Suur-suur asi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb

Kristjan Raba, näituste eriprojektide koordinaator.

Veel enne Eesti Rahva Muuseumi maja projekteerimist küsis üks arhitektidest, jaapanlane Tsyoshi Tane: „Milline on ERMi kõige suurem ese?“ Koguhoidjatel ja ruumiprogrammi meeskonnal oli võimalus lasta kohe fantaasial lennata, kuid näituste loomine alles kogus tuure ning esialgu tundus suures ägedas majas kõik võimalik. Vaheldusrikka ja põneva näituseprogrammi jaoks oli suisa vaja tuua muuseumi suuri asju, eksponaate, stiilseid objekte ning ehitada installatsioone.

Aurulokomobiil LANZ ERMi püsinäitusel „Kohtumised“. Foto: A. Ansu

Esialgu ütlesid muuseumi kolleegid arhitektile vastuseks, et kõige suurem ERMi enda museaal on pikk, umbes 6-meetrine ürgne paat, lisaks on hoidlas vankreid-kalesse jt liikumisvahendeid (avatud hoida klaasist põranda all). Kas püsinäituse sisse oleks maja ehitamise käigus saanud tõsta veel ühe lodja, ehitada soomusrongi, riputada lakke Raadi lennuvälja teemaga sobilik Johannes Pääsukese aegne lennuk vms? Etnoloogide ja argielu uurijate loodud sisuga sobis aga pigem kokku aurulokomobiil LANZ Eesti Maaelumuuseumidest. Muidugi tõmbab see 10-tonnine eksponaat ajarajal ka oma mõõtmete tõttu tähelepanu (ja mõni külastaja on üritanud seda isegi veidi liigutada). Lähemalt saab lugeda SIIT.

Ford Sierra ERMi transportinud Külli Lupkin ja Kristjan Raba. Foto: A. Aljas

Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli puhul sai valmis näitus „Ise tehtud Eesti“, mis käsitleb 90. aastate taasiseseisvumise lugu ja üleminekuajastu argielu. Sinna sobis eksponaadiks loomulikult helesinine Sierra kui ajastu märk, mis tekitas lõbusat äratundmist kõigis külastajates.

Ford Sierra ERMi näitusel „Ise tehtud Eesti“, kuhu näitusekülastajad said sisse istuda ja autoraadiot kruttides ajastumuusikat kuulata. Foto: K. Raba

Maanteemuuseumiga koostöös sättisime auto maki mängima ajastu poplugusid, daamid tegid kapotil hoogsalt selfisid… Lapsed istusid autosse ja püüdsid mõista isa vaimustust, kelle esimeseks välismaa autoks oli ehk just Sierra. Autot aitasid uhkeks tuunida VOCO autoremondi eriala tudengid. Eriti seikluslik oli aga selle toomine teisest Eesti otsast Tartusse. Hoidusime politsei silme alla sattumast (kindlustus oli muidugi olemas), kolleeg ja näituse projektijuht Külli Lupkini õhutusel avasime katuseakna, tegime peatuse Assamalla burksiputka juures ja ületasime ka korraks (vana) auto jaoks sobiliku kiirust, lisaks lõhkes kumm. Nendest seiklustest saab pikemalt saab lugeda ERMi blogis ilmunud loost Ford Sierra – 90ndate Sierra.

Presidendi auto ERMi A-fuajees. Foto: K. Raba

Kui Kaitseliit tuli ERMi jutuga, et ehk sobib Lennart Meri legendaarne ametiauto Mercedes muuseumis eksponeerimiseks, olime kahel käel nõus. On ju siin 90. aastate, riigi taasülesehitamise lugu. Selle ekponaadi küljes lehvib ka küllalt haruldane väike sinimustvalge n-ö isikulipp, millel on kuldne Eesti vapp. Blogiloo kirjutamise aegu vuras aga presidendi auto juba järgmisesse kohta ja seda saab näha Eesti lipu 140. aastapäeval 4. juunil 2024 Eesti Sõjamuuseumi püsinäitusel.

Hiigelsuur VEF-raadio ERMis. Foto: L. Lainemäe

Hiigelsuur VEF on nostalgiline mälestus etendusest „Joala“. Oleme ERMis lükanud selle A-osas rahvale vaatamiseks välja siis, kui tähistame üheskoos Läti Vabariigi aastapäeva või kui naaberriigi president külla tuleb. Püsinäitusel püüab pilku ka omamoodi installatsioon – Vabaduseraadio (kunstnik Timo Toots), mille kanalid „vajuvad“ ikka alati Luxembourgi või Helsingi pealt tagasi Tallinna peale – ju see sümboliseeribki sovetiaja piiratud valikuid. VEFi raadio oli peaaegu igas kodus, aga teatrietenduse jaoks ehitatud suurte mõõtmetega raadio jääb silma küll, eriti kui sealt kostaks näiteks teade, et „täna öösel kehtib 30. elektritarbimise režiim“

Arhitektuuribüroo Jan&Ken OÜ poolt disainitud „Hälo“ kapsel. Foto: K. Raba

Eesti Disainikeskus pakkus DisainiÖÖ-l palju huvi tekitanud eksponaati ka ERMis ajutiseks ekponeerimiseks ja katsetamiseks. Büroo HÄLO Eesti on omapärase kujuga ja ambientmuusikaga varustatud lõõgastuskapsel, mis võiks pakkuda mõnusat väikest puhkust näiteks õpetajatele, samal ajal kui õpilased on giidiga näitusel.

Ristimänd ERMi püsinäitusel „Kohtumised“. Foto: K. Raba

Külastajad on ikka imetlenud püsinäituse „Kohtumised“ kõrget ristimändi, mis on justkui katedraalis. Tartu Ülikooli ja Prantsuse Instituudi kutsel Eestisse tulnud kunstnik Jean Arnaud lõi installatsiooni pealkirjaga „Servale“ („À la lisière“). Tema uurimusest saime teada, et Euroopa mõisteski ainulaadsel Laatre ristimännil on Prantsusmaal soliidses eas vend – Ramatuelle’i linnas asuv jalakas. Tallinna Ülikooli vanemteaduri Marju Kõivupuu ja Eesti Rahva Muuseumi muuseumiõpetaja Anna Liisa Regenspergeri abiga kogus kunstnik arhiveeritud pilte ja andmeid, tänu millele oli võimalik anda püsinäituselt üle jäänud puutüve osale juurde uusi tähenduskihte.

Laatrest pärit ristimänni osa Lõuna-Eesti kogukonna juures. Foto: K. Raba

Oleme rõõmsad, et Laatre ristimänni osa jõudis nüüd koostöös RMK ja Pähni looduskeskuse juhi Taavi Tatsiga Raadi materjalilaost Lõuna-Eesti kogukonna juurde tagasi. Seal saab sellest üle 300 kg kaaluva ristimänni fragmendist fotonäituse osa. Foto: K. Raba

Aga suur ja võimas asi, Anu Raua „Kogujad“ on praegu uhkesti väljas Heimtali ringtallis! Ja me ootame juba praegu huviga maailmakuulsa Jaapani kunstniku Ryoji Ikeda valgusinstallatsioone ERMis Euroopa kultuuripealinna aastal 2024. Ikeda näitust aitab kujundada arhitekt Tsuyoshi Tane ja see on kindlasti järgmine suur-suur asi!