Kihelkonnalood mälulaekast. Andrus Saarestega Jüri kihelkonnas

Tiina Tael, peaarhivaar Raamatuaasta jätkuks tutvustame keeleteadlase Andrus Saareste (1862–1964) kogumismatka päevikut ning vaatame, millise panuse ta ERMi kogudesse on jätnud. Keeleteadlane Andrus Saareste. ERM Fk 3051:17115 Kirjeldustõlge fotole: Must valgel portreefotol on tumedas ülikonnas prillidega mees. ERMi vanavarakorjajaks värvati Albert Saaberg (selline oli ta nimi 1921. aastani) tõenäoliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi kaudu, kus tegutsesid…

Rahvuslikus võtmes „postkaart-lavastused“. Jaanus Samma näitus „Vaikelud rahvuslikel motiividel“

Tekst: Riina Reinvelt, peavarahoidja Fotod: Anu Ansu Rahvakunst, aga ka eestipärasus ja ilmeksimatult eestilikuna tajutav aspekt kaasaegses Eesti tarbekunstis (mood, nõud, nahatöö, ehted jne) on mind alati omal moel paelunud. Oluline on siinkohal öelda, et kaasaegne ei tähenda mitte praegust aega, vaid ka minu põlvkonna vanavanemate ja vanemate aega ehk kogu seda perioodi, mis algas…

Meie esimene triibuline

Ülle Jäe, koguhoidja Eesti Rahva Muuseumi peakataloogides on esimese esemena  registreeritud seelikukanga tükk. Ese ise enda kohta palju ei räägi, sellepärast talletataksegi muuseumides esemete kohta infot. ERMis on üheks allikaks peakataloogid, kus  on kirjas esemete kirjeldused ja nendega seotud legendid. Antud seelikukangas on valmistatud Louise Rebenitzi tütarlaste kunstnäputöö- ja kudumiskoolis (kool tegutses 1892–1914 Tallinnas). Seelik, katke.…

Jaan Soonvaldi „Väikseid mälestusi Jaan Oksast 1914. a“. Eesti raamat 500

Tekst: Karmen Maat, arhivaar Päevikupidamise kaudu saab inimene sündmusi uuesti läbi mängida ning vaadata neid teise nurga alt ilma esmase tugeva emotsioonita. Samuti võib kirjutamine pakkuda neutraalset pinda, et mõista, miks nii intensiivsed tunded esile kerkisid. Eelmise nädala blogipostituses tutvustasin muusikateadlase, pedagoogi ja helilooja Jaan Soonvaldi päevikuid, mis võlusid oma siirusega. Üks tekst erines aga…

Jaan Soonvaldi portree elust ja enesest. Eesti raamat 500

Tekst: Karmen Maat, arhivaar Oleks huvitav teada, kuidas me paistame ümbritsevatele inimestele. Üldjuhul annavad sellest aimu juhuslikult poetatud laused, kuna ei teki just palju vestlusi teemal „Mida sa minust arvad?“. Sama põnev oleks arutleda küsimuse üle „Kuidas ma näen iseennast?“. Enamasti ringlevad kujundatud arvamused meie mõtetes ja jutuajamistes, õnneks jõuavad mõned ka päevikutesse. Üks aktiivne…

Lugedes aastarõngaid ehk ERMi talutoolide puidu vanuse määramine

Autor: Mariliis Vaks, konservaator Fotod: Arp Karm Kes külastas eelmisel aastal näitust „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“, mäletab veel ERMi galeriisse üles seatud rikkalikku ja põnevat talutoolide maailma. Peale ilusate toolide eksponeerimise oli näitusel ka sisuline eesmärk – uurida toolide valmistamist, materjale ning nende päritolu ja vanust. Sellest viimasest, toolide vanuse uurimisest, tulebki nüüd…

Helga Allingu rätikukavandite korrastamine

Kirjutas Silli Peedosk. Näituse „Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ ettevalmistamise käigus jõudsid ERMi ka paljud tekstiilikunstnik Helga Allingu rätikukavandid. Mõni neist läks näitusele, teised jäid ootama otsust, kas need võetakse arvele meie kunstikogusse või oleks nende õigem koht  tarbekunstimuuseumis. Helga Alling (1925–2001) on eesti tekstiilikunstnik, kes õppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (EKA), mille…

August Toomingas oma maja ees

Hinda raamatut ikka selle kaane järgi ehk Kusta Toomi käänuline teekond kirjanikuna

Kirjutas Karmen Maat. „Kusta Toom (1892–1973) elas Rõngu vallas erakuna ja tegeles kogu elu kirjandusega. Ei saavutanud mõistmist.“ Sedaviisi on Tartumaa Muuseumi töötajad kirjeldanud Kusta Toomi personaalkogu. Isikukirjeldus oli napp, ent intrigeeriv. Kes oli see omaette hoida sooviv kirjanik, kelle looming kaaskondlasi ei kõnetanud? Just sellise küsimusega alustasin oma tööd Eesti Rahva Muuseumis, kus minu…

Kallis emake, ära Sa mõtle, et Sind unustasin emadepäeval…

Svetlana Karm, teadur Arp Karm, fotograaf Austraalia eesti ajalehest Meie Kodu saab 24. mail 1951. aastal lugeda: Meilbourne´i eestlased kogunesid emadepäeva pühitsemiseks pühapäeval, 13. mail South Meilbourne Temperance Hall´i. Aktuse avasõna ütles M.E.Ü „Kodu“ aseesimees V. Maidre, kes mainis, et pühitseme tänast päeva eesti emale; neile, kes on kaasa teinud kõik pagulasraskused, ja neile, kes…

Tere, kallis vennas. Parimate tervitustega Salme

Siret Saar, koguhoidja Fotod: Anu Ansu Korrastan elus esimest korda arhiivi – Eesti Rahva Muuseumisse jõudnud põllumajandusteadlase Hugo Ferdinand Narusbergi (1919-2009) materjale. Olen esimese kastitäie kraami isikute ja teemade kaupa ära sorteerinud. Amatöörile mõnus kraam, sest artiklite koopiate, arvete jms hulgas on hunnikute kaupa kirju sõpradelt, perekonnalt, kallimatelt, endistelt koolikaaslastelt. Oma soojuse ja siirusega imponeeris…