Anu Järs, teadur-kuraator.

 

Valisime ERMi fotokogust mõned pildid ühest 80 aasta tagusest reisist. 1939. aasta juulis korraldas Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus huvireisi Rootsi, et tutvuda sealsete kaupmeeste ja ettevõtetega. Aasta enne seda käidi pikal õppematkal Soomes, järgmisel aastal, pärast Rootsit, aga plaaniti sõita Taani või Norrasse.

Välisreis ei olnud tollal haruldane, aga samas polnud see ikkagi päris igapäevane asi – 1939. aastal käis välismaal ligi 80000 Eesti elanikku. Enamik neist külastas Lätit või Soomet, kuhu sai sõita välispassita.

Reisist võttis osa 21 kaupmeest ja majandustegelast, kes panid sellest pärast kokku pildialbumi ja avaldasid põhjaliku ülevaate mitmes Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teadete numbris, kirjeldades oma kolleegidele saadud teadmisi ja muljeid.

„Ilusa ilmaga toimus ülesõit ilma suuremate viperusteta ja merehaigus jäi enamusele tundmatuks, kuigi Botnia lahe suus tavaliselt suurema lainetuse mõjul mõni üksik ka kalu olla söötnud, millist toimingut sooritati muidugi ka tagasiteel samas kohas. Muide, kajakad näivad sarnasest söötmisest rohkem lugu pidavat, sest kogu pika tee olid nad truilt laeva kannul. /…/ Sõiduplaani kohaselt peaks ülesõit kestma 16 tundi, kuid lainetuse ja vastutuule mõjul tekkivat alati mõnetunnine hilinemine, mida Stockholmi jõudmisel aitas katta Rootsi kellaaeg, mis meie omast ühe tunni võrra järel ja millise asjaolu tõttu kõik meie reisikaaslased oma ajanäitajaid pidid tagaspidi pöörama.“

Peale „võrdlemisi kiiret ja lihtsat tollirevisjoni, mille kestel mõnelt päritakse vaid sigarettide ning piirituse olemasolu“, võidi asuda reisiprogrammi täitmise juurde. Alustuseks külastati Rootsi Jaekaupmeeste Liitu, kus tutvuti ka kaupmeeste kooli õppetööga.

Rootsi müüjate oskused ja teeninduse kvaliteet avaldasid Eesti kaupmeestele muljet: „Üldiselt peab siinjuures märkima, et kõigis neis kauplustes, mida meil oli juhus külastada ja neid polnud mitte vähe, on teenimine laitmatu. Eriti torkas silma kõikjal korralik pakkimispaber. Kuna meil päris hariliku nähtena kasutatakse vanu ajalehti, mis tugevasti käsi määrivad, üsna sageli isegi vanu ümbrikke ja isegi vanu ärikirju, siis Rootsis küll kusagil seda näha ei olnud. On ju ka arusaadav, et pakkimisega võib ostjale avaldada lugupidamist, kuid ka lugupidamatust.“

Silma torkas söögikommete erinevus. Jaekaupmeeste Liidu korraldatud einel pakuti „Rootsi kombe ja korra kohaselt“ ainult kaks napsi, kuigi „õlut ja veini vist võib aga saada piiramatus kvantumis“. Rootsi toitudega tuli harjuda: „Toitu on rikkalikult ja süüakse hästi, kuid väga paljud neist on meie maitse kohaselt magusad, näiteks isegi heeringas. Meie tavalist ja igapäevast leiba pole üldse saada ja selle aset täidab kuivikleib, mida viimasel ajal meilgi on hakatud valmistama, kuigi maitselt erinevat. Sai ja valge leib on aga väga hea. Meie prantssaiade ja roosikuklite aset täidavad seal aga suuremad kuklid, milliseid meil väga paljudes kohtades maal valmistatakse.“

Pealinna kaubanduseluga tutvumisele järgnes väljasõit Uppsalasse. Juba sõit ise vääris kirjeldamist: „Suures mugavas autobuses on ruumi isegi nii palju, et kõik oma pakid ja kohvrid saame asetada sisse. Tee on osaliselt asfalteeritud, osaliselt sillutatud vürfelkuividega, kuna sillutamata osa on tehtud tolmuvabaks, vististi imbutatud õliga, nagu kõik telefonipostidki. Autobuse katus on lahtine sisselükatav ja kuna pole karta mingit tolmu, siis on ta avatud kogu tee Stockholmist Upsalasse ja edasi, mis märksa värskendas ja aitas taluda suvist kuumust. Tahtmata meenus meie autobuste leitsak, kuid avatud katustest ei saa meil vist küll juttugi olla, kuna juba pragudest ja akendest pressib sisse terveid tolmupilvi, nii et mõnekilomeetrilise sõidu järele näed välja kui mölder.“

Reisi eesmärk oli töine, aga samas leiti aega ka vaatamisväärsuste jaoks. „Kuigi määratud ajaks tahame olla Upsalas ja kuigi bussijuht ilusa tee ja meie rääkimiste peale vaatamata ei sõida üle 60 klm tunnis, otsustame siiski teha väikese paarikilomeetrilise ringi ja külastada poolel teel asuvat Sigtunat, millisest linnast meil paljugi kõneldud ja millise hävitamine meie esivanemate poolt olla põhjustanud Stockholmi asutamise. Praegune Sigtuna on väike linnakene ja meie mõõtude kohaselt vast sarnane näiteks Suure-Jaanile.“

Eesti kaupmehed tegid reisi käigus ringi ümber Mälari järve, külastades mitmeid järveäärseid kohti. Imestati: „Meie esivanemad pidid küll olema väga ja väga tublid mere sõitjad, et selles saarte rägastikus leida õiget teed ja vallutada Sigtunat. Kui juba suur ja moodne aurik kolm tundi vaiab ainult Stockholmi jõudmiseks selles saarte rägastikus, siis kui lõpmata palju rohkem aega võis küll minna purje- ja sõudelaevadel Sigtunani jõudmiseks.“

Nii mõtteid mõlgutades jõuti tagasi Stockholmi ja peagi hiivas Vironia ankru kojusõiduks.

„Sopiliste saarte tõttu õige varsti kaovad silmist Stockholmi majad, mõne tunni pärast saared ise ja siis olemegi avamerel. Veel kord öö laeval. Järgmisel hommikul tulevad juba meie esimesed tuletornid, siis hakkavad paistma Tallinna tornid ja mõne aja pärast oleme sadamas. Piserdab veidi vihma, mida Rootsis ei näinudki. Tavaline sekeldamine ja närvitsemine, kuna igaüks kipub rutem maale. Oleme ühispassiga ja peame sellepärast ootama, kuid üsna kiirelt läks siingi. /…/

Koosoldud nädalapäevad on teinud meist nagu ühise pere ja päris võõras on algul lahku minna. Tänu heale juhtkonnale ja üksmeelele võib reisu pidada kõigiti kordaläinuks ja jääb vaid soovida, et neid korraldatakse pidevalt ka järgmistel aastatel, mis kahtlemata aitab laiendada silmaringi ja kust nii mõnegi hea algatuse ja eeskuju võib kaasa tuua.“

1940. aasta suvel oli aga olukord hoopis teine ja ülemere-õppereis ei tulnud enam kõne alla.

 

Kasutatud allikad:

Matk Rootsi – tutvumas Rootsi kaupmeestega. – Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated, nr. 15/16, 31. august 1939, lk 28, 30.

Matk Rootsi – tutvumas Rootsi kaupmeestega. – Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated, nr. 17, 19. september 1939, lk 6.

Matk Rootsi – tutvumas Rootsi kaupmeestega. – Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated, nr. 18, 30. september 1939, lk 5.

Matk Rootsi – tutvumas Rootsi kaupmeestega. – Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated, nr. 19/20, 19. oktoober 1939, lk 6.