Reet Piiri: rahvarõivad on kokkukuuluvuse märk

ERMi teadur-kuraator Reet Piirilt ilmus hiljuti ülevaatlik raamat „Rahvarõivas on norm“, mille kaante vahel on 151 rahvarõivakomplekti, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Esindatud on kõik Eesti kihelkonnad! Raamat koondab esinduslikku valikut rahvarõivaste ülevaatenäituselt „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ (2017–2018), mille kuraator Reet oli ja mis sai külastajate hulgas väga populaarseks. Reedaga…

Kuidas valmis „Rännak Lotmani semiosfääris“. Intervjuu näituse looja Katrin Sipelgaga

2022. aasta veebruaris möödus 100 aastat semiootik Juri Lotmani sünnist. Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis on sel puhul 20. aprillini avatud näitus „Rännak Lotmani semiosfääris“. Näitus portreteerib Juri Lotmanit kui lahket võõrustajat, pühendunud vanaisa, mitmetahulist teadlast ja süümega intellektuaali. Kujunduse kese on Lotmani korter Tartus Veski tänaval, mis oli pikki aastaid teadlaste, tudengite ja kultuuritegelaste kohtumispaigaks.…

Lahemaa läbi Lembit Odrese kaamerasilma

Tiina Tael, peaarhivaar. Eelmisel aastal 1. juunil sai Lahemaa rahvuspargi rajamisest 50 aastat. See andis tõuke Lembit Odrese Lahemaa fotonegatiivide kogu korrastamiseks. Negatiivid andis muuseumile üle autor ise ja need olid hästi hoitud ja juba legendeeritud. Kultuurkapitali abil on need nüüd ka digiteeritud ja andmebaasis kirjeldatud. Lembit Odres sündis 24. mail 1921. aastal Paldiskis. Koolihariduse…

Näitusest „Kaasav ELU” Eesti Rahva Muuseumis

Tiia Artla ja Jana Kadastik, näituse loojad Kogu maailmas tõuseb üha enam esiplaanile kõiki kaasava keskkonna loomine ja uudsete lahenduste leidmine ning rakendamine. On vaja luua selliseid tooteid ja teenuseid, mis arvestaksid erinevate sihtgruppidega. Kasutajakeskse disaini põhimõtet näitab kõige ülevaatlikumalt selline skeem: Nätuse kujundusega on püütud luua ligipääsetav keskkond, pakkudes kogemust läbi tunnetuse. Näitus on…

Eesti Rahva Muuseumi uue majaga läks kõik hästi, isegi kunstihange

Tõnis Lukas, Eesti Rahva Muuseumi direktor aastatel 1992 – 1995 ja 2013 – 2018. Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on uhkusega üks Eesti olulisemaid ehitisi, aga mitte ainult. Tegemist pole ju üksnes mõjuva hoonega, vaid kõik, mis materjalidesse valatud, peab edasi andma muuseumi hindamatut sisu. Üks, mis on selle sügavust ilmestama kutsutud, on riigi tellitud…

Kaardisadu tsaariaegsete pühadekaartidega

Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi kõrvale sai lühisõnumi kirjutada, tagakülg jäi aga ainult aadressi päralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa päritolu, mõned on ka…

Maskiga ja maskita, kuid testiga. Välitööd koroona ajastul

Terje Anepaio, ERMi teadur-kuraator. Me tunneme ja kogeme iga päev, kuidas koroonapandeemia on muutnud ning muudab veelgi meie töö- ja argielu. Loomulikult on see tugevasti puudutanud muuseumi koostööd riskigruppi kuuluvate eakate kogukondadega, ka välitöid. Mäletame veel 2021. aasta heitlikku algust, mil koroona levis lausa plahvatuslikult ja meeli täitis vaktsiinide ootus. Lootus naasta n-ö vana hea…

Ajarännaku radadel Läänemaa Ühisgümnaasiumis

Kalle Lõuna, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Ajarännak on õppevorm, mis võimaldab viia õppijad matkale nii ajas kui ka geograafilises ruumis. Kui panna end kunagi elanud inimese olukorda ja tunnetada omaaegset õhustikku, siis aitab see lisaks olnule paremini mõista ka tänapäeva. Metoodika on lihtne ja paindlik, aga eeldab siiski üsna palju eeltööd. Ajaränduri ülesanne…

ERMi Kirjasaatjate seminar 2021

Seminar „Kirjasaatjatest ühisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik“

Marleen Metslaid, ERMi teadur. Sellel aastal tähistas Eesti Rahva Muuseumi Korrespondentide Võrk oma 90 aasta juubelit. Selle puhul korraldati 12. novembril muuseumis seminar-arutelu, kus keskenduti mäluasutuste kogumis- ja vahendamistegevuste olevikule ja tulevikule. Esinema oli kutsutud Eesti ja Soome mäluasutuste esindajaid, et kuulda erinevatest kogemustest rahva kaasamisel kultuuripärandi kogumisse, väärtustamisse ja kasutamisse. Meid huvitasid küsimused, kuidas…

Etnowerk. Mis värk sellega siis on?

Tekst: rõivalooja Liina Laaneoja. Kui Annika Vaalma ja minu loodud Etnowerki kudumeid vaadata, siis üks on selge – värvi on! Rikkalik etnograafiline pärand on meid heldelt inspireerinud. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamise järel valminud mudelid on alguse saanud peamiselt rahvarõivaste lõigetest ja materjalidest. Nii sobivadki need kenasti kokku kas rahvarõivaseelikuga või saab neid kanda eraldi rahvuslikus…