Solidaarsust loov dekoloniaalsus. Intervjuu Erica Lehreriga

Piret Koosa, ERMi teadur Septembris pidas ERMis loengu Dr Erica Lehrer Concordia Ülikoolist Montrealist. Erica huvi- ja tegevusvaldkonnas põimuvad muuseumi-, mälu- ja pärandiuuringud. Oma uurimistöös on ta keskendunud juudi kultuuripärandile Poola muuseumides ja nn keerulise pärandi kureerimise küsimustele. Viimastel aastatel on Erica pööranud tähelepanu Kesk- ja Ida-Euroopa seotusele koloniaalpärandiga ning dekoloniseerimise võimalikkusele ja vajalikkusele selle…

Ersa riidetünn par vankril. Etnograafid sõltusid esemete kogumisel sageli kohalike inimeste abist. ERM Fk 2222:125. Foto: Jüri Karm 1987.

„Kohalikud pärivad sageli, et mida te siin uurite!“*

Piret Koosa, ERMi teadur Rahvusvahelisel muuseumimaastikul on märksõna „dekoloniseerimine“ põlis-, vähemus- ja mittekohalikku päritolu rahvaste kogusid puudutavates mõttevahetustes aktuaalsena püsinud juba mõnda aega. Dekoloniseerimistaotlusest hargnevad arutelud pole piirdunud otseselt koloniaalkontekstis kujunenud muuseumide kogude ja uurimistavade lähema vaatlemisega. Ebavõrdsetele võimusuhetele osutavaid kriitilisi küsimusi on esitatud ka näiteks poliitiliselt ja majanduslikult jõupositsioonil olevatest piirkondadest pärit kogujate kogumispraktika…

Ohtlik mürk või imerohi? Piima tähenduse muutumisest

Anu Kannike, ERMi vanemteadur ja Anu Järs, ERMi assistent Inimese keha ja toidu suhet on aegade jooksul väga mitmel moel määratlenud kultuurilised ideaalid ning ühiskondlikud normid. Arusaamad roogade kasulikkusest ja väärtusest on teisenenud. Nii mõnelgi juhul on kord hinnatud ja ülistatud toiduaine, näiteks suhkur või sool, muutunud hiljem taunituks, ebatervislikuks, läinud moest või vajunud lihtsalt unustusse.…

ERMi 2023 aasta tähtnäitused!

“Õige keha, vale keha?” , “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool” ja “Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti 20. sajandi suveniirrätikutest“ – sellised näitused avanevad ERMis peagi. Siit saate lugeda, kuidas kuraatorid neid tutvustavad… Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool. Liisi Jääts, kuraator. Näitus „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“ kutsub tutvust tegema toolidega, mis on tehtud käsitööna…

Kuidas suurendada kultuuriasutuse ühiskondlikku mõju?

Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. ERM lõi aastatel 2020–2022 partnerina kaasa kahes innovatsiooniprojektis, mille ülesanne oli analüüsida kultuuriasutuste ühiskondlikku mõju. Muuseumide ja teiste kultuuriasutuste tegevus on järjest enam seotud oskusega suhelda kogukondade ning külastajatega. Just see lähtekoht – keskendumine inimesele – peaks leidma tee ka asutuste arengukavadesse ja enesehindamismudelitesse. Organisatsiooni arengu hindamise juures tulemuslikkuse alusel tuleb…

Lapseootus – vanad uskumused ja uued kombed

Ellen Värv, ERMi Rahvakultuuri koolituse- ja teabekeskuse juhataja. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Olenemata ajastust, on inimesed ikka tähtsustanud üleminekuhetki ühest elukaare etapist teise – lapse sündi,  täiskasvanuikka jõudmist, inimese lapsevanemaks saamist, surma. Traditsioonilises ühiskonnas tähendasid selliseid hetked üleminekut ühest seisundist teise, uue staatuse omandamist. Üleminekuaeg oli inimese jaoks ka kriitiline periood, mil teda…

Unustatud vana hea… prügi!

Kristjan Raba, ERMi näituste eriprojektide koordinaator, The Rubbish kaaskuraator. Päike ja tuul ei ole ainukesed elupäästjad. Maailm otsib veel lahendusi, kuidas tsivilisatsioon prügi sisse päris ära ei upuks. Muuseumid aitavad kultuuripärandi sektoris sellele protsessile julgesti ja loominguliselt kaasa – on ju siin tallel põlvkondade elukogemus, mida tuleb aina juurde. Euroopa ägedamad muuseumid on seljad kokku pannud ja…

Seitse aastat menstruatsiooni

Kristina Birk-Vellemaa, TÜ etnoloogiamagister ja seksuoloog. Emakaga inimene menstrueerib keskmiselt seitse aastat oma eluea jooksul. Selles statistikas on silmas peetud küll neid päevi tsüklist, mil vajatakse menstruatsioonitarvikuid, ning fookus on sellel, kui palju toimetulek menstruatsiooniga mõjutab inimese elu. Neile mõjudele osutan põgusalt ka augustikuises blogipostituses, aluseks minu magistritöö. Seksuaalkasvatusest rääkides oli menstruatsioon teema, millest intervjueeritud…

Vadjalased II maailmasõja keerises Eesti uurijate pilguga

Svetlana Karm, teadur. 13. oktoober on kalendris vadja rahva päev, mida tähistatakse alates 2008. aastast, mil vadjalased võeti Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja. Venemaa Föderatsiooni 2010. aasta rahvaloendusel nimetas ennast vadjalaseks 64 inimest. Vadja rahva päeva puhul ongi selle blogiloo keskmes vadjalased ja nende kultuur Teise maailmasõja aegu, mil Eesti uurijad korraldasid kaks uurimisreisi sakslaste okupeeritud…

Tõlkides kliimamuutusi: kliimaliikumised ja aktivistid Eestis

Mirjam Rennit, UT etrnoloogiamagister. Suviseid kuumalaineid ning harjumuspärasest soojemaid ja lumeta talvesid on viimastel kümnenditel märganud enamik eestimaalasi. Nende käegakatsutavate muutuste seostamine kaugeleulatuvate globaalsete kliimamuutustega on aga endiselt vähene. Oma magistritöös, mida kaitsesin jaanuaris Tartu Ülikoolis etnoloogia osakonnas, uurisin inimesi, kes on oma kliimamuutustega seonduvate murede väljendamiseks koondunud ning pidanud vajalikuks levitada oma teadmisi ja…