Sammude mõõtmine – lootus paremaks eluks

Tenno Teidearu, ERMi teadur. Füüsilise aktiivsuse mõõtmine ja selleks mõeldud tehnoloogilised seadmed on saanud paljude jaoks argielu osaks. Meedias räägitakse aina enam soovituslikest sammude arvust, iganädalastest aktiivsusminutitest, monitoridest või rakendustest. Kõik see pakub rahvusvahelises teadusmaailmas huvi kommunikatsiooniteadlastele, sotsioloogidele ja etnoloogidele. Mõtestan siin seda kultuurinähtust etnoloogia vaatevinklist ja toon intervjuudest mõned näited aktiivsusmonitoride kasutamise tähendusest, keskendudes…

Algkodust Läänemere äärde – tagasivaatekatse tuldud teele

Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. Eestlaste päritolu kohta avaldasid varauusaegsed kirjamehed arvamust juba siis, kui meie ise eelistasime end veel maarahvaks kutsuda. Rahvusliku eneseteadvuse tõusu harjal tõusid ka eestlaste endi seas küsimused selle poolmüütilise algjuurika kohta, mida iga väärika ajalooga rahvas omama pidi. Nõnda on juba 19. sajandist saadik ikka ja jälle esitatud uusi seisukohti eestlaste…

Rahvas – see tähendab inimesi. Näitus ja fotoalbum soome-ugrilastest ja samojeedidest vanadel etnograafilistel fotodel

Indrek Jääts, kuraator. Näituse idee võrsus koostööst Venemaa Etnograafiamuuseumiga. Nende kogus on palju vanu ning Eestis ja tõenäoliselt ka mujal Euroopas seni avaldamata fotosid Venemaa rahvastest. Tekkis mõte tuua valik neist piltidest seoses Tartus toimuva VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressiga avalikkuse ette. Aga milleks piirduda üksnes näitusega, mis on paratamatult ajutine? Leidsime, et pildid on kindlasti…

Kaks pakki suitsu ja puruks lastud antenn. Tähtpäevade tähistamine raskel ajal. Blogilugu Hille Jaanussonist

Lembi Anepaio, ERMi arhivaar. Pühad ja sünnipäevad tulevad igal aastal olenemata sellest, kas valitseb õnn või õnnetus, majanduskasv või langus, ülemaailmne pandeemia, sõda või rahu. Pandeemia tõttu on sünnipäevad ja jõulupühad olnud vaiksemad ja väiksemad kui tavaliselt. Samamoodi on ka Eesti tänavuse sünnipäevaga. Ehkki see on kerge pettumus, et paraad ja suurem pidu jääb ära,…

ERMi arhiiv esitleb: etnograafiliste jooniste kogu ja kunstnik Lembit Lepp

Ülevaate annab Tiina Tael, peaarhivaar.   Eesti Rahva Muuseumi etnograafiliste jooniste kogus (EJ) on 23 795 joonislehte. Valisin kogu tutvustamiseks muuseumi kauaaegse kunstniku Lembit Lepa joonised. Lembit Lepp sündis 17. jaanuaril 1931 Võrumaal Laheda vallas Mustajõe külas. Ta käis Põlgaste koolis ja seejärel läks Võru keskkooli. Koolipoisina võttis ta osa koolinoorte salajase Noorte Kuperjanovlaste Organisatsiooni…

Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks

Pille Runnel, ERMi teadusdirektor. Proloog 22. juunil ehk paar päeva enne jaani saabus mu telefoni sõnum tädi Maarjalt. Ta küsis, mida hakata peale me sugulaselt tulnud teatega, et nende suvekodu kuuris seisab hulk kaste, võimalik et vanapaberiga: „Meil on umbes 300 kg ca 30 kasti käsikirju jne. Harri ja Aliise Moora materjale, kas neid oleks…

Avatud uksed ERMi handi-mansi fotokogus

Svetlana Karm, ERMi teadur, näitusekontseptsiooni autor ja projektijuht. Detsembri esimesel nädalal toimub Hantõ-Mansiiskis Looduse ja Inimese Muuseumis IX Jugra muuseumibiennaal, kus ERM osaleb fotonäituse ja filmiga. Osalesin Jugra biennaalil ka 2014. aastal, lähemalt saab sellest reisist lugeda siit. 2004. aastal alguse saanud ülevenemaaline muuseumifoorum keskendub välitöödele ja sellele, kuidas ühest või teisest asjast saab muuseumiese…

46 aastat väliseesti elu hobifotograaf Enn Andersoni slaididel

Riina Reinvelt, ERMi peavarahoidja Selle kogu muuseumisse jõudmise lugu sai alguse seitse aastat tagasi, kui käisime ERMi uue püsinäituse ettevalmistamise käigus Rootsis sealseid eestlasi intervjueerimas ning olulisi kohti ja sündmusi filmimas. Nii-öelda võttegruppi kuulusid peale minu fotograaf Anu Ansu ja filmimees Maido Selgmäe. Stockholmis oli üheks meie vastuvõtjaks ja võõrustajaks perekond Anderson – Tiiu ja…

Koroonakevad 2020

Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator. Idee koguda lugusid sellest, kuidas koroona mõjutab inimeste igapäevaelu, sündis pärast eriolukorra väljakuulutamist 12. märtsil 2020. Taasiseseisvunud Eestis polnud kunagi varem kehtestatud eriolukorda. Ilmselt ei mäletanud suur hulk inimesi ka aega, mil oleks ülemaailmselt sedavõrd kardetud üht nakkushaigust. Nüüd aga levisid uudised koroonast ja selle toodud surmadest kiiresti ning…

Meil on viinad viiesugused, õlled üheksasugused …[i]

Piret Koosa, teadur   Oktoobris oleme tähistanud hõimukuud. Kui vaadata, mida on erinevatel soome-ugri rahvastel vanasõnade-kõnekäändude põhjal öelda pidutsemise ja ilutsemise, laulu ja tantsu kohta, siis kajab sealt vastu pehmelt öeldes skeptiline suhtumine. Enamikul hõimlastest paistavad olevat omad vasted tarkustele-tähelepanekutele, mis eesti pärimuses kõlavad näiteks nii: kodu om paremb ku pidu; ainult kukk ja köster…