Silvia Leitu rahvariideainelised akvarellid

Reet Mark, ERMi kuraator. ERMis saab alates 21. jaanuarist vaadata rahvariideid akvarellimaalidel! See väike näitus on tore näide sellest, kuidas miski võib sündida äkki ja mitmest õnnelikust juhusest. Kunsti- ja rahvatantsu(riide)huviline Krõõt Kilvet oli juba mõnda aega kogunud pagulaskunstnik Silvia Leitu loodud akvarelle, kus kujutatakse rahvarõivas tüdrukuid. Tal tuli sellest juttu meie teaduri Kristel Rattusega.…

Katrin Sipelgas

Muinasjutt – näituseks vormunud idee – minu alateadvuse keel

Katrin Sipelgas, filmikunstnik ning näituse „Elas kord …“ idee ja kujunduse autor. Võib-olla algas kõik juba lapsepõlvest. Ideeseemne tulevaseks näituseks võis panna minusse idanema vanavanaema, keda me vanavanaks kutsusime. Kui olin Tartus Soinaste tänaval tema juures, vestis ta mulle igal õhtul muinasjutte. Lõpuks jäigi ta mu elus ainsaks inimeseks, kes üldse peast jutustas. Repertuaar polnud lai:…

Kurrutatud tanu kokku õmblemine

Kurudest kardtikandini

Age Raudsepp, ERMi rahvakultuuri ja -teabekeskuse kuraator, rahvarõivaste valmistajate kooli koordinaator.    Veebruaris lõpetab kaheksas lend ERMi rahvarõivakooli, mida me Rahvakultuuri Keskuse kaasabil korraldame. Jäänud on ainult üks töine nädalavahetus jaanuaris enne esitlust 14. veebruaril 2021. aastal. Kahe aasta jooksul valmib kogu kostüüm alates sukkadest ja säärepaeltest, lõpetades tanu ja põllega. Üks esimesi töid koolis…

Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks

Pille Runnel, ERMi teadusdirektor. Proloog 22. juunil ehk paar päeva enne jaani saabus mu telefoni sõnum tädi Maarjalt. Ta küsis, mida hakata peale me sugulaselt tulnud teatega, et nende suvekodu kuuris seisab hulk kaste, võimalik et vanapaberiga: „Meil on umbes 300 kg ca 30 kasti käsikirju jne. Harri ja Aliise Moora materjale, kas neid oleks…

Koroonakevad 2020

Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator. Idee koguda lugusid sellest, kuidas koroona mõjutab inimeste igapäevaelu, sündis pärast eriolukorra väljakuulutamist 12. märtsil 2020. Taasiseseisvunud Eestis polnud kunagi varem kehtestatud eriolukorda. Ilmselt ei mäletanud suur hulk inimesi ka aega, mil oleks ülemaailmselt sedavõrd kardetud üht nakkushaigust. Nüüd aga levisid uudised koroonast ja selle toodud surmadest kiiresti ning…

Meil on viinad viiesugused, õlled üheksasugused …[i]

Piret Koosa, teadur   Oktoobris oleme tähistanud hõimukuud. Kui vaadata, mida on erinevatel soome-ugri rahvastel vanasõnade-kõnekäändude põhjal öelda pidutsemise ja ilutsemise, laulu ja tantsu kohta, siis kajab sealt vastu pehmelt öeldes skeptiline suhtumine. Enamikul hõimlastest paistavad olevat omad vasted tarkustele-tähelepanekutele, mis eesti pärimuses kõlavad näiteks nii: kodu om paremb ku pidu; ainult kukk ja köster…

Margivõltsingud ja postmark spionaaži teenistuses

Autor: ERMi näituste talituse produtsent Eve Aab. Nagu ajalugu sirvides selgub, on ka margimaailmal oma pahupool, nimelt võltsingud, vargused. Postmarke on kasutatud lausa tapariistana, lisades liimile kiire mõjuga mürgist ainet – see ei sündinud küll Eestis. F. Peterson, endine Tartu kriminaalpolitsei ülem ja filatelist, kirjutab ajakirjas Eesti Filatelist (nr 5, 1959) nii: „Kõiki Eesti postmarke…

Elu ja olu muuseumi välitöödel Aino Voolmaa sule kaudu

Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator.   Neli kümnendit kestnud teadlasetee jooksul Eesti Rahva Muuseumis põlistas Aino Voolmaa ennast Eesti kultuurilukku rahvarõivauurijana ning tunnustatud nõustajana. Tükike tema elutööst on jäädvustunud nendes tuhandetes rahvarõivakostüümides, mida kannavad lauljad ja tantsijad meie suurtel pidudel. 5. oktoobril 2020 on Aino Voolmaa 100. sünniaastapäev! Meenutame üht tahku tema…

Kas laulupidu kõlab ka 100 aasta pärast eesti keeles?

Autor: Kristiina Porila, Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool. Sel aastal on ümmargune tähtpäev kahel eesti kultuuri tugisambal – möödunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse ülikooli loomisest. Sel puhul tuli laulupidu sümboolselt ülikoolile külla ja toimus teemaõhtu „Kas laulupidu kõlab ka 100 aasta pärast eesti keeles?”. Teemaõhtu korraldasid laulu- ja…

Võrokõisi ummamuudu söögi ehk Vana-Võromaa maitsed ERMis

Autor: ERMi teadur Anu Kannike. Fotod: Arp Karm. Võrumaa on aastaid olnud esirinnas kohaliku traditsioonilise toidu arendamisel ja väärtustamisel. Vana-Võromaal kasvanud või sealt pärit toidul on peal Uma Meki kaubamärk ning selle võrgustiku laadad ja toidunädalad meelitavad ligi kõiki Eesti inimesi. Siinsele toidupiirkonnale annavad värvi eriomased road, nagu suitsusaunaliha, tatrapuder, läätseroog ja kanepitoidud. Tangudega hautatud…