Piret Koosa, teadur

 

Oktoobris oleme tähistanud hõimukuud. Kui vaadata, mida on erinevatel soome-ugri rahvastel vanasõnade-kõnekäändude põhjal öelda pidutsemise ja ilutsemise, laulu ja tantsu kohta, siis kajab sealt vastu pehmelt öeldes skeptiline suhtumine. Enamikul hõimlastest paistavad olevat omad vasted tarkustele-tähelepanekutele, mis eesti pärimuses kõlavad näiteks nii: kodu om paremb ku pidu; ainult kukk ja köster laulavad targa peaga; paremb proosta paigal saismine kui torõ tantsmine; põrgu lähevad pillilööjad, tantsijad taga järele; pill tuleb pika ilu peale[ii] … ja muidugi hoiatatakse peolt naise valimise eest. Vaatamata taolistele vanarahvatarkustele on soomeugrilased ometi hinnanud nii pillimängu- kui lauluoskust ja kerget tantsujalga ning osanud leida ka küllalt aega ja põhjust, et ennast pidurõivisse seada, kokku tulla, hästi süüa-juua ja koos mõnusalt aega veeta. Seejuures pole unustatud ka kalleid kadunukesi – siitilmast lahkumine ei tähenda ju seda, et enam ei osataks väärt kostitamisest ja pühade pidamisest lugu pidada.

Ühes aja ja inimestega selle sees on mõistagi muutunud ka pühad ja tähtpäevad – mõned on kadunud, teised juurde tulnud, kolmandad on säilitanud küll nime ja ehk midagi sisustki, kuid saanud uue vormi. Traditsioonilised rahvakalendri pühad olid tihedalt seotud elatusalade ja ‑viisidega, erinevate suuremate tööde alustamise ja lõpetamisega. Nõukogude aeg tõi kaasa uued pühad ja põhjused tähistamiseks, mida soomeugrilased pole samuti ära põlanud. Kindel on see, et eri aegadel on inimesed ikka pidanud vajalikuks vahel argised toimetused kõrvale jätta, suurde töötegemistuhinasse paus teha ja pisut pidutseda.

See blogilugu toobki teieni väikese galerii pidutsevatest-tähistavatest soomeugrilastest.

Udmurdi pidu Gerber Ludorvai vabaõhumuuseumis. Esialgu rahvakalendri ning künni- ja külvi lõpetamisega seotud Gerber’ist on saanud ülevabariigiline rahvuspidu. Kohaliku meedia andmetel osales pidustusel umbes 10 000 inimest.

Spordivõistlused mari rahvapeol Aga-Pairem (saha pidu). Esiplaanil naiste staadionijooksust osavõtnud. Naiste jooksus osales ka kogu võistluste vanim osavõtja, 81-aastane Jambika Danilova (esiplaanil). Kaugemal pappkastid auhindadega, maadlusvõistluste auhind – oinas ning teivas auhinnakäterättidega.

Mari rahvapidustus „Aga-Pairem“ […] on üks osa agraarkombestikust, mis on tihedalt seotud rahvausundiga […]. Pidu on kaheosaline, koosnedes hommikul või ennelõunal toimuvast ohverdustseremooniast ning pärastlõunal toimuvast spordivõistlusest.  […] Ohvripapp palus jumalatelt head viljasaaki, ilusaid ilmu ning kõike seda, mis on seotud kõigi põllukultuuride saagikuse suurenemisega. Meeles peeti kõiki jumalaid, kes otseselt või kaudselt saagikust mõjutasid […]. Palvetamise ajal võttis üks ohvripapi abiline lõkkest põleva rondi ning pühitses sellega kõik ohvritoidud, nii laudlinale asetatud rituaalsed toidud kui ka ohvrialtarile toodud toidu. […] Seejärel võis igaüks oma ohvriande proovida ning teisi kostitada, samuti ise teiste toite maitsta. Selline kostitamine nõudis igalt perenaiselt parimate kokandusoskuste näitamist, sest oli kombeks ka toite võrrelda – kellel paremini välja tulnud ja maitsvamad toidud, kellel vähem maitsvad. Seda ei tehtud küll avalikult, vaid räägiti hiljem omavahel. (Tiia Peedumäe 1992, ERM EA 794)

 

Praskovja Sainahhova (snd 1919) ja Jelena Sainahhova (snd 1918) tantsivad. Tantsu nimi on Saturhalte-mak („Kaheksa toorest kala ärasöönud vanaema“). Rahvuslikul keelpillil sankvaltap’il saadab Grigori Sainahhov (snd 1914).

12. juunil toimusid valimised NSVL Ülemnõukogusse. Sellel puhul pidasid vepslased pidu otse tänaval.
    

    Foto: Art Leete 1997. ERM Fk 2604:155

Arheoloogide päeva tähistamine Komimaal.

Meestepäeva tähistamine töö juures Tartus 1970ndate lõpus.

Surnute mälestamispäev külasurnuaial. Mokša naised palvetamas. Haual lahti pakitud toiduained.

Komid esivanemaid mälestamas.

Meie lähme kohalikku surnuaeda. Siin oli jaanipäeva-pidu. Õigemini toimus surnuaial surnute mälestamine. Umbes sarnaselt kui Vepsas. Kell oli 2 paiku ja pidu (joomine) täies hoos. Sööke oli mitmesuguseid, kuid peamiselt igasuguseid pirukaid ja mune. Muidugi viina-õlut (omatehtud) ja veini. Saame meiegi maitsta. (Aleksei Peterson 1976. ERM TAp 679: 8–9)

Kaetud laud surnute mälestamise pühale semõk järgnenud hommikul, mil hinged kalmistule tagasi saadetakse.

Semõk toimus Olor jalis 10. juunil ning kujutas endast religioosse sisuga pidustust, mille põhiliseks kombetalituseks oli surnud omaste mälestamine. […] Lauale pandi järgmised peotoidud: pannkoogid, munaroog, supitaldrik lusikaga, piim, või, kali, pirukad, suitsuvorst, kurgid, soolatud kapsas, tomatid, küpsised, kommid, lisaks pudel viina. […] selle rituaali sisuks oli surnute hingede küllakutsumine ning omaste hinged külastasid kodu. Kuna hinged olid surnute riigist väljunud, arvati neid nüüd terveks päevaks maale jäävat ning külatänaval koos teiste hingedega jalutavat. Hinged käisid ka naabritel ning parematel sõpradel-tuttavatel, samuti sugulastel külas. Seepärast oli õhtupoolikust hilisõhtuni külaskäikude aeg. Külaelanikud käisid oma sugulaste, sõprade ja tuttavate pool ning kostitasid üksteist pidusöökidega (enamasti nendega, mis ka hingede mälestamisel laual olid, kuid võis ka teisi toite pakkuda). Külas olles söödi-joodi, lauldi ning tantsiti. Käidi ka vastastikku üksteist külla kutsumas. Pidutseti keskööni või kauemgi (mõni perekond ka lühemat aega, olenes sugulaste-sõprade hulgast jm). Järgmisel hommikul saadeti hinged surnute riiki tagasi. (Tiia Peedumäe 1992. ERM TAp 794)

Eestist saadetud kama söömise pidu Siberis.

Sõjaväkke saatmise pidu Udmurtias.

Setod tantsimas Võõpsus.

Pulmad Marimaal. Laud on varakult kaetud, laual on kindlasti puskaripudel, nii et jätkuks kõigile peigmehe saatjatele.

Pidurõivais Seto noored. Obinitsa käidi tantsimas.

Handi perekond talvises pidulikus riietuses.

Mansi külarahvas pillimängu kuulamas.

[i] Katkend vadja eeliapäeva laulust. Laulu täisteksti vaadata ja selle esitust kuulata saab siit: http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/vadjaisuri/ee/laul-puha-iilia-isanta.

[ii] Eesti vanasõnade andmebaasi leiavad huvilised Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kodulehelt: http://www.folklore.ee/rl/date/robotid/leht1.html.