Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjutüüpidest

Tatiana Alybina, teadur Novembrikuus, vastu talve on hea aeg tulest, lõkkest ja ahjudest rääkida. ERMi näitusel „Uurali kaja“ on igas saalis ahju teemat mõnevõrra puudutatud või näidatud, olgu see siis vene ahi komi tares, kiviahi karjala saunas või rahvuslike ornamentidega kaunistatud suur ahi mari maja sees Volga rahvaste saali ühes animatsioonis. Vaatame täpsemalt tšuvali ja…

Muuseumigurud: ühiskondlikel probleemidel on kultuurikihtidesse ulatuvad juured

Krista Lepik, Tartu Ülikooli õppejõud ja ICOMi liige Artikkel ilmus 15.10.2018 ERRi teadusportaalis Novaator Mida tähendab see, kui sinu rahvale oluline kultuuriväärtus röövitakse ja eksponeeritakse kusagil muuseumis mingile võõrale kultuurile omaste tõekspidamiste alusel? Mida tähendab immigrandiks olemine – kes oled sa oma kodumaa jaoks, kellena koheldakse sind aga riigis, kuhu oled kolinud või koguni põgenenud?…

Muuseumid terviseoaasideks?

Pille Runnel, teadusdirektor Äsja sai valmis mahukas „Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring“ (loe lisaks siit), mille eesmärgiks oli saada rohkem teadmisi muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate kohta Eestis. Muuseumid ja raamatukogud jälgivad ise hoolega rahvusvahelisi külastustrende, loevad kokku oma külastajaid ja teenuste kasutajaid. Nende andmete, aga lisaks ka „kõhutunde“ ja kogemuse toel…

Kuivatatud lest, kasesiirup ja kanepiõli – ERMi auhinnad väärtustavad kohalikku toidupärandit

Tekst: Anu Kannike, teadur Fotod: Liina Kuzemtšenko, müügijuht Selle aasta aprillis kuulutas ERM välja toidusuveniiri konkursi. Tegu polnud pelgalt tavapärase meenevõistluse ega ka muuseumiköögile meelepärase toiduaine valimisega. Konkurss on osa laiemast toidukultuuri-alasest uurimis-, teavitus- ja arendustegevusest, mis on viimase paari aasta jooksul saanud muuseumi teadustöö üheks põhisuunaks. Meie teadurite välitööd ja tihe suhtlus kohalikust toidupärandist…

Kuidas defineerida kuraatorit?

Jana Reidla, TÜ etnoloogia doktorant ERMi aastakonverents, järjekorras viiekümne kaheksas, pealkirjaga „Näitused versus teadus? Dilemmad, otsingud ja lahendused“ vaatles, kui palju on näituste tegemises teadust. Mina esitasin konverentsile teesid pealkirjaga „Kui teadurist saab kuraator. Muuseumiteaduri rolli muutumine meil ja naabermaades“, kuna olin seoses doktoriõpingutega just antud teemasse sukeldunud. Värskelt Eesti, Läti, Leedu ja Soome ajaloo-…

Välitööd füüsika instituudis

Dolores Mäekivi, TÜ etnoloogia osakonna tudeng Dolores pidas samal teemal tänavu aprillis ettekande noorte kultuuriuurijate konverentsil “Noorte hääled”. Rakendusliku Antropoloogia Keskusele tehti 2017. aasta sügisel huvitav pakkumine. Nimelt kutsus Tartu Ülikooli tehnikateaduse dotsent Alan Tkaczyk meid uurima radioökoloogiaga tegelevate füüsikute töörühma. Minu, Keiu Telve ja Kata Maria Saluri ülesandeks on kaardistada seda, kuidas füüsikud oma…

Naabrite põnev toidupärand – võrdlevaid vaateid juustule Lätis ja Eestis

Anu Kannike, teadur Läti ja Eesti juubeliaastal tehakse palju juttu sarnastest arengutest poliitilises ajaloos ja võrreldakse tänapäevaseid edusamme. ERMi jaoks on oluline tõsta esile ka kultuurilist lähedust, mis mõnes valdkonnas – näiteks toidus – on eriti silmapaistev. 27.-28. aprillil toimus muuseumis seminar ”Juust ja toidupärand Lätis ja Eestis”, mille korraldas meie teadusosakonna toidukultuuri töögrupp koostöös…

Väega esemed ja kohad

Piret Õunapuu, teadur-kuraator Vägi on eesti keeles mitmeti tõlgendatav sõna. Arvati, et vägi on kogu maailma täitev ebaisikuline elujõud ja samas ka võlujõud. Vägi oli ka elujõud ja võim, mis ürgse kujutelma järgi peitus kõigis olendeis, esemeis ja loodusnähtustes. Loitsudel ja manasõnadel oli vägi sees, nendega sai teha nii kurja kui ka head. Küüntel ja…

Ikrast käkini

Anu Järs, teadur-kuraator 15. aprillil algas Peipsil haugipüügi keeluaeg. 15. maini haugi püüda ei tohi, et kala saaks rahulikult paljuneda ning järve kalavarud püsiksid. Vanasti oli just kalade kudemisaeg oluliseks püügihooajaks. Kudemisaegses saagis oli ohtralt kalamarja, millest Peipsimaa rahvas mitmekesiseid roogi valmistas. Tänane lugu heidab pilgu neile toitudele. Peipsimaal tarvitati söögiks kõigi kalade marja, ühegi…

Ehe ja ehtimine – lugusid märkidest, värvidest ja igavikulistest unistustest

Kärt Summatavet (PhD), ehtekunstnik ja graafik, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Ehted, märgid ja sümbolid kaugete aegade tagant omal kombel justkui kõnelevad meile lugusid, mida peaksime uuesti lugema õppima. Mind paelub see, et vanad kultuuritekstid võivad meid inspireerida enneolematul ja uuel moel. Kui varasem komme või meetod või isegi traditsioon rahvakunsti interpreteerimisel on lähtunud ornamendi,…