Autor: ERMi näituste korralduse talituse produtsent Eve Aab. Eesti Rahva Muuseum avas äsja virtuaalnäituse “Postmarke ERMi kogust“, mis tutvustab Eestis kasutusel olnud marke alates 1918. aastast, sh neid, mis olid käibel võõra võimu ajal. Sel puhul räägime filateeliast ja sellest, kuidas margikogumine on ajas muutunud. Sõnaraamatust võib lugeda, et filateelia tähendab postimaksevahendite, eriti postmarkide kogumist.…
Autor: Ellen Värv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja. Tööl või kodus kantud lihtsal eest nööbitaval või tagant seotaval kergel rõival on nagu heal lapsel olnud läbi aegade mitu nimetust: kittel, töökittel, vormikittel, sitsikittel, kodukittel, kittelkleit jms. Enamasti tulenevad nimetused sellest, mis puhul seda kanti – kas töö ajal muu riietuse peal, kerge koduse, suve-…
Kata Maria Metsar, ERMi produtsent ja Heidi Solo, kodalukkude näituse kuraator. Fotod: Kata Maria Metsar ja Kristjan Raba. Võis olla kella seitsme-kaheksa paiku hommikul, kui ERMi näituste juht Kristjan kohvitassiga muuseumi bussi istus. Algas sõit Tartust Hiiumaale, et teha tutvust veel kasutusel olevate kodalukkudega. Välitööd toimusid 29.–31. juulil ning neis osales neli inimest: kodalukkude näituse…
Kogude osakonna videoblogi Fotosid digiteeris: Heleri Saks Video ja montaaž: Ange Nimeta, vanemkoguhoidja Aasta alguses kajastasime blogis Stockholmi Eesti Päevalehe arhiivi jõudmist Eesti Rahva Muuseumisse. Seekordses videoloos võite näha Eesti Päevalehe fotode digiteerimisprotsessi.
Reet Piiri, kuraator Artikkel ilmus juubelilaulu- ja tantsupeo 14. uudiskirjas. Ehted panevad rõivad särama. Kuid ehteid ei kantud ainult ilu ja uhkuse pärast, vaid nende kandmine oli seotud ka maagiliste uskumustega, mille kohaselt ehted kaitsesid kandjat kõige kurja eest. Naised ehtisid end rikkalikult, kasutati nii kaela- kui ka rinnaehteid. Kaelaehted Helmekeesid oli naisterahval enamasti mitu.…
Kaspar Metsar, TÜ VKA rahvusliku metalli eriala tudeng Kaspar pidas tänavu samal teemal ka ettekande noorte kultuuriteadlaste konverentsil “Noorte hääled”. Eelmisel kuul toimunud konverentsil „Noorte hääled“ avanes mul võimalus rääkida haltuura avaldumisest ja põhjustest nõukogudeaegses Tallinna juveelitehases. Uurisin seda oma seminaritöö käigus, mille maht on kasvanud palju suuremaks isikliku huvi tõttu. Nimelt töötas mu emapoolne…
Mariliis Vaks, konservaator Fotosid Raadi mõisa kaunite vaadete ja külluslike interjööridega on imetlenud paljud mõisaajaloo huvilised. Põhjaliku sissevaate Liphartide pärandisse annab kogumik „Unistuste Raadi. Liphartide kunstikogu Eestis“ (loe raamatu sünniloost ka ERMi blogist), mis räägib Raadi kunstikogu kujunemisest ja saatusest. Oluliselt vähem on tähelepanu saanud aga mõisas olnud mööblikogu, millele ongi pühendatud käesolev postitus. Muuseumide…
Kogude osakonna videoblogi Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta Tekst: Riina Reinvelt Hõbe tundub eestlastele meeldivat palju enam kui kuld. Küllap on esimene alati olnud taskukohasem ja kättesaadavam. Nii on ERMi väärismetallikogus üle 4000 hõbeeseme ja kõigest mõnikümmend kuldsest metallist asja. Vitsaga ja kuhikud sõled, silmadega ja silmadeta preesid, kannaga ja kodaratega rahad, rahadega ja rahadeta…
Siret Saar, koguhoidja Oled kutsunud külalised ja oleng ei lähe käima. Veini ei raatsi pakkuda, endast oled juba palju huvitavaid lugusid rääkinud. Miski ei aita, olemine on kange ja ebamugav. Välja võib aidata mõni seltskondlik mäng. Eesti Rahva Muuseumisse saabus 1924. aastal välja antud lauamäng “Lillede flirt” (ERM A 1051:48). Tegemist on seltskondliku mänguga, kus…
Tiina Tael, peaarhivaar Igal muuseumis oleval esemel on oma lugu – tõsi, mõne asja andmed on väga napid, kuid enamasti on ikkagi teada, kelle käest ja kust kohast on ese kogutud. Need andmed pannakse kirja korjamispäevikutesse (lühend k/r) ja vastuvõtuaktidesse (v/a). Kui on võimalik, siis jäädvustatakse ka eseme saamislugu: kes, millal ja kus on eseme…