane aga tahab näha vahanägusid – pooride ja karvadeta, miimikata.” Raamatud ja lugejad on ohtlikud, neile pealispinnast ei piisa. Vanemad võivad mingi hetk avastada, et üksi lugev laps ei ole teps mitte “kergesti…
Kirjandusel on eriline võime meid mõjutada, puudutada. Selleks et kujutlusvõime saaks ohjad üle võtta, peab lugedes tekkima mingi tunne. Naljakas on mõelda, et sõnad paberil suudavad välja meelitada naeru, pisaraid või hämmeldust. Kaasakiskuv raamat haarab lugeja oma võrku, jäädes tema mõtetesse veel kauaks. Nagu lubatud, tuleb selles loos juttu lugemisega seonduvatest emotsioonidest. Kolleegid räägivad siin…
Tekst: Indrek Jääts, ERMi vanemteadur Pildid ja pildiallkirjad ajakirjast Globus, Bd. 31, 1877 Hiljuti jõudis nii Tartu kui ka Tallinna teadusraamatukogudesse hulk kirjandust Taiwanilt. Andres Kollist juhtis mu tähelepanu raamatule, mille kaanel leidub lisaks hiina hieroglüüfidele ka kirillitsat, ladina kirja ning araabia numbreid: „Экскурсия на Формозу 1875. Этнографическое путешествие П. И. Ибиса“, Pavel Ivanovich Ibis.…
Jaan Kaplinski mõtiskles kunagi ühes Ööülikooli loengus kirjanduse ja tõe üle. Kui vaadata inimeste väärtusi, arutles ta, siis on asju, mille eest surrakse, kannatatakse, ja asju, mille eest surma ei minda. Kirjanduse eest ilmselt mitte. Tõe eest küll. Kas kirjandus on tõeline, räägib tõtt? Räägib. Aga see tema tõde on isesugune, mõnele oluline, mõnele mitte.…
Tekst: Ülle Jäe, 50% muhulast, 50% saarlast, 100% ERMi koguhoidja Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, ERMi infosüsteemide haldur Tere tulemast videosarja „Kogukokad“! Iga video selles sarjas on nagu kulinaarne ajarännak, kus kogude osakonna töötajad valmistavad hõrgutisi, mille retseptid on pärit ERMi arhiivist. Nende köögiseiklustega saad nautida põnevaid maitseelamusi ja ühtlasi näed, kuidas minevik ja tänapäev…
Autor: Mariliis Vaks, konservaator Fotod: Arp Karm Kes külastas eelmisel aastal näitust „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“, mäletab veel ERMi galeriisse üles seatud rikkalikku ja põnevat talutoolide maailma. Peale ilusate toolide eksponeerimise oli näitusel ka sisuline eesmärk – uurida toolide valmistamist, materjale ning nende päritolu ja vanust. Sellest viimasest, toolide vanuse uurimisest, tulebki nüüd…
Kirjutas Silli Peedosk. Näituse „Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ ettevalmistamise käigus jõudsid ERMi ka paljud tekstiilikunstnik Helga Allingu rätikukavandid. Mõni neist läks näitusele, teised jäid ootama otsust, kas need võetakse arvele meie kunstikogusse või oleks nende õigem koht tarbekunstimuuseumis. Helga Alling (1925–2001) on eesti tekstiilikunstnik, kes õppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (EKA), mille…
Kirjutas Karmen Maat. „Kusta Toom (1892–1973) elas Rõngu vallas erakuna ja tegeles kogu elu kirjandusega. Ei saavutanud mõistmist.“ Sedaviisi on Tartumaa Muuseumi töötajad kirjeldanud Kusta Toomi personaalkogu. Isikukirjeldus oli napp, ent intrigeeriv. Kes oli see omaette hoida sooviv kirjanik, kelle looming kaaskondlasi ei kõnetanud? Just sellise küsimusega alustasin oma tööd Eesti Rahva Muuseumis, kus minu…