Kirjutas Karmen Maat. „Kusta Toom (1892–1973) elas Rõngu vallas erakuna ja tegeles kogu elu kirjandusega. Ei saavutanud mõistmist.“ Sedaviisi on Tartumaa Muuseumi töötajad kirjeldanud Kusta Toomi personaalkogu. Isikukirjeldus oli napp, ent intrigeeriv. Kes oli see omaette hoida sooviv kirjanik, kelle looming kaaskondlasi ei kõnetanud? Just sellise küsimusega alustasin oma tööd Eesti Rahva Muuseumis, kus minu…
Svetlana Karm, teadur Arp Karm, fotograaf Austraalia eesti ajalehest Meie Kodu saab 24. mail 1951. aastal lugeda: Meilbourne´i eestlased kogunesid emadepäeva pühitsemiseks pühapäeval, 13. mail South Meilbourne Temperance Hall´i. Aktuse avasõna ütles M.E.Ü „Kodu“ aseesimees V. Maidre, kes mainis, et pühitseme tänast päeva eesti emale; neile, kes on kaasa teinud kõik pagulasraskused, ja neile, kes…
Siret Saar, koguhoidja Fotod: Anu Ansu Korrastan elus esimest korda arhiivi – Eesti Rahva Muuseumisse jõudnud põllumajandusteadlase Hugo Ferdinand Narusbergi (1919-2009) materjale. Olen esimese kastitäie kraami isikute ja teemade kaupa ära sorteerinud. Amatöörile mõnus kraam, sest artiklite koopiate, arvete jms hulgas on hunnikute kaupa kirju sõpradelt, perekonnalt, kallimatelt, endistelt koolikaaslastelt. Oma soojuse ja siirusega imponeeris…
Karoliine Bürkland, konservaator Lühidalt polüuretaanidest ja nende kasutusest Käesolevas blogipostituses peatun vaid lühidalt polüuretaanvahtude ajalool, ülesehitusel ja kasutusel, sest kaheksa aasta eest on pikem jutt sel teemal juba ERMi blogis kirja pandud (https://blog.erm.ee/?p=7137). Kokkuvõttes võib öelda, et polüuretaanid on diisotsüanaatide ja mitmealuseliste alkoholide või estrite reageerimisel moodustuvad polümeerid. Neist saab valmistada erineva tiheduse, jäikuse ja…
Eve Keedus, ERMi konserveerimisosakonna metoodik Kümme aastat on möödunud ajast, kui lammutamisele läinud restoranis Tarvas olnud Elmar Kitse pannoo annetati TuÜ Tartu Tarbijate Kooperatiivi (Coop Tartu) poolt Eesti Rahva Muuseumile. Pannoo teisaldamiseks kaeti see esmalt kaitsekangastega, lõigati seinalt lahti, eemaldati koos krohviga ja pakiti varjatult üheksasse kassetti. Seni on pannoo seisnud osadeks võetuna hoidlakoridoris, oodates…
Projekti tutvustab: Aune Anton, digiteerimisprojekti juht Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, infosüsteemide haldur “Pildike, pildike MuISi seina peal” ehk kuidas pildistati 52487 museaali 25 muuseumis. Ettekanne koostati Eesti muuseumide aastaauhindade galaks. ERMi ja Tartu linnamuuseumi kureeritud kultuuriväärtuste digiteerimisprojekt oli 2023. aasta kogude uuendaja kategooria nominent. See video sisaldab heli, mille autoriõigused ei kuulu ERMile.
Tekst: Kairi Kaelep, ERMi fotokogu arhivaar Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, ERMi infosüsteemide haldur Sarja iga video on nagu kulinaarne ajarännak, kus kogude osakonna töötajad valmistavad „hõrgutisi“, mille retseptid on pärit ERMi arhiivist. Nende köögiseiklustega saate mitte ainult nautida põnevaid maitseelamusi, vaid ka avastada, kuidas minevik ja tänapäev kohtuvad kulinaarsete traditsioonide kaudu. Valmistuge avastama unustatud…
Tekst: Tiina Tael, peaarhivaar „Meil nii hea ett naa ett, muud kui läse kija. Terwitate Aijust[?] Sinu kaart käes tänan.“ Sellise sõnumiga postkaardi saatis sõpruskond 1910. aastal oma tuttavatele Tallinnasse, Vinogradovi kaubamajja. Vanad postkaardid köidavad kollektsionääre, kes koguvad neid teemade, paikade, postmarkide ja -templite pärast. See postkaart ja veel 682 postkaarti/fotot pärinevad Soome kollektsionääri Olavi…
Tekst Tiina Tael, ERMi peaarhivaar; kaamera ja montaaž Ange Nimeta, ERMi infoüsteemide haldur. Nii nagu inimestel on isikukoodid, sünnipäevad ja aadressid, on ka museaalidel kogunumbrid, mis aitavad tuvastada nende asukohta, jutustavad tulmelugu ning annavad nende kohta lähemaid andmeid. ERM Fk 3051 tulmelooks on märgitud, et see on Stockholmi Eesti Päevalehe = Estniska Dagbladet fotokogu. Kogu jõudis…
Annes Hermann, Kõrgem Kunstikool Pallas. Täna toimub ERMis sümpoosion “Talutoast parketile. Arutelu tooli ajaloost ja disainist”, millega seoses avaldub blogis Kõrgema Kunstikool Pallas mööbliosakonna õppejõu Annes Hermanni teemakohane lugu. 20. sajandi algus annab tarbekunsti arengule enneolematu hoo. Üheks sõlmpunktiks selles protsessis kujuneb Viin. Uuendustele avatud loovisikud vastandavad end 19. sajandi kordusstiilidesse klammerdunud vanale põlvkonnale. Uute suundumuste…