Agnes Aljas, ERMi teadussekretär.

ERM lõi aastatel 2020–2022 partnerina kaasa kahes innovatsiooniprojektis, mille ülesanne oli analüüsida kultuuriasutuste ühiskondlikku mõju.

Muuseumide ja teiste kultuuriasutuste tegevus on järjest enam seotud oskusega suhelda kogukondade ning külastajatega. Just see lähtekoht – keskendumine inimesele – peaks leidma tee ka asutuste arengukavadesse ja enesehindamismudelitesse. Organisatsiooni arengu hindamise juures tulemuslikkuse alusel tuleb ka mõista, kuidas see tervikuna toimib ja milline on selle mõju ühiskonnale.

2022. aasta lõpuks on nende projektide tulemusel kokku pandud juhendid, mis aitavadki mõtestada, kuidas üks või teine tegevus mõjutab ühiskonda ja millised on andmepõhised võimalused seda hinnata.

Me-Mind

Esmalt tuleb juttu programmi Loov Euroopa projektist „Me-Mind. Museums, Events. Measuring Impact on Local Environment with Data Analytics“ („Muuseumid, sündmused. Kohalikule keskkonnale avaldatava mõju andmeanalüütiline hindamine“).[1]

Selle raames kaardistati asutusesiseseid ja -väliseid andmeid (alates sotsiaalvõrgustikest ja ametlikust statistikast kuni avaandmeteni) kahe organisatsiooni, Pisa Internet Festivali ja ERMi näitel, sihiks vaadata, millised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmed neil on, mis võiksid andmepõhist otsustamist toetada. Pandi kirja ligi 150 näitajat ja enam kui 500 andmeallikat, mis iseloomustasid nende tegevust, peegeldasid vajadusi ja määratlesid valdkondi või kogukondi, mida/keda nad soovivad mõjutada.

Lisaks uuriti Euroopa kultuuriorganisatsioonidega läbi viidud intervjuudes, millised on nende ootused andmetele. Tavapäraselt kasutatakse asutustes külastajate, finantsandmete ja meediamonitooringu infot, ent siis jääb ikka üles küsimus, kuidas see teave aitab teha oma tegevuse kohta sisulisi järeldusi. Keskmisel Euroopa kultuuriasutusel pole võimalik kaasata andmeanalüütikut, mistõttu koostöös andmeteadlastega töötati välja juhendid, mis aitavad kultuuriorganisatsioonidel oma tegevust andmepõhiselt planeerida, tööd tõhustada, juhtimiotsuseid teha ning nähtavust suurendada.

ERMi näituselt „Numbripõnevus. Arutlus andmetest ja mõjust“. Külastajatelt küsiti, milliste tegurite järgi peaks kultuuri mõju hindama? Foto: Domestic Data Streamer

Andmed ja mõju: juhendid

Juhendid on mõeldud planeerimiseks ning progammide ja muude teenuste arendamiseks, et neid lihvida, täpsemalt suunata ja mõtestada. Näiteks saab kuraator juhendite abil oma näituse ideed arendades arvestada kohe ka selle ühiskondliku mõju.

• Juhend „Andmed kultuuriorganisatsioonis“ (https://www.memind.eu/illustreeritud-juhend/).
• Juhend „Andmekogumismeetodid kultuuriorganisatsioonidele“ (https://www.memind.eu/illustreeritud-juhend/).
• Juhend „Andmepõhine kultuuriorganisatsioon“ (link https://www.memind.eu/illustreeritud-juhend/).
• Juhend „Kultuuri- ja loomesektori organisatsiooni mõjumudel“ (https://www.memind.eu/impact-canvas-est/)

Mõjukad muuseumid

Teine Loov Euroopa programmi projekt „MOI! Museums of Impact“ („MOI! Mõjukad muuseumid“)[2] uuris, kuidas toetada muuseumide tegevust nii, et nad oleksid ühiskondlikult mõjukad. Muuseumidele loodi enesehindamismudel, mille järgi on hea analüüsida oma tegevust ja selle tulemuslikkust. See aitab omakorda leida valdkonnad, kus on võimalik ja vaja oma mõju veelgi suurendada.

MOI mudeli alusel on hea planeerida oma arengukava, samuti saab sellele toetuda, kui on vaja juhi vahetumisel uusi eesmärke seada jms.

Kuidas hinnata ühe või teise tegevuse mõju ühiskonnas?

MOI mudel (link https://www.erm.ee/et/MOI)koosneb kaheksast moodulist, mis sisaldavad 151 väidet, mille üle osalejatel palutakse arutleda. Nende seas on väited, mis käivad tegevuste hindamise kohta (kuidas me tegutseme, kuidas soovime mõju avaldada, millised on meie ressurssid, pädevus, teenused, digitaalne võimekus jne). Samuti on välja toodud ühiskondlikud mõjuväljad, mis kaardistati foorumite ja töötubade käigus. Mudeli valmimisse panustasid sajad Euroopa muuseumitöötajad ja kõige olulisemateks teemadeks valiti keskkond, kogukond, usaldusväärse teadmise loomine ja ühiskondlik tähtsus.

Moodulid võimaldavad kohandada mudelit vastavalt asutuse vajadustele ja eripärale. Mudelit võib kasutada mitmel moel, näiteks võtta aluseks kõik väited töölehtedel (link https://www.erm.ee/et/klassikaline-meetod-moi-toolehed) või valida neist vaid mõned (link https://www.erm.ee/et/loominguline-meetod-moi-kaardid), mille üle koosolekul või kohvilauas arutleda.

Eraldi juhendid on loodud ka mudeli kasutamiseks moderaatoritele (link https://www.erm.ee/sites/default/files/moi-erm-juhend.pdf). ERM tutvustab 2023. aastal seminaridel mudelit lähemalt ning annab ka nõu, kuidas materjale kasutada. Huvilised saavad pöörduda ERMi teadussekretäri Agnes Aljase poole (link agnes.aljas@erm.ee).

Vaata lähemalt: https://www.erm.ee/et/MOI ja https://www.ne-mo.org/about-us/resources/moi-self-evaluation-tool.html.

MOI mudeli kaardid. Foto: Agnes Aljas

Viited

[1] Projekti partneriteks olid muuseumide esindajana Eesti Rahva Muuseum ning festivalidest Pisa Internet Festivali korraldaja Fondazione Sistema Toscana. Toeks olid Pisa Ülikooli andmeteadlased ja andmete visualiseerijad Domestic Data Streamersist. Projekti koduleht: https://www.memind.eu/.

[2] ERM on üks 11 partnerist projektis, mille juhiks on Soome Muuseumiamet. Projekti osalised on veel Soome Muuseumiühing, Itaalia Kultuuripärandi Instituut, Saksa Muuseumiühing, NEMO Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustik, Kreeka Kultuuri- ja Spordiministeerium, Küklaadi Kunstimuuseum Kreekast, Euroopa Muuseumiakadeemia, Islandi Muuseumiühing, Preisi Kultuuripärandi Sihtasutus ja Steiermargi Muuseumiühing MUSIS Austriast. Projekti koduleht: https://www.museumsofimpact.eu/.