Eesti Rahva Muuseum margil ja ümbrikul.

Eve Aab, produtsent.

Tervikasja esitlus on Eesti Rahva Muuseumis 13. mail 2023.

Sada aastat tagasi, 13. mail 1923 avas Eesti Rahva Muuseum esimese püsinäituse Raadi lossis.

Päewaleht (15. mai 1923) kirjutas: „Minewik ja olewik ühinewad ja need kokku loowad nüüdsest Raadi mõisast igale eestlasele armsa huwitawa wiibimise paiga. Eesti Rahwa Muuseumi awamine ise tõusis elawaks tunnistuseks selle üle, kui suures lugupidamises ta meie rahwa juures seisab. Umbes kolmekümne tervituskõne ja veel hulgama telegrammide osaliseks ei saa mitte iga uude majja kolija. Meie walitsus pea terwes koosseisus, kahe lähema naaberriigi saadikud, kogu meie ülikooli rohkearvuline õpejõudude hulk, meie kõrgema kohtu esitus, kogu akadeemilise pere esitus ühes rohkearwuliste organisatsioonidega. Eesti ajakirjandus, naaberriikide seltsid ja mitmesuguste kultuuri alade arendajad, omavalitsused, mitmesugused seltskondlised asutused ja organisatsioonid terwitasid Eesti Rahwa Muuseumi. /—/ Raske oleks kirjeldust anda selle üle, kuidas Eesti Rahva Muuseum oma uues kodus wälja näeb. Seda ei hakka ma tegema, ütlen ainult: juba üksi tema pärast maksab Tartu sõita. Kõik on üles seatud asjatundlikult, nii et kerge ülewaadet omandada, maitserikkalt, et silmal on lõbus Waadelda. Ja kui lõpmata palju suudab juba praegune muuseum pakkuda, olgugi et suur osa asjadest ruumipuudusel alles üles seadmata. Minge waadake ainult kord Eesti kannusid ja tahtmata hüüad: „Mis te küll kõik olete teinud!” Muuseumi kaudu wõime tungida oma rahva minewikku wahest kõige paremini, mille waral õpime hindama oma esiwanemate ilutunnet, tööarmastust, nende rõõmu, nende kurbdust ja mille kaudu wõime ka enesele tulewiku jaoks töödes ja ettewõtetes üles seada sihtisid.“

Eesti Rahva Muuseumi väärikale ajaloohetkele pühendas Eesti Post tervikasja „Eesti Rahva Muuseum Raadil 100“!

Tervikasja kujundamisel on kasutatud ERMi kogus olevat pildimaterjali, postmargi puhul aga Karl Akeli pilti 1920. aastate Raadi mõisahoonest. Esimese päeva templit ehib esmakordselt postiajaloos õllekapa motiiv. See õllekapp ise jõudis ERMi 1911. aastal Halliste kihelkonnast Kunise talust. Postiväljaande kujundas Triin Heimann. Tervikasi kannab numbrit 111.

Muuseumipoes on alates 13. maist 2023 kasutusel uus erikujundusega kalendertempel.

Tervikasi tööprotsessis

Tervikasja kujundaja Triin Heimann on marke kujundanud juba alates 2005 aastast: „Toona käisin veel ülikoolis ja me tegime koostöös kursusekaaslase Jekaterina Vetrovaga esimese tervikasja kujunduse August Kitzbergi 150. sünniaastapäevaks. Sealt saigi alguse minu huvi markide kujundamise vastu ja tänu Eesti Postile olen neid juba omajagu teinud.

Eesti Rahva Muuseum on minu jaoks üks auväärne koht ja kultuuriline fenomen. Üks esimesi käegakatsutavaid kokkupuuteid muuseumieksponaatidega oli mul Eesti Kunstiakadeemias õppides, kui käisime suvepraktikal neid üles joonistamas. Joonistamise tehnika oli väga täpne ning nõudis kannatlikkust ja aega. Seda täpitamist tehti väga peene markeriga, nii et tulemuseks olid reaalsusele väga sarnased taiesed. Need tööd jäid muuseumile. See töö õpetas mulle palju, eelkõige kannatlikkust, aga kõige rohkem austust meie kultuuri vastu. Olen tänulik, et sain võimaluse anda oma panus tervikasja „Eesti Rahva Muuseum 100 aastat Raadil” kujundamisse.

Kujundusprotsess läks väga kiirelt ja sujuvalt. Tänu ERMi ja Eesti Posti inimestele oli juba pildimaterjal valmis kogutud. Tutvusin ERMi värskendatud visuaalse identiteedi disainikeelega, mis minu arvates töötab väga hästi kogu ajaloolise materjaliga ja on moodsalt mänguline. Ja siis asusingi oma töö lemmikosa juurde – hakkasin katsetama eri versioone, kuidas anda postkaardil edasi 1923. aasta muuseumi tunnet ja seda, milliseks on ta kujunenud aastaks 2023. Töötasin läbi mitmeid värvide ja graafiliste mustrite lahendusi. Postkaardi esiküljele kujundasin pildikollaaži 1923. aasta näitusest. Margile sai auväärse koha ERMi ajalooline hoone ehk Raadi mõisa pilt. Värvipaletist valisin välja kollase, mis on positiivne, julge ja iseteadlik. Loo kestvuse näitamiseks sai tervikasja tagumisele poolele fooniks varjukujutis ERMi uuest hoonest. Oluline element on ka tempel, millele joonistasin moodsa joonega õllekannu kujutise.“

 

Eesti Rahva Muuseum margil ja ümbrikul

Eesti Post tõi 22. mail 2006 turule uue toote Minu Mark, mis on tellija pildiga kujundatud postmark.

Minu Mark „Mälestuste väli“ ilmus juba 12. juulil 2006.

Filateelia kodulehelt võib lugeda, et tegemist on haruldusega, marke valmis piiratud hulk ja müügile tuli vaid 80 margistatud ümbrikku.

Meenutab ERMi peakunstnik Jane Liiv: „Minu Margi pildi kujundamisel kasutasin detaili äsja lõppenud ERMi arhitektuurivõistluse värskest võidutööst „Mälestuste väli” (“Memory Field”), mille autoriteks on DGT Architects (Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane). Margil on muuseumi sissepääsu joonis võistlustöö stendilt ja tollane ERMi logo. See miraažina värelev eskiis suurejoonelisest peasissepääsust ning võimsast varikatusest sobis hästi illustreerima Eesti Rahva Muuseumi kauaaegset unistust päris oma majast. Uue muuseumihoone valmimine jäi siis veel kümne aasta kaugusele.“

Eesti Rahva Muuseumi juubelimargi lasi Eesti Post käibele 14. aprillil 2009. Margi kujundas Vladimir Taiger, margi tiraaž oli 100 000, trükiti trükikojas AS Vaba Maa. Filatelistid valisid selle aasta ilusamaks margiks!

Meenutab Vladimir Taiger: „Aasta oli siis 2009, kui sain ülesande kujundada ERMi 100 aasta juubeliks postmark. Võtsin ühendust proua Krista Aruga, kes oli siis muuseumi direktor, ja tema lahkel loal leppisime kokku kohtumise. Krista Aru rääkis ERMi eluolust, näitas imelisi kogusid ja tegi mind tuttavaks ERMi inimestega, kes jagasid lahkesti fotomaterjali muuseumi varandusest. Selle rohkus ehmatas esialgu, mulle tundus, et ei suudagi teemat hallata. Siis tuli mõte (ei tea kust), et mingit konkreetset eset või komplekti ma ei kasuta, vaid püüan leida sümboli. Rocca al Mare talumaja nurk, sõlg ja vaibafragment tundusid olevat sobilikud sümboliseerima meid eestlasi, seda, kust me pärit oleme ja mis esivanemad on meile pärandanud.“

Juubelimargi esitlus toimus 14. aprillil 2009 Postimuuseumis Rüütli tänaval Tartus. Molbertil on teadaolevalt Eesti suurima margi ainueksemplar A3-formaadis. Tavatust suurusest hoolimata oli see kleebitav ja igati kasutatav. Maksevahendina oli selle väärtus 5 krooni ja 50 senti.

Tartu Postimees kirjutas: „Eesti Rahva Muuseumi 100. aastapäeva auks välja lastud 100 000 tiraažiga markidest üks nõuab lauasuurust ümbrikku! /—/ „Tegelikult oli hea, et mind piirangutega ei kammitsetud,“ sõnas Taiger. „Ma ei tea, kas mu mõte arusaadav on, aga eestlased on ju pärit talutarest ning sõlg on nende ehtekunstis see läbiv ese. Ja nii ma paningi sõle margile nii, et talutare nurgas olev palgiots oma mustriga sealt läbi kumab“. Küsimuse peale, mis Vladimir Taiger arvab Eesti Rahva Muuseumile kingitud originaalmargi suurendusest A3-formaadis, vastas Taiger, et marki luues ta seda ei teadnud. „See on olnud Eesti Posti õnnelik leid, ja see oli mullegi meeldiv üllatus.““

Vladimir Taiger annab „Eesti Rahva Muuseum 100“ margiesitlusel ümbrikule autogrammi. Foto: Alar Madisson

 

Margi „Eesti Rahva Muuseum“ kunstnik Indrek Ilves meenutab: „Esimene kord, kui ERMi uut hoonet oma silmaga nägin, oli paar kuud enne selle avamist 2016. aasta suvel. Tulime koos Ain Muldmaa ja Lembit Lõhmusega Põlvast filateelianäituselt ja tegime peatuse Raadil. Kõik oli loomulikult veel pooleli ja territoorium aiaga piiratud, aga pugesime kuidagi aedade vahelt hoonele lähemale ja saime teha päris mitme nurga pealt fotosid. Ilm oli küll suvine, aga osaliselt pilves ning põnev oli näha kuidas n-ö klaasist hoone fassaad vastavalt valgusele oma värvi muudab – ühel hetkel sinakas-roheline, siis ootamatult täiesti must. Et mitte turvameestele vahele jääda, olime sunnitud ehitustandrilt kiirelt lahkuma ning edasi Tallinna poole kihutama. Aga esmamulje oli võimas!

Pärast vaatasin kõik fotod läbi ning hakkasin mõtlema, mis stiilis postmark luua. Lihtsam variant oleks olnud kasutada mõnda fotot, aga mulle pole kunagi meeldinud lihtsamat vastupanuteed minna. Oluline oli kindlasti leida postmargi jaoks õige formaat, sest hoone ise on ju väga pikk ning soov oli see ära paigutada. Kui ainult osaliselt hoonet ja mõnd detaili näidata, siis see ei oleks olnud minu hinnangul aus arhitektide suhtes. See oli tol hetkel suurim võimalik margiformaat, mida trükikoda Vaba Maa oli suuteline perforeerima. Samuti ka minu kujundatud postmarkidest esimene selles suuruses.

Minu jaoks oli tähtis veel see, et kujundus oleks rõõmus ja värviküllane nagu meie kultuur ning tekitaks võimalikult paljudes inimestes positiivseid emotsioone. Loodetavasti see nii oli ka. Aga kõigile ei saa meeldida ja nii nagu paljude asjadega siin maailmas, on igaühel õigus oma arvamusele… Kindlasti oleks mõni teine kunstnik lahendanud selle ülesande hoopis teisiti.

Mul on hea meel, et selle postmargi suurendus oli muuseumipoes pikalt väljas ja kõigile nähtav.“

Inimesed arvavad, et ega mark ole muud kui üks hästi pisikene pilt või joonistus. Indrek Ilvese mõtteid saab lähemalt lugeda loost „Õnnemärgiga uus miniatuur – ERMi mark“.

 

 

 

***

Ülevaate tegi Eve Aab 

Fototööd Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein

 

Täname Peeter Pärna ja Andrus Martinit!