Kaari Siemer, ERMi hariduskeskuse juhataja Pille Rohtla, Audentese erakooli ajalooõpetaja Kuidas katta peolaud või saada importsukkpükse, kui poeletid on tühjad? Millise poliitiku sõnad on: „Mõistusega. Lauluga. Südamega. Just nii me olemegi kõige tugevamad“? Kui palju nodi saaks Soomest 12 000 rutsi eest ära tuua ja mis see FIMi kurss praegu üldsegi on? On 21. august…
Reet Piiri, kuraator. Aasta oli 1992, kui Eesti Rahva Muuseumit külastas Rootsi kuninganna Silvia. ERM oli selleks ajas küll oma nime tagasi saanud, kuid uus maja oli siis veel helesinine unistus… tegelikult polnud veel näitusemajagi. Aga vaatamata kitsastele oludele võtsime kuninganna ja tema kaaskonna vastu nii pidulikult ja väärikalt, kui me sel ajal oskasime. Tekstiilirestauraatorid…
Tiina Tael, peaarhivaar Toome teieni mõned mälupildid Eesti sünnipäevast. ERMi kirjasaatjate mälestuste abil on meil võimalik osa saada varasemate Eesti Vabariigi aastapäevade tähistamisest, aga ka neist aegadest, mil pidu võis pidada vaid südames. Ärkasin 24. veebruaril, neljapäeva hommikul, umbes kell 7.30. Alustasin oma päeva võimlemisega, peale seda ruttasin kööki, et valmistada hommikusöök. Kuna oli…
Agnes Aljas, ERMi teadussekretär 1990. aastate alguse märksõna oli majandusvabadus. Selle nähtavam osa oli rahareform, mille tulemusel võeti kasutusele suure sümboolse tähtsusega ja loodetavalt finantsilist stabiilsust tagav Eesti kroon. Finantskanalid tegid 1990. aastatel läbi kiire arengu. Igapäevaelus asendus igakuine Hoiukassast palgaraha välja võtmine elektrooniliste pangakanalitega. Erinevalt Lääne-Euroopast ei tegelenud Eesti 1990ndate esimesel poolel mitte panganduse reformimise,…
Kaari Siemer, Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja. 6.–16. septembrini toimub juba neljandat korda Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi eestvedamisel üle-eestiline ajarännaku projekt, mis sel korral viib osalejaid aastasse 1991. Sellega tähistame Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Rännaku käigus vaatame märgilist ajaloosündmust tavainimese silmade kaudu. Läheme 1991. aasta augustisse, mil taastati Eesti iseseisvus.…
Karin Leivategija, ERMi teadur-kuraator Taasiseseisvunud Eesti linnades ja väiksemates asulates hakkas vargsi pead tõstma senitundmatu, elektroonilisel tantsumuusikal põhinev globaalne subkultuur. Muusikahuvilised noored ootasid, kassettmakk lindistusvalmis, BBCst ja Radiomafiast John Peeli muusikasaateid ning MTV öiseid alternatiivmuusika programme. Sellised stiilid nagu house ja tekno erinesid kommertskanalites mängitust ning tõid kokku noori, kellest kujunesid kohaliku underground klubikultuuri tegijad ja…
Anu Kannike, ERMi vanemteadur Kolmkümmend aastat tagasi hakkasid Eestis pikki aastaid üsna ühetaolisena püsinud koduköögid tasapisi uuenema. Euroremondini jõuti küll alles 1990. aastate keskel, kuid lääneliku kodutehnika ”esimeste pääsukestena” ilmusid peredesse mikrolaineahjud, rösterid ja kohvimasinad. 1966. aastal sündinud naine kirjeldas ERMile saadetud meenutustes esmatutvust välismaalt toodud kohvimasinaga 1990. aastal: „Esimest korda kasutasime seda mehe sünnipäeval.…
Anu Kannike, ERMi vanemteadur Kolmkümmend aastat tagasi iseloomustasid eestlaste toidukultuuri veel nõukogudeaegsed tarbimis- ja maitsemustrid, kuid tunda oli esimesi suure murrangu märke. 1992. aasta rahareformini kestnud tühjade poelettide ja talongide ajastu asendus tärkavale turumajandusele iseloomuliku kauba- ja reklaamiküllusega. 1990.-91. aastal oli kohalike valuutapoodide riiulitel juba arvukaid importtoidukaupu, muuhulgas püüdsid pilku ahvatlevates värvilistes pakendites jogurtid ja…
Terje Anepaio, teadur-kuraator Mehetegude aeg Vabadus tuli Eestile veretult, kuid see tõi kaasa kohustuse vabadust kaitsta. Nüüd oli vaja kaitsta oma ruumi: kodu, kodutänavat, koduküla ja riiki. Rahvaalgatuse korras taastati 1990. aastal Kaitseliit ja tekkis uus vabatahtlik organisatsioon Eesti Kodukaitse. Riik asus looma kaitseväge, piirivalvet, politseid. Esimesena taassündis piirivalve, mis sai 1990. aasta sügisel alguse…