Võtame voorimehe!

Siret Saar, koguhoidja Mäletan, kui mulle ERMi tööle asudes hoidlate tutvustust tehti, siis üks esemetest, mis mind oma suuruse (üldpikkus 2,5 m ja kõrgus 1,5 m) ja soliidsusega lummas, oli voorimehetroska. Voorimehed ja hobusõidukid on jäänud minevikku, tõldsepaametit enam ei tunta ning hobusõidukeid asendavad mootorveokid, kutsarite asemel on takso- ja bussijuhid. Voorimehed on ajalukku kirjutanud…

Mina, sina ja need teised

Eva-Kaia Vabamäe, omakultuuride osakonna metoodik Portugalis elav ja töötav kreeklannast museloog Maria Vlachou kirjutab oma ajaveebis Musing on Culture lugude rääkimisest muuseumi kontekstis. Ta pöörab tähelepanu sellele, kuidas üks lugu võib erinevate rahvaste seisukohast täiesti erinevalt kõlada (tema näiteks osutab kreeklaste ja türklaste igipõlisele naabrikonfliktile). See pani mind taas kord mõtlema, kui olulist rolli muuseumid…

Mõeldud – tehtud! Ehk CD plaadi tegemise talgud

Vaike Reemann, teadur-kuraator ja Tiina Tael, peaarhivaar Veebruar oli juba peaaegu poolepeal, kui „Teeme ära!“ talgute eestvõtjalt Tarmo Tüürilt ERMi järgmine ettepanek saabus: „… tänavu võiks üheskoos kokku panna ühe talgulugude plaadi. Millel üks hea jutuvestja (näiteks Piret Päär) räägiks paarkümmend talgulugu, nii mullusest saagist kui ka ERMi kogudest. Vahele väiksed (rahva)muusikalised vinjetid. Kuna oleme…

Eesti Rahva Muuseumi 103. sünnipäeval Tartus võis osaleda maistes ja taevastes vaatemängudes

Aivi Ross, omakultuuride osakonna arenduskoordinaator ERM-i sünnipäev algas Tartus juba varahommikul nagu Suure Vanaema hommikune üleslaulmine: sadakond inimest liikus kaheksa-üheksa vahel Kuperjanovi tänava näitusemaja ja Veski tänava ning Postimuuseumi suunas, Raadist ja Heimtalist rääkimata. Need sadakond inimest ei olnud siiski lähisugulased, kes Suurt Vanaema tema arvukatest häärberitest otsima tulnud, vaid muuseumi töötajad, kes nagu üks…

Teistmoodi pidukutse

Eva-Kaia Vabamäe, omakultuuride osakonna metoodik Homme on Eesti Rahva Muuseumil 103. sünnipäev ja sel puhul käisime täna tortide ja õhupallidega külas teistel Tartu muuseumidel, et neidki peole kutsuda. Igal pool võeti meid vastu suure üllatuse ja lõbusate nägudega, kuna ootamatu ukse taha ilmumine tekitas kõikjal parasjagu elevust. Lõpuks tuli juba päris mardisandi tunne peale, kuna…

Annetusi ERMi ehitamiseks ja muuseumi toetamiseks – mida head on tehtud

Epp Alatalu, projektijuht Kanarbikuõite müük Kanarbikukimpude müügiga teeniti ERMile raha saja aasta eest, näiteks 1911. ja 1912. aasta põllumajandusnäitusel, üliõpilaste pidudel ja tuluõhtutel. Gustav Matto on kirjutanud muuseumilillest nii „Ta pidi vastama kolmele nõudele: pidi olema ilus, noh vähemalt viisakas, pidi olema leitav sügisel põllutöönäituse ajal ja muuseumile pidi ta kättesaadav olema maksuta või siis…

Postis keelatud – minu silme läbi, kes ma seda teemat Sulle ERMi Postimuuseumis tutvustan

Ave Kikas, giid-muuseumipedagoog   Meie soovid ja tahtmised muudavad maailma, rääkimata meist endist. Seda kohati õõnsat väidet hakkas tavatult ilmestama ERMi Postimuuseumi püsinäituse uuendus. Võib-olla keerdus õhus ka tarbimise temaatika, mida samal ajal näitusemajas opilaual hoitakse ja uuritakse. Eks ole ju postiteenus ja pakisaatmine meie tarbimisvajaduse ja -võimaluste ning eelkõige VABADUSE seninägematu laienemise eeldus, ent…

Puukaantega pulmaraamat

Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja Tea Šumanov, konservaator Olles arhiivihoidlas üle vaatamas oma tööpõldu ehk plakatite kogu, jäi ühel riiulil silma kummaline puukaantega raamat. Pealkiri oli väga intrigeeriv  – „Uus Pulma Sääduse raamat Wanast Säädusest välja kirjutatud 1788“. Antud aastaarvu on tõenäoliselt kulumise tõttu mitu korda üle kirjutatud. See raamat ei näe eriti tüüpilise raamatu…