Võrokõisi ummamuudu söögi ehk Vana-Võromaa maitsed ERMis

Autor: ERMi teadur Anu Kannike. Fotod: Arp Karm. Võrumaa on aastaid olnud esirinnas kohaliku traditsioonilise toidu arendamisel ja väärtustamisel. Vana-Võromaal kasvanud või sealt pärit toidul on peal Uma Meki kaubamärk ning selle võrgustiku laadad ja toidunädalad meelitavad ligi kõiki Eesti inimesi. Siinsele toidupiirkonnale annavad värvi eriomased road, nagu suitsusaunaliha, tatrapuder, läätseroog ja kanepitoidud. Tangudega hautatud…

Osa Viinistust sõitis Tartusse. Intervjuu Jaan Manitskiga.

Tänasest on Eesti Rahva Muuseumis näitusel kakssada teost Viinistu Kunstimuuseumist. ERMi turundusjuht Kairi Ustav käis näituse eel Viinistus ja vestles erakunstikogu omaniku Jaan Manitskiga.  Sattusid Rootsi päris väikese poisina. Kuidas su elu seal kulges? Jah, kasvasin Rootsis üles, käisin ülikoolis, õppisin majandusteadust. Seejärel töötasin IT-firmas IBM kaheksa aastat, panganduses ja finantsalal kümmekond aastat ja siis…

Eesti keel – emakeel ja riigikeel

Autor: Ilmar Tomusk. 2019. aasta on eesti keele aasta, mida kannab soov meie keelt väärtustada ja tähistada selle mainimist riigikeelena 100 aastat tagasi. Nii on veelgi enam põhjust rääkida sellest, kuidas on inimkeel ning meie emakeel kujunenud. Keel on üks informatsiooni vahetamise viisidest. Infovahetus toimub kogu universumis, ka eluta looduses. Loomulikult vahetavad informatsiooni ka kõik…

Balti kett – kaks miljonit lugu

„Ma mõtlesin oma isale, kes suri kuu aega enne Balti keti toimumist. Tema oli olnud 17 aastat Siberis küüditatud ja tema üks soov oli, et kunagi saab Eesti taas vabaks.“ (Reet) Homme tähistame Balti keti 30. aastapäeva: 1989. aasta 23. augusti õhtul kell seitse võtsid ligi kaks miljonit inimest käest kinni ja moodustasid maanteele peaaegu…

Jakob Hurt 180

Kersti Taal ERMi Sõprade Selts 22. juulil möödub 180 aastat Jakob Hurda sünnist. Jakob Hurt oli suurmees – rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Tema mälestuseks asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Jakob Hurt sündis Võrumaal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Andekas poiss pidi isa soovi kohaselt jääma kodutallu isa abiliseks koolmeistriametis.…

Muuseumid peavad võtma aktiivse rolli mälupoliitika muutmises

Tõnn Kukk, Tartu Ülikooli filosoofia eriala üliõpilane Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli etnoloogide konverents „Muuseumid kui mälu ja muutuste kujundajad“ meelitas aprilli lõpus Tallinnasse ja Tartusse ligi 120 rahvusvahelist spetsialisti, et jagada üksteisega oma kogemusi muuseumi valdkonna arenduses. Ligi 30 riigi esindajad üle 40 ettekandes vaatlesid muuseumide rolli mälupoliitika kujundajana. Tänavustest aruteludest kõlas palju…

Ehted rahvarõivaste juurde

Reet Piiri, kuraator Artikkel ilmus juubelilaulu- ja tantsupeo 14. uudiskirjas. Ehted panevad rõivad särama. Kuid ehteid ei kantud ainult ilu ja uhkuse pärast, vaid nende kandmine oli seotud ka maagiliste uskumustega, mille kohaselt ehted kaitsesid kandjat kõige kurja eest. Naised ehtisid end rikkalikult, kasutati nii kaela- kui ka rinnaehteid. Kaelaehted Helmekeesid oli naisterahval enamasti mitu.…

Rahvarõivastes tantsijate hulgas on levimas uus trend

Age Raudsepp, kuraator Pikaaegse rahvatantsijana olen viimastel aastatel märganud tantsu- ja laulupidudel, kus rühmad või koorid esinevad rahvarõivais, uut süvenevat trendi: kiputakse kandma punaseid sukki kostüümi juures, kus neid traditsiooniliselt pole kantud. Probleemi pole rahvarõiva-aineliste riietega, vaid ikka siis, kui on nõutav korrektne ja autentne rahvarõivakostüüm. Kas põhjus on selles, et punased sukad paistavad paremini…

Minu kihelkond

Tiina Tael, ERMi peaarhivaar Eesti Rahva Muuseumi algatatud kihelkonnapiiride tähistamise suurprojekt on jõudnud lõpule, kõikidele Eesti maanteedele ja kõrvalteedele on püstitatud kihelkonnasildid, mis juhatavad teel kulgeja ühest kihelkonnast teise. Kümme aastat väldanud teekonnal olin idee algatusgrupis, osalesin Regio poolt välja antud kihelkonnakaardi koostamisel, abistasin head kolleegi Reet Piirit kõiki kihelkondi kajastava rahvarõivanäituse mannekeenide riietamisel, rääkisin…

Laulupidu ja rahvarõivad

Ellen Värv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja Artikkel ilmus juubelilaulu- ja tantsupeo 13. uudiskirjas. Eesti laulupidude 150-aastase traditsiooni jooksul on välja kujunenud tava, et esinejad kannavad rahvarõivaid. Juubelilaulupeo eel on paslik heita põgus pilk selle tava arengulukku. Esimesele üldlaulupeole 1869. aastal Tartus tulid meeskoorid ja pasunakoorid valdavalt oma kodukoha rõivastuses. „Iga kihelkond omaette oma…