Eve-Liis Abroi, ERMi giid.
Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ on suur ja katab paljusid eluvaldkondi.
Lisaks ülevaatlikele tuuridele viivad ERMi giidid läbi ka teematuure, mis keskenduvad mõnele kitsamale valdkonnale ja lähevad rohkem süvitsi.
Rõivastega puutume me kõik lähedalt kokku. Vanemal ajal võeti riided seljast ainult saunas, muul ajal oli ihu (isegi magades) vähemalt särgiga kaetud. ERMi kogudes on 45 000 – 50 000 rõivatükki ja rõivastusega seotud eset – see on 30–35% meie esemekogudest ja 5% kõikidest museaalidest. Näitusele on sellest välja pandud ainult killuke.
Rõivatuuril on kaks osa. Kõigepealt jalutame ajarajal ja vaatame seal eksponeeritud riideesemeid. Mõnda eset on kasutatud vaid pidulikul puhul (nt üks taaskasutuskleit ja moekas linlase kleit), aga on ka neid, mis on valu ja vatti saanud (jahtlaev Lennuki meeskonnaliikme tormiülikond).
Taaskasutuskleit näitusel “Kohtumised”. Foto: Anu Ansu
Taaskasutuskleit näitusel “Kohtumised”. Foto: Anu Ansu
Jahtlaev Lennuki meeskonnaliikme tormiülikond. Foto: Berta Jänes
Protestisärgid näitusel “Kohtumised”. Foto: Anu Ansu
Informatiivsed on näiteks protestisärgid, mille puhul on täpselt teada, kuidas need sündisid ja mis puhul neid kasutati. Aga näiteks rabaleidude kohta saame infot üksnes aimata. On rõivaesemeid, millel on väga suur sümboolne tähendus kas konkreetse ajaloosündmuse ja inimese tõttu (piiskop Platoni rüü) või ajastu märgina (teksapüksid).
Ja kui me sünnime siia maailma ilma riieteta, siis ära saadetakse meid tavaliselt rõivastuses. Lahkunu riietamise kohta on meil päris eraldi videoekraan.
Ajarajalt läheme edasi teemasaalidesse. Praegu on muuseumikülastajal võimalik avatud hoidlas vaadata kotte, mis ju täiendavad rõivastust. Tuuril käime sealtki läbi. Seejärel viib tee uue väljapanekuga vaibasaali, kust lisaks sõidu- ja vooditekkidele leiame sõbasid, mis olid vanal ajal rõiva eest ja andsid ka sooja magajale.
Tuuri teises osas läheme näitusele „Talu elu ja talu ilu“, kus vaatame Eesti rahvarõivaid. Need on jagatud piirkondade järgi neljaks: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Nii et neli suurt vitriini!
Suurem osa väljapanekust on naiste riided, sest meie kogudes ongi neid palju rohkem kui meeste omi. Arutleme tuuril, miks see nii on. Vitriinides on mh n-ö kirikuriided ehk kõige paremad rõivad, millega põllule või supipaja taha ei mindud. Samuti näeme suve- ja talveriideid, peakatteid, ehteid ning saame aimu sellest, milline üldse oli vanasti ühe inimese rõivatagavara.
Eesti rahvarõivad näitusel “Talu elu, talu ilu”. Foto: Berta Jänes
Eesti rahvarõivad näitusel “Talu elu, talu ilu”. Foto: Anu Ansu
Tänapäeval väärtustatakse aina enam aeglast moodi. Vanasti aga olidki rõivad „kaua tehtud ja kaua kantud“. Nende valmistamine võttis väga palju aega ja vaeva, neid hoiti hoolega ja anti edasi järgmistele põlvedelegi.
Kui tuur läbi, saab veel omal käel ekraani vahendusel kuulata Kihnu Roosi muhedat juttu sellest, kuidas vanu traditsioone aus hoidval Kihnu saarel naiste riietumine käib.
Suur aitäh Vaike Reemannile, kellega vesteldes sündis mul mõte selline giidituur luua, samuti Anti Lillakule, kes pakkus välja kõnetava pealkirja, ja Kadri Visselile, kes andis infot meie rõivakogude kohta.
ERMi teematuuride kohta leiab rohem infot siit.
Kohtumiseni rõivatuuril!
