Jakob Hurt 180

Kersti Taal ERMi Sõprade Selts 22. juulil möödub 180 aastat Jakob Hurda sünnist. Jakob Hurt oli suurmees – rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Tema mälestuseks asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Jakob Hurt sündis Võrumaal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Andekas poiss pidi isa soovi kohaselt jääma kodutallu isa abiliseks koolmeistriametis.…

Muuseumid peavad võtma aktiivse rolli mälupoliitika muutmises

Tõnn Kukk, Tartu Ülikooli filosoofia eriala üliõpilane Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli etnoloogide konverents „Muuseumid kui mälu ja muutuste kujundajad“ meelitas aprilli lõpus Tallinnasse ja Tartusse ligi 120 rahvusvahelist spetsialisti, et jagada üksteisega oma kogemusi muuseumi valdkonna arenduses. Ligi 30 riigi esindajad üle 40 ettekandes vaatlesid muuseumide rolli mälupoliitika kujundajana. Tänavustest aruteludest kõlas palju…

Ehted rahvarõivaste juurde

Reet Piiri, kuraator Artikkel ilmus juubelilaulu- ja tantsupeo 14. uudiskirjas. Ehted panevad rõivad särama. Kuid ehteid ei kantud ainult ilu ja uhkuse pärast, vaid nende kandmine oli seotud ka maagiliste uskumustega, mille kohaselt ehted kaitsesid kandjat kõige kurja eest. Naised ehtisid end rikkalikult, kasutati nii kaela- kui ka rinnaehteid. Kaelaehted Helmekeesid oli naisterahval enamasti mitu.…

Rahvarõivastes tantsijate hulgas on levimas uus trend

Age Raudsepp, kuraator Pikaaegse rahvatantsijana olen viimastel aastatel märganud tantsu- ja laulupidudel, kus rühmad või koorid esinevad rahvarõivais, uut süvenevat trendi: kiputakse kandma punaseid sukki kostüümi juures, kus neid traditsiooniliselt pole kantud. Probleemi pole rahvarõiva-aineliste riietega, vaid ikka siis, kui on nõutav korrektne ja autentne rahvarõivakostüüm. Kas põhjus on selles, et punased sukad paistavad paremini…

Minu kihelkond

Tiina Tael, ERMi peaarhivaar Eesti Rahva Muuseumi algatatud kihelkonnapiiride tähistamise suurprojekt on jõudnud lõpule, kõikidele Eesti maanteedele ja kõrvalteedele on püstitatud kihelkonnasildid, mis juhatavad teel kulgeja ühest kihelkonnast teise. Kümme aastat väldanud teekonnal olin idee algatusgrupis, osalesin Regio poolt välja antud kihelkonnakaardi koostamisel, abistasin head kolleegi Reet Piirit kõiki kihelkondi kajastava rahvarõivanäituse mannekeenide riietamisel, rääkisin…

Laulupidu ja rahvarõivad

Ellen Värv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja Artikkel ilmus juubelilaulu- ja tantsupeo 13. uudiskirjas. Eesti laulupidude 150-aastase traditsiooni jooksul on välja kujunenud tava, et esinejad kannavad rahvarõivaid. Juubelilaulupeo eel on paslik heita põgus pilk selle tava arengulukku. Esimesele üldlaulupeole 1869. aastal Tartus tulid meeskoorid ja pasunakoorid valdavalt oma kodukoha rõivastuses. „Iga kihelkond omaette oma…

Nüüdisaja Poola. Ohud muuseumidele

Ewa Manikowska, Poola Teaduste Akadeemia Kunstiteaduse Instituut Tõlkinud Anu Kannike, ERMi teadur Demokraatia kriisist Poolas, eriti selle mõjust kohtusüsteemile, Poola liikmelisusele Euroopa Liidus või pagulaskriisile räägitakse praegusel ajal palju. Vähem pööratakse aga tähelepanu sellele, kuidas mõjutavad need arengud kultuuri. Ometi oli avaliku teenistuse kaotamine ja konkurssidest loobumine riigiametite juhtivate kohtade täitmiseks üks Seaduse ja Õigluse…

Haltuurast nõukogudeaegses juveelitehases

Kaspar Metsar, TÜ VKA rahvusliku metalli eriala tudeng Kaspar pidas tänavu samal teemal ka ettekande noorte kultuuriteadlaste konverentsil “Noorte hääled”. Eelmisel kuul toimunud konverentsil „Noorte hääled“ avanes mul võimalus rääkida haltuura avaldumisest ja põhjustest nõukogudeaegses Tallinna juveelitehases. Uurisin seda oma seminaritöö käigus, mille maht on kasvanud palju suuremaks isikliku huvi tõttu. Nimelt töötas mu emapoolne…

16. Maailmafilmi festival ehk nädalaks ERMi filme vaatama, et parema inimesena tagasi tulla

Karin Leivategija, festivali programmitoimkonna liige Teame enda ja festivalikülastajate vahetust kogemusest, et kui veeta terve nädal Maailmafilmi festivali mullis – vaadates filme, nende üle arutledes, festivali peol tantsides ja sümpaatsete inimestega suheldes –, siis tuled sa sellest välja pisut parema inimesena. Juba pool aastat on festivali toimkond vilkalt tööd teinud, et tuua vaatajani 16. Maailmafilmi…

Elada nagu siga kartuhvliaias

Tekst: Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist Täna algab Hiina kalendri kaheteistkümnendale ehk viimasele tähemärgile pühendatud Kollase Maa Sea aasta. Siga on väga olulisel kohal ka eestlaste rahvapärimuses, alustades seaohvrist ja viljakuse sümbolist ning lõpetades rahvaravi ja heledahäälsete sigu kutsuvate taluperenaistega kirjandusklassikas. Keegi ei taha „põrsast kotis osta“ ega olla iseloomustatud kui „paha siga, mitu viga“. Kõva…