Kuidas ma ERMi jõudsin. Ljudmilla Mesropjani lugu

Autor: Ljudmilla Mesropjan, festivali „Lehesaju muusika“ asutaja ja korraldaja. Festival „Lehesaju muusika„ on algusest peale osutunud edukaks projektiks: mõnedki korrad on meid nomineeritud kultuuripreemiale ja aasta kultuurisündmuse tiitlile. 2020. aastal andis Tartu linn mulle teenetemärgi selle eest, et olen oma tegevusega andnud olulise panuse Tartu kultuurielu arendamisse. Kümme aastat on autorilaulu festival toonud Tartusse nii…

Sammude mõõtmine – lootus paremaks eluks

Tenno Teidearu, ERMi teadur. Füüsilise aktiivsuse mõõtmine ja selleks mõeldud tehnoloogilised seadmed on saanud paljude jaoks argielu osaks. Meedias räägitakse aina enam soovituslikest sammude arvust, iganädalastest aktiivsusminutitest, monitoridest või rakendustest. Kõik see pakub rahvusvahelises teadusmaailmas huvi kommunikatsiooniteadlastele, sotsioloogidele ja etnoloogidele. Mõtestan siin seda kultuurinähtust etnoloogia vaatevinklist ja toon intervjuudest mõned näited aktiivsusmonitoride kasutamise tähendusest, keskendudes…

Suur seiklus ehk ERMi päris oma teater. Inimene tahab ju mängida

Sirje Madisson, koostöövõrgustike koordinaator, ERMi teatri kunstiline jm juht. Näitleja ja lavastaja Jaan Tooming kurtis kunagi ajalehes Sirp (2.09.2011): „Kaasaegse teatri osatäitmistes pole rütmi, kujud on välja voolimata, sest tahetakse ikka olla nagu elus, mitte luua kunstiteost. Kui tahame jõuda uuele, kunsti tasemele, siis peame unustama Stanislavski olustikulise psühholoogitsemise ning pöörduma nende teatrikunstnike poole, kes on…

Sukeldumine eesti kultuuri: ühe sügise kogemus

Saswati Bordoloi Saswati Bordoloi on pärit Kirde-Indiast ja õpib praegu Tartu Ülikoolis külalisdoktorandina võrdlevat rahvaluulet. 2020. aasta sügisel osales ta Eesti Rahva Muuseumi korraldatud eesti kultuuri kursusel, mis on mõeldud siin elavale muukeelsele kogukonnale. Blogiloos jagab Saswati oma kogemust ja eesti kultuuri kohta tehtud tähelepanekuid.  Eesti Rahva Muuseum on siinse kultuuri tugisammas, mis on pühendunud…

Kohtumised Fred Jüssi, Ljudmilla ja seltsimees lapsega  

Muuseumiõpetajad Diana Loot ja Natalia Pyllu ning täiskasvanuhariduse koordinaator Aivi Ross jagavad muljeid kohtumisest põnevate kursuslastega. ERMi hariduskeskuse kultuurikursus „Ela eestlaste elusid“, mis on mõeldud hiljuti siia saabunud või siin pikemalt elanud, kuid vähe lõimunud elanikele, viib rännakule läbi meie ajaloo. See tutvustab kultuurisümboleid, keelt, loodust, kombeid, tavasid ja toitu. Koos arutame, millised kogemused inimestel on…

Katrin Sipelgas

Muinasjutt – näituseks vormunud idee – minu alateadvuse keel

Katrin Sipelgas, filmikunstnik ning näituse „Elas kord …“ idee ja kujunduse autor. Võib-olla algas kõik juba lapsepõlvest. Ideeseemne tulevaseks näituseks võis panna minusse idanema vanavanaema, keda me vanavanaks kutsusime. Kui olin Tartus Soinaste tänaval tema juures, vestis ta mulle igal õhtul muinasjutte. Lõpuks jäigi ta mu elus ainsaks inimeseks, kes üldse peast jutustas. Repertuaar polnud lai:…

Kurrutatud tanu kokku õmblemine

Kurdudest kardtikandini

Age Raudsepp, ERMi rahvakultuuri ja -teabekeskuse kuraator, rahvarõivaste valmistajate kooli koordinaator.    Veebruaris lõpetab kaheksas lend ERMi rahvarõivakooli, mida me Rahvakultuuri Keskuse kaasabil korraldame. Jäänud on ainult üks töine nädalavahetus jaanuaris enne esitlust 14. veebruaril 2021. aastal. Kahe aasta jooksul valmib kogu kostüüm alates sukkadest ja säärepaeltest, lõpetades tanu ja põllega. Üks esimesi töid koolis…

Koroonakevad 2020

Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator. Idee koguda lugusid sellest, kuidas koroona mõjutab inimeste igapäevaelu, sündis pärast eriolukorra väljakuulutamist 12. märtsil 2020. Taasiseseisvunud Eestis polnud kunagi varem kehtestatud eriolukorda. Ilmselt ei mäletanud suur hulk inimesi ka aega, mil oleks ülemaailmselt sedavõrd kardetud üht nakkushaigust. Nüüd aga levisid uudised koroonast ja selle toodud surmadest kiiresti ning…

Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis

Autor: Ester Bardone, TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia lektor Viimase kümnekonna aastaga on kitsepidamise talusid ja kitsetooteid, eriti mitut sorti juustu, Eestis üha juurde tulnud. Kodukits pälvis sel suvel ka muuseumide tähelepanu: ERMi rahvakultuuri keskuses on üleval USA päritolu Nichole Michelle (Pono) Weimeri fotonäitus „Kitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning käsitööna valmivad tooted“, mis kujutab…

Roheline toit aias ja aia taga ning kaks retsepti sajandite tagant

Autor: ERMi kuraator Liisi Jääts. Kui ajas tagasi vaadata, siis tundub, et metsikult kasvavaid taimi on Eestis toiduks tarvitatud kahel viisil: vaesem rahvas on neid söönud pigem toidunappuse tõttu, jõukam aga toidu mitmekesistamiseks ja tervistava toime pärast. Talurahvas korjas söödavaid lehti ja varsi kevadel ning varasuvel, mil eelmise aasta peenra- ja põllumaa saak oli otsas…