Lapseootus – vanad uskumused ja uued kombed

Ellen Värv, ERMi Rahvakultuuri koolituse- ja teabekeskuse juhataja. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Olenemata ajastust, on inimesed ikka tähtsustanud üleminekuhetki ühest elukaare etapist teise – lapse sündi,  täiskasvanuikka jõudmist, inimese lapsevanemaks saamist, surma. Traditsioonilises ühiskonnas tähendasid selliseid hetked üleminekut ühest seisundist teise, uue staatuse omandamist. Üleminekuaeg oli inimese jaoks ka kriitiline periood, mil teda…

Professor Olaf Mertelsmanni loeng „Tuhat aastast Ukraina ajalugu 90 minutiga“

Aivi Ross, ERMi kogukonnasuhete koordinaator. Täiskasvanud õppija nädala raames toimus 20. oktoobril ERMi raamatukogus professor Olaf Mertelsmanni loeng „A Thousand Years of Ukrainian History in 90 Minutes” („Tuhat aastat Ukraina ajalugu 90 minutiga”). Tutvuda sai ka Ukraina-teemalise kirjanduse väljapanekuga Tartu Linnaraamatukogult ja ERMi raamatukogult. Kuna huvi loengu vastu oli väga suur, pakume siin võimalust seda järelvaadata.…

Unustatud vana hea… prügi!

Kristjan Raba, ERMi näituste eriprojektide koordinaator, The Rubbish kaaskuraator. Päike ja tuul ei ole ainukesed elupäästjad. Maailm otsib veel lahendusi, kuidas tsivilisatsioon prügi sisse päris ära ei upuks. Muuseumid aitavad kultuuripärandi sektoris sellele protsessile julgesti ja loominguliselt kaasa – on ju siin tallel põlvkondade elukogemus, mida tuleb aina juurde. Euroopa ägedamad muuseumid on seljad kokku pannud ja…

Suvepraktika ERMis

Hannes Kruuse, Maarja Posihnova, Audra Mišinite ja Käti Paavo, Voco giidieriala õpilased. Paar kuud tagasi saime meie, Tartu Rakendusliku Kolledži giidi eriala õpilased, suurepärase võimaluse teha oma suvepraktika ERMis. Praktika on hea viis saada konkreetsem ülevaade oma erialast ning panna proovile oma teoreetilised teadmised. ERM oli oma mastaapsuses ja teemaderohkuses ideaalne koht selleks. Juba esimesel…

Tütarlapsest sirgus naine. Nähtamatult

Kristina Birk-Vellemaa, TÜ etnoloogiamagister, seksuoloog. Eesti elulugudes on tahke, millest räägitakse rohkem ja avatumalt. Minu igapäevane töö seksuaalsuse vallas ja ka kultuuriuurija pilk keskendub aga aspektile, mis on igas eluloos olemas, ent millest on sageli vaikitud – seksuaalsusele. Olen seksuaaltervise valdkonnas tegutsenud 20 aastat ning soovist uurida seda inimolemusest lahutamatut osa just kultuurilisel tasandil sündis…

Räpp kui kommunikatsioonivahend

Kärg Valner, Treffneri Gümnaasiumi abiturient. Kuidas muuta hallides värvides ja ükskõiksust tekitav meediaruum värvikirevamaks ning huvitavamaks? Kas on võimalik ühendada kaks pealtnäha äärmust, et luua midagi uut ja kasulikku? Kas räppmuusika võib olla vahend noorteni jõudmiseks? Ja mitte ainult selleks, et suunata nende tähelepanu ühiskondlikult olulistele teemadele, vaid muuta need ka üldisemaks huvitavaks? Lühike vastus…

ERMis toimub 4.–7. maini Euroopa aasta muuseumide auhinna konverents ja üleandmistseremoonia

Eesti Rahva Muuseumil on hea meel võõrustada üht olulisemat Euroopa muuseumivaldkonna üritust, nimelt Euroopa aasta muuseumi auhinna konverentsi ja üleandmistseremooniat (EMYA 2022). Konverentsil tutvustatakse aasta jooksul parima muuseumi auhinnale nomineeritud muuseume. Temaatiliste paneelide raames võetakse vaatluse alla institutsionaalsed tugevad küljed ja arendustegevus ning nende analüüs. EMYA auhinnatseremoonial jagatakse välja kümmekond preemiat parimatele Euroopa muuseumidele. EMYA…

„Kohtumiste“ lood

Kertu Saks, Eesti Rahva Muuseumi direktor. Ja ongi sõda. Täpselt selline, millest Teise maailmasõja läbi käinud vanaisa rääkis ja nagu näidati koletutes propaganda eesmärgil toodetud sõjafilmides, mida nõukogude lapsi viidi kohustuslikus korras vaatama juba esimestest klassidest alates. Jubedad kaadrid Ukraina vabadussõjast ja küüniline Vene retoorika viib hoobilt tagasi aega, kui olime suure Venemaa „vennalikus“ peres.…

Kotid avatud hoidlas

Kadri Vissel, vanemkoguhoidja; Kristel Rattus, näituste juhtkuraator. Eesti Rahva Muuseumi kogudes on üle miljoni museaali, näitustele jõuab neist aga vaid murdosa. Kuraatorid ja kujundajad teevad oma valiku näituse sisust lähtuvalt, eelistades erilisi, hästi säilinud ja/või tüüpilisi esemeid, mis aitavad jutustada lugu. Nii juhtub, et mõni ese satub ikka ja jälle näitusele, teist aga pole 100…