Maire Kuningas, koguhoidja Kaaned kaitsevad raamatu originaalkaasi kriimude ja plekkide eest, aga samas ka kaunistavad head raamatut. ERMi kogudes on omajagu raamatukaasi, järgnevalt on võimalik valikuga neist tutvuda. Olen tänulik lugejale, kes saadab meile tagasisidet kaante tehnikate, kavandi valmistajate ja autorite kohta. ERM D 42:1 Raamatukaaned on leitud Veltsi mõisast Saksamaale ümberasunud perekond Dehni mahajäänud…
Siret Saar, koguhoidja Elulood peegeldavad inimese kogemusi. Need sündmused, millest eluloos räägitakse, ei pruugi olla olulised iseenesest, küll aga osana inimese arenguloost. Üks eluloolise kirjutamise viise on päeviku pidamine, mis on vahetu, sest seda kirjutatakse reaalajas. On ka praktilise iseloomuga päevikuid, näiteks reisi-, trenni- ja toitumispäevik, meteoroloogilised tähelepanekud jms. Need on tekstid, mis registreerivad tegelikkust…
Tekst ja fotod: Silli Peedosk, konservaator ERM on paberikonservaatorile põnev tööpaik, sest lisaks paberdokumentidele, raamatutele jms on vaja korda teha ka mitmesuguseid paberist esemeid. Vahel kujuneb see tõeliseks proovikiviks, aga heaks abimeheks on alati taustauuringuid nii materjali kui ka eseme valmistamise-kasutamise kohta, lisaks laieneb silmaring. Uue näituse „Rannarootslased. Estlandssvenskar“ ettevalmistamise perioodil sattus mu töölaule mõnigi…
Karmen Maat on Eesti Rahva Muuseumi arhivaar, Katherine Seinre on Tallinna Linnamuuseumi sisutoimetaja Tänane blogilugu vaatab, kuidas kaks lugejat lähenevad samale tekstile. Aluseks on Hendrik Adamsoni luuletus „Looduspilte“, mis pärineb Kusta Toomi isikuarhiivist. Karmen ja Katherine: Enamasti on raamatu lugemine üksildane tegevus, aga tegelikult tekib selle käigus oi kui palju mõtteid, mida vahetada. Üht lugu…
Tekst: Elle-Mari Talivee, kirjandusteadlane ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja ja vanemteadur 1905. aasta mälestusi ja arhiiviallikaid lugedes või fotosid vaadates kerkivad silme ette revolutsioonis osalenud inimesed – nii väga tahaks teada, millised nad olid, nii väljanägemiselt kui ka suhtluslaadilt ja mismoodi nad liikusid toonases linnaruumis. Kindlasti ristusid siis kuskil Tartus ka kahe noore…
Tekst: Maire Kuningas, koguhoidja Kaamera ja montaaž: Ange Nimeta, infosüsteemide haldur Tere tulemast videosarja „Kogukokad“! Seekord võtame ette Piirissaare vanemad toidud. Iga kogukokkade sarja video on nagu kulinaarne ajarännak, kus kogude osakonna töötajad valmistavad hõrgutisi, aluseks ERMi arhiivist pärit retseptid. Nende köögiseiklustega saate nautida põnevaid maitseelamusi ja lisaks ka avastada, kuidas minevik ja tänapäev kohtuvad…
Tiina Tael, peaarhivaar Raamatuaasta jätkuks tutvustame keeleteadlase Andrus Saareste (1862–1964) kogumismatka päevikut ning vaatame, millise panuse ta ERMi kogudesse on jätnud. Keeleteadlane Andrus Saareste. ERM Fk 3051:17115 Kirjeldustõlge fotole: Must valgel portreefotol on tumedas ülikonnas prillidega mees. ERMi vanavarakorjajaks värvati Albert Saaberg (selline oli ta nimi 1921. aastani) tõenäoliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi kaudu, kus tegutsesid…
Tekst: Riina Reinvelt, peavarahoidja Fotod: Anu Ansu Rahvakunst, aga ka eestipärasus ja ilmeksimatult eestilikuna tajutav aspekt kaasaegses Eesti tarbekunstis (mood, nõud, nahatöö, ehted jne) on mind alati omal moel paelunud. Oluline on siinkohal öelda, et kaasaegne ei tähenda mitte praegust aega, vaid ka minu põlvkonna vanavanemate ja vanemate aega ehk kogu seda perioodi, mis algas…
Ülle Jäe, koguhoidja Eesti Rahva Muuseumi peakataloogides on esimese esemena registreeritud seelikukanga tükk. Ese ise enda kohta palju ei räägi, sellepärast talletataksegi muuseumides esemete kohta infot. ERMis on üheks allikaks peakataloogid, kus on kirjas esemete kirjeldused ja nendega seotud legendid. Antud seelikukangas on valmistatud Louise Rebenitzi tütarlaste kunstnäputöö- ja kudumiskoolis (kool tegutses 1892–1914 Tallinnas). Seelik, katke.…
Tekst: Karmen Maat, arhivaar Päevikupidamise kaudu saab inimene sündmusi uuesti läbi mängida ning vaadata neid teise nurga alt ilma esmase tugeva emotsioonita. Samuti võib kirjutamine pakkuda neutraalset pinda, et mõista, miks nii intensiivsed tunded esile kerkisid. Eelmise nädala blogipostituses tutvustasin muusikateadlase, pedagoogi ja helilooja Jaan Soonvaldi päevikuid, mis võlusid oma siirusega. Üks tekst erines aga…