ERMi 2023 aasta tähtnäitused!

“Õige keha, vale keha?” , “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool” ja “Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ – sellised näitused avanevad ERMis peagi. Siit saate lugeda, kuidas kuraatorid neid tutvustavad… Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool. Liisi Jääts, kuraator. Näitus „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“ kutsub tutvust tegema toolidega, mis on tehtud käsitööna…

Tätoveering – kaunistus või rikutud nahk? Kuidas on Eestis läbi ajaloo suhtutud tätoveeringutesse

Oskar Poll, ERMi tätoveeringunäituse looja. Tänapäeval võib tätoveerituid inimesi näha igapäevaselt kõikvõimalikes paikades – teleekraanil, reklaamides, tänaval, filmides, muuseumis jne – ning aina rohkem aktsepteeritakse tätoveerimist kunstina. See tekitab küsimuse, kuidas on suhtutud tätoveeringutesse Eestis läbi ajaloo, näiteks enne Esimest maailmasõda või esimese Eesti Vabariigi ajal? Kuidas muutus suhtumine tätoveeringutesse nõukogude okupatsiooni ajal ja kas…

Kuidas suurendada kultuuriasutuse ühiskondlikku mõju?

Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. ERM lõi aastatel 2020–2022 partnerina kaasa kahes innovatsiooniprojektis, mille ülesanne oli analüüsida kultuuriasutuste ühiskondlikku mõju. Muuseumide ja teiste kultuuriasutuste tegevus on järjest enam seotud oskusega suhelda kogukondade ning külastajatega. Just see lähtekoht – keskendumine inimesele – peaks leidma tee ka asutuste arengukavadesse ja enesehindamismudelitesse. Organisatsiooni arengu hindamise juures tulemuslikkuse alusel tuleb…

Joonistamise kaudu otse kultuuriloo keskele

Eesti Rahva Muuseumi 26. koolidevaheline võistujoonistamine toimus 7. detsembril, teemaks seekord „Valguses ja varjus“. Joonistama tuli 163 õpilast 36 koolist üle Eestimaa. Tagasivaate tegusale päevale teeb Pärnu Mai kooli õpetaja Edda Teearu. Loo lõpus on ka Angeliina, Ühisgümnaasiumi 11. kl õpilase tagasiside. Pärnu linna koolidest võtsid ERMi võistujoonistamisest osa Sütevaka Humanitaargümnaasium, Ühisgümnaasium, Mai kool ja…

„Kui rõivas räägiks“ – põnev ERMi teematuur!

Eve-Liis Abroi, ERMi giid. Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ on suur ja katab paljusid eluvaldkondi. Lisaks ülevaatlikele tuuridele viivad ERMi giidid läbi ka teematuure, mis keskenduvad mõnele kitsamale valdkonnale ja lähevad rohkem süvitsi. Rõivastega puutume me kõik lähedalt kokku. Vanemal ajal võeti riided seljast ainult saunas, muul ajal oli ihu (isegi magades) vähemalt särgiga kaetud.…

Lapseootus – vanad uskumused ja uued kombed

Ellen Värv, ERMi Rahvakultuuri koolituse- ja teabekeskuse juhataja. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Olenemata ajastust, on inimesed ikka tähtsustanud üleminekuhetki ühest elukaare etapist teise – lapse sündi,  täiskasvanuikka jõudmist, inimese lapsevanemaks saamist, surma. Traditsioonilises ühiskonnas tähendasid selliseid hetked üleminekut ühest seisundist teise, uue staatuse omandamist. Üleminekuaeg oli inimese jaoks ka kriitiline periood, mil teda…

Professor Olaf Mertelsmanni loeng „Tuhat aastast Ukraina ajalugu 90 minutiga“

Aivi Ross, ERMi kogukonnasuhete koordinaator. Täiskasvanud õppija nädala raames toimus 20. oktoobril ERMi raamatukogus professor Olaf Mertelsmanni loeng „A Thousand Years of Ukrainian History in 90 Minutes” („Tuhat aastat Ukraina ajalugu 90 minutiga”). Tutvuda sai ka Ukraina-teemalise kirjanduse väljapanekuga Tartu Linnaraamatukogult ja ERMi raamatukogult. Kuna huvi loengu vastu oli väga suur, pakume siin võimalust seda järelvaadata.…

Suvepraktika ERMis

Hannes Kruuse, Maarja Posihnova, Audra Mišinite ja Käti Paavo, Voco giidieriala õpilased. Paar kuud tagasi saime meie, Tartu Rakendusliku Kolledži giidi eriala õpilased, suurepärase võimaluse teha oma suvepraktika ERMis. Praktika on hea viis saada konkreetsem ülevaade oma erialast ning panna proovile oma teoreetilised teadmised. ERM oli oma mastaapsuses ja teemaderohkuses ideaalne koht selleks. Juba esimesel…

Vadjalased II maailmasõja keerises Eesti uurijate pilguga

Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva päev, mida tähistatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased võeti Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Venemaa Föderatsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva päeva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmasõja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…

Pilguheit silma kujutamisele eesti pärimuses

Helina Harend ja Susanna Mett, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Silmad on maailma pärimuses olulisel kohal. Silmast rääkisid juba antiikfilosoofid, kes arutasid, kas see saadab endast kiiri välja, nagu arvasid näiteks Demokritos ja Platon, või on see läbipaistev veetaoline vahendaja, nagu uskus Aristoteles. Silmast räägitakse ka Eesti pärimuses mitmes kontekstis, alates silmaallikatest ja silma omadustest…