Koroonakevad 2020

Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator. Idee koguda lugusid sellest, kuidas koroona mõjutab inimeste igapäevaelu, sündis pärast eriolukorra väljakuulutamist 12. märtsil 2020. Taasiseseisvunud Eestis polnud kunagi varem kehtestatud eriolukorda. Ilmselt ei mäletanud suur hulk inimesi ka aega, mil oleks ülemaailmselt sedavõrd kardetud üht nakkushaigust. Nüüd aga levisid uudised koroonast ja selle toodud surmadest kiiresti ning…

Meil on viinad viiesugused, õlled üheksasugused …[i]

Piret Koosa, teadur   Oktoobris oleme tähistanud hõimukuud. Kui vaadata, mida on erinevatel soome-ugri rahvastel vanasõnade-kõnekäändude põhjal öelda pidutsemise ja ilutsemise, laulu ja tantsu kohta, siis kajab sealt vastu pehmelt öeldes skeptiline suhtumine. Enamikul hõimlastest paistavad olevat omad vasted tarkustele-tähelepanekutele, mis eesti pärimuses kõlavad näiteks nii: kodu om paremb ku pidu; ainult kukk ja köster…

Margivõltsingud ja postmark spionaaži teenistuses

Autor: ERMi näituste talituse produtsent Eve Aab. Nagu ajalugu sirvides selgub, on ka margimaailmal oma pahupool, nimelt võltsingud, vargused. Postmarke on kasutatud lausa tapariistana, lisades liimile kiire mõjuga mürgist ainet – see ei sündinud küll Eestis. F. Peterson, endine Tartu kriminaalpolitsei ülem ja filatelist, kirjutab ajakirjas Eesti Filatelist (nr 5, 1959) nii: „Kõiki Eesti postmarke…

Elu ja olu muuseumi välitöödel Aino Voolmaa sule kaudu

Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator.   Neli kümnendit kestnud teadlasetee jooksul Eesti Rahva Muuseumis põlistas Aino Voolmaa ennast Eesti kultuurilukku rahvarõivauurijana ning tunnustatud nõustajana. Tükike tema elutööst on jäädvustunud nendes tuhandetes rahvarõivakostüümides, mida kannavad lauljad ja tantsijad meie suurtel pidudel. 5. oktoobril 2020 on Aino Voolmaa 100. sünniaastapäev! Meenutame üht tahku tema…

Kas laulupidu kõlab ka 100 aasta pärast eesti keeles?

Autor: Kristiina Porila, Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool. Sel aastal on ümmargune tähtpäev kahel eesti kultuuri tugisambal – möödunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse ülikooli loomisest. Sel puhul tuli laulupidu sümboolselt ülikoolile külla ja toimus teemaõhtu „Kas laulupidu kõlab ka 100 aasta pärast eesti keeles?”. Teemaõhtu korraldasid laulu- ja…

Võrokõisi ummamuudu söögi ehk Vana-Võromaa maitsed ERMis

Autor: ERMi teadur Anu Kannike. Fotod: Arp Karm. Võrumaa on aastaid olnud esirinnas kohaliku traditsioonilise toidu arendamisel ja väärtustamisel. Vana-Võromaal kasvanud või sealt pärit toidul on peal Uma Meki kaubamärk ning selle võrgustiku laadad ja toidunädalad meelitavad ligi kõiki Eesti inimesi. Siinsele toidupiirkonnale annavad värvi eriomased road, nagu suitsusaunaliha, tatrapuder, läätseroog ja kanepitoidud. Tangudega hautatud…

Osa Viinistust sõitis Tartusse. Intervjuu Jaan Manitskiga.

Tänasest on Eesti Rahva Muuseumis näitusel kakssada teost Viinistu Kunstimuuseumist. ERMi turundusjuht Kairi Ustav käis näituse eel Viinistus ja vestles erakunstikogu omaniku Jaan Manitskiga.  Sattusid Rootsi päris väikese poisina. Kuidas su elu seal kulges? Jah, kasvasin Rootsis üles, käisin ülikoolis, õppisin majandusteadust. Seejärel töötasin IT-firmas IBM kaheksa aastat, panganduses ja finantsalal kümmekond aastat ja siis…

Eesti keel – emakeel ja riigikeel

Autor: Ilmar Tomusk. 2019. aasta on eesti keele aasta, mida kannab soov meie keelt väärtustada ja tähistada selle mainimist riigikeelena 100 aastat tagasi. Nii on veelgi enam põhjust rääkida sellest, kuidas on inimkeel ning meie emakeel kujunenud. Keel on üks informatsiooni vahetamise viisidest. Infovahetus toimub kogu universumis, ka eluta looduses. Loomulikult vahetavad informatsiooni ka kõik…

Balti kett – kaks miljonit lugu

„Ma mõtlesin oma isale, kes suri kuu aega enne Balti keti toimumist. Tema oli olnud 17 aastat Siberis küüditatud ja tema üks soov oli, et kunagi saab Eesti taas vabaks.“ (Reet) Homme tähistame Balti keti 30. aastapäeva: 1989. aasta 23. augusti õhtul kell seitse võtsid ligi kaks miljonit inimest käest kinni ja moodustasid maanteele peaaegu…

Jakob Hurt 180

Kersti Taal ERMi Sõprade Selts 22. juulil möödub 180 aastat Jakob Hurda sünnist. Jakob Hurt oli suurmees – rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Tema mälestuseks asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Jakob Hurt sündis Võrumaal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Andekas poiss pidi isa soovi kohaselt jääma kodutallu isa abiliseks koolmeistriametis.…