Tekst: Kristi Umalas, arhivaar
„On aga käes viimane aeg liivlaste etnograafilise traditsiooni päästmiseks. Mulle paistab loomulikuna, et see päästetöö kuulub esimeses joones Eesti etnograafia-teadusele…“
Ilmari Manninen pöördumises TÜ filosoofiateaduskonnale. Tartu, 7.05.1927
Esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, mis langeb sel aastal 22. märtsile, tähistatakse taas piirkondades, kus liivlased kunagi elasid, liivi pärandi päeva. Liivlaste pärandi tutvustamiseks pakume ülevaadet etnoloog Ferdinand Linnuse ning kunstnik Aarne Mõttuse retkest Kuramaa liivlaste juurde ja väljavõtteid sellega seotud joonistekogust.
Veel enne, kui Ferdinand Linnusest sai 1929. aasta sügisel Eesti Rahva Muuseumi direktori kohusetäitja, kogus ta Tartu Ülikooli teadusliku stipendiaadina aastatel 1927–1928 andmeid Kuramaa liivlaste materiaalse kultuuri ja algelise mesinduse kohta. Teda innustas liivlasi uurima ja välitöid ette võtma TÜ etnograafia õppetooli juht ja ERMi direktor Ilmari Manninen, kes oli etnograafiaüliõpilaste juhendaja. 1927. aastal viibis Linnus Lätis neli ja 1928. aastal kaks kuud. Välitöödel kogus ta oma teadustöö tarbeks selle ajaga 1050 lehekülge kirjeldusi liivi etnograafiast, 1220 sedelit etnograafilisi, folkloorseid ja leksikaalseid märkmeid, lisaks ERMi jaoks 150 fotot ja 50 eset. Linnus omandas samas lugemistasemel liivi keele ning käis mitmes välisriigi raamatukogus ja muuseumis lisamaterjali hankimas. Materjali läbi töötanud, avaldas ta liivi ainesel põhinevaid artikleid ja tegi uurimistööd aina edasi. Lisaks oli Linnus veendunud, et tekstide illustreerimiseks, eriti ehitiste puhul, on vaja ka etnograafilisi jooniseid.
- mail 1928 kirjutas ta TÜ filosoofiateaduskonnale:
Nagu mainisin juba oma viimases tööaruandes, on minu kogutud Liivi etnograafilise materjali suuremaks nõrkuseks jooniste puudumine, mis mitmel alal, eriti ehituste uurimisel, mõjub väga segavalt. Senine kavatsus oli järgmist liivisõitu ette võtta 1929. a. suvel, kaasa võttes siis ka joonistajat. Vahepeal on Kaitseministeeriumi Korraldusvalitsusega läbirääkides selgunud, et 1929. a. suvel minul tuleb minna reserv-ohvitseride kursustele. Seega langeb ära sõiduvõimalus tuleval suvel ja peaks joonised hankima juba eeloleva 1928 a. suve jooksul, seda enam, et joonised oleksid vajalikud ka juba sel aastal väljaanda kavatsetud eestikeelse Liivi etnograafilise ülevaate jaoks. Et mul omal puudub aineline võimalus jooniste muretsemiseks, julgen käesolevaga paluda teaduskonna nõusolekut ja toetust, et selleks vastav krediit lubataks ülikooli summadest.
Ilmari Mannineni toetusel määratigi teaduskonna koosolekul Linnusele veel kord stipendium Lätti sõiduks ning ülikooli valitsuse loal sai ta 300 krooni etnograafiliste joonistuste tarbeks. 20. juulil sõitis ta uuesti Kuramaale, kaasas kunstnik, Viini kujutavate kunstide akadeemia õpilane Aarne Mõttus (keda Linnus nimetab küll aruannetes ekslikult Alfrediks, ilmselt tuntud arsti ja haridusministri Alfred Mõttuse järgi). Aarne Mõttus (ka Arnold, Arne Mõtus) oli juba varasematel aastatel ERMile välitöödel etnograafilisi jooniseid teinud ja aidanud muuseumit ka muude joonistustöödega.
Kostrõgi külas võrgumaja lävel istuvad Ferdinand Linnus ja kunstnik Aarne Mõttus. 1928. ERM Fk 476:42. Foto: Ferdinand Linnus.
Kirjeldustõlge fotole: Palkhoone ees istuvad kaks tumedas ülikonnas meest.
Mehed käisid ühe kuu jooksul ainest hankimas järgmistes liivi külades: Piza, Ire, Luž, Vaid, Kūolka, Sikrõg, Pitrõg. Kostrõg, Säänag ja Ira. Linnuse juhtimisel sujus jooniste valmistamine hästi ja algselt kavandatud 150 üksikjoonise asemel õnnestus Mõttusel teha sama eelarve piires lausa 260. Honorari sai ta töö- ja sõidukulude katteks 288 krooni ja 65 senti. Kõikide jooniste tegemiseks oli kunstnikul tarvis 12 joonistusplokki ja kaks potti musta tušši, mille peale läks kirjatarvete kaupluse Edu esitatud arve järgi 4 krooni ja 20 senti. Seega ei kulunud ära kogu eelarves märgitud raha ja Linnus sai väikese osa veel TÜ valitsuse kassasse tagasi maksta.
Mõttus on kohapeal teinud kolm visandit kohalikest liivlastest: Marija (Mari) Shaltjarist, Jaan Beltest, Andrõks Lindenbergist, ning ühe Ire rannal puhkavast Ferdinand Linnusest.
Marija Shaltjar, visand, 10.07.1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:1
Kirjeldustõlge joonistusele: Eaka naise nägu profiilis.
Andrõks Lindenberg, visand 5.08.1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:2
Kirjeldustõlge joonistusele: Vanem habemega mees, kellel on peas soni ning seljas pikkade varrukatega särk ja vest.
Jaan Belte, visand, 3.08.1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:3
Kirjeldustõlge joonistusele: Kaabuga mehe nägu profiilis.
Ferdinand Linnus Ire rannas, visand, 27.07.1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:4
Kirjeldustõlge joonistusele: Lamava noore mehe suletud silmadega nägu profiilis.
Enamikul joonistest on aga kujutatud liivlaste taluhooneid, läbilõikeid, detaile, aga ka mööbliesemeid, tööriistu, õueplaane, sõidukeid, hauatähiseid ja muudki huvitavat.
Kal’nõ talu elumaja, Ira küla. 1928. Foto: F. Linnus. ERM Fk 476:24
Kirjeldustõlge fotole: Viilkatusega palkhoone. Hoovis on suured lehtpuud.
Kal’nõ talu elumaja, frontaalvaade, Ira küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:8
Kirjeldustõlge joonisele: Palkhoone esivaade.
Kal’nõ talu elumaja, põhiplaan, Ira küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:9
Kirjeldustõlge joonisele: Elumaja plaan pealtvaates.
Kal’nõ talu elumaja, otsavaade, Ira küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:10
Kirjeldustõlge joonisele: Viilkatusega palkhoone. Mõlemal pool akent kasvavad kohevad põõsad.
Kal’nõ talu elumaja, lõige AB, Ira küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:11
Kirjeldustõlge joonisele: Viikatusega maja sisemus.
Lindenbergi talu ait, frontaalvaade, Luž küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:19
Kirjeldustõlge joonisele: Palkidest ehitatud ait. Aida tagant paistavad kõrged lehtpuud. Hoone mõlemal küljel on katusealune, kus hoiul erinevad tarbeesemed.
Diik talu koda (lagunenud paadist), põhiplaan, frontaalvaade, lõige CD ja lõige AB, Koströg küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:28
Kirjeldustõlge joonisele: Kolm erinevat vaadet otsast teravnevale kojale.
Lindenbergi talu arhitektoonilisi detaile, Luž küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:32
Kirjeldustõlge joonisele: Hoone katuseräästa lähivaade.
Lindenbergi talu arhitektoonilisi detaile, Luž küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:37
Kirjeldustõlge joonisele: Ruumis ripub lee kohal pada, sellest paremal on pink. Lae all kuivavad kalad.
Piški-Belta suveköök (koda) ja saun, Luž küla. 1928. Foto: F. Linnus. ERM Fk 476:2
Kirjeldustõlge fotole: Lagunenud laastukatusega hoone.
Uudruotša talu tõrvaahi, põhiplaan, otsavaade ja lõige AB, Vaid küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:78
Kirjeldustõlge joonisele: Joonisel on kolm vaadet õues olevale tõrvaahjule.
Braanda talu, Ira küla. 1928. Foto: F. Linnus. ERM Fk 476:25
Kirjeldustõlge fotole: Eemalt paistab lattaiaga piiratud alal kolm hoonet.
Braanda talu õueplaan, Ira küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:86
Kirjeldustõlge joonisele: Õueplaan pealtvaates.
Tuulelipud, Uudruotša talu, Vaid küla ja Säänag küla.1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:87
Kirjeldustõlge joonisele: Kalakujuline tuulelipp ja linnukujuline tuulelipp.
Graba talu vana uks, Ire küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:90
Kirjeldustõlge joonisele: Hoone ukse ülemisel raamil tekst “Bäbbe Didrik Anno 1788”.
Zuonka talu „trepp“, Vaid küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:93
Kirjeldustõlge joonisele: Palkhoone seina najal on kividele toetuv trepp.
Suur-Duuči talu ja Lindenbergi talu tala märgid, Luž küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:96
Kirjeldustõlge joonisele: Kaks ringikujulist märki: ülemise ringi keskel on nelja ja alumisel kuue kroonlehega lille kujutis.
Konrad Veid talu „baromeeter“ (kuuseoksast) ja pink, Kūolka küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:104
Kirjeldustõlge joonisele: Üleval seinale kinnitatud oks, all istepink.
Braanda talu kapp, Ira küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:106
Kirjeldustõlge joonisele: Ornamendiga kaunistatud uksega kapp. Ukse kohal aastaarv “1831”.
Surnurist Luži surnuaial. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:113
Kirjeldustõlge joonisele: Risti harude ristumiskohal süda, millel tekst “Deews Mana Zerbja”.
Surnurist ja vöö detail surnuristilt, Ira küla. 1928. A Mõttus. ERM EJ 614:116
Kirjeldustõlge joonisele: Üleval hauarist, all katke sakilise mustriga vööst.
Graba talu regi (riegž), Ire küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:128
Kirjeldustõlge joonisele: Painutatud jalastega regi.
Pakktaru kahe katusega Peter Hermani mesilas, Piza küla. 1928. Foto: F. Linnus. ERM Fk 476:15
Kirjeldustõlge joonisele: Metsaveerel puutüvest tehtud mesitaru.
Hermani talu pakktaru eestvaade ja tagantvaade, Piza küla. 1928. A. Mõttus. ERM EJ 614:131
Kirjeldustõlge joonisele: Pakktaru eestvaade ja tagantvaade.
- detsembril 1928 kirjutas F. Linnus aruandes TÜ Filosoofiateaduskonnale:
20.VII kuni 20.VIII olin komandeeritud Lätimaale, töötades seal peamiselt liivi ehitusviisi uurimisel, kusjuures joonistajana oli kaasas Wieni kunstiakadeemia õpilane hra Alfred Mõtus. Selle sõidu tagajärjel rikastus allakirjutanu liivi etnograafiline kogu 250 joonise, 51 foto ja 115 lk tekstide võrra. /—/ Teen ühtlasi ettepaneku, et kaasasolev joonistuste mapp saaks hoiule antud Ülikooli Etnograafia Kabinetti ja selle inventari hulka arvatud.
Ei ole teada, kas jooniste mapp Linnuse soovi arvestades üldse kunagi etnograafiakabinetti jõudis, aga õnnelike juhuste läbi leidis see koos perekond Linnuse arhiiviga tee ERMi etnograafiliste jooniste kogusse ning on nüüd kõigile digitaalselt kättesaadav ka veebiväravas MuIS.
Jõvvõ līvõd pierāndõks pǟva!
Uuri veel:
- Marleen Metslaid „Ferdinand Linnus – sõjaeelse Eesti etnograafia suurkuju“, ERMi aastaraamat 66/1 „Uusi vaateid eesti etnoloogia ajaloole“. Tartu, 2025. https://ojs.erm.ee/index.php/ermer/article/view/207
- ERMi teadusseminar „Ferdinand ja Jüri. Kaks Linnust Eesti etnoloogia ajaloos“ 8.05.2025 https://www.youtube.com/live/6EPdzT6oOaM
- Kunstnik Aarne Mõttuse joonised Ferdinand Leinbocki (Linnuse) teekonnalt Kuramaa liivi külades 1928.a. juulis-augustis. ERM EJ 614:1-147. https://www.muis.ee/search;jsessionid=7E82C9A5B7D9FADC75608B567113E3BE
- Ülesvõtted mag. F. Leinbockilt Liivist 1928 a. ERM Fk 476:1-51 https://www.muis.ee/search;jsessionid=7E82C9A5B7D9FADC75608B567113E3BE
Allikad:
- Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli õppejõu isikutoimik – Linnus, Ferdinand. EAA.2100.2.264
- Liivi pärandi päev https://libiesugads.lv/?ee
- Raabe, Marju „Pilk ajalukku 11. Kunstnik Aarne Mõttus“. https://tekstiilid.raabe.ee/pilk-ajalukku-11-kunstnik-aarne-mottus/
