Eve Kasearu, kogude hooldustalituse juhataja
Tea Šumanov, konservaator

Olles arhiivihoidlas üle vaatamas oma tööpõldu ehk plakatite kogu, jäi ühel riiulil silma kummaline puukaantega raamat. Pealkiri oli väga intrigeeriv  – „Uus Pulma Sääduse raamat Wanast Säädusest välja kirjutatud 1788“. Antud aastaarvu on tõenäoliselt kulumise tõttu mitu korda üle kirjutatud.

See raamat ei näe eriti tüüpilise raamatu moodi välja. Sisuplokk on paksude kaante kohta väga õhuke ning paari niidiga kaantesse kinnitatud. Raskete kaante küljes on mitmesugused metallaasad ja konksud, rääkimata robustsetest lukkumitest. Raamatu kaantele on püütud tõega väärika paksu raamatu välimust anda. Selleks on kaante servadesse kleebitud ning igaks juhuks veel naeltega kinnitatud tihedad pabervihud. Sees võime näha vasakul kaanel suurt värvilist väljalõiget mõnest vene õigeusu trükisest. Artikli alla on märgitud Moskva, 17. juuli 1874. Mis asub aga parempoolsel kaanel, tekitab praeguseni küsimusi. Nimelt on sellesse lõigatud kaanega suletav süvend.

Salasüvend on seest tühi ning välisel vaatlusel pole selles hoitud ainesest mingisuguseid jälgi. Milleks võidi seda salalaegast küll kasutada? Kui kirjatöö teemaks on pulmad, siis ehk sõrmuseid?
Õhuke sisuplokk sisaldab hariliku pliiatsi, tindi või kopeerpliiatsiga kirjutatud käsikirjalisi tekste, millest osa lehti on linase niidiga kokku õmmeldud ning neid võib pidada eraldiseisvateks poognateks. Ülejäänud on lahtised lehed.

Käekirja järgi, mis on ühtlane ja selge, võib väita, et ülestähendustega on tegelenud üks ja seesama inimene. Tekstid ei ole kirjakeelsed, vaid kohalikus rahvalikus murrakus. Kuid kas need on mõnest pühakirjast maha kirjutatud või vähemalt ümber jutustatud? Tekstidega tutvudes hakkasime lugema kõige pealmist vihikut, mis osutus veidraks naljalooks. Selles on ära mainitud jutustaja isik sutti purretaja Peet, kellel pajatada lugu kahe inimese paari minemisest ning kosjas käimisest.
Antud jutustuses olnud tegelaste nimed äratasid huvi. Otsisime internetist kõigi tegelaste kohta andmeid. Üsna täpseid vastuseid annab Geni. Kõik mainitud isikud elasid 19. sajandi lõpul Pärnumaal Tori vallas Tohera külas. Peremees Andres Tohti kohta leidsime huvipakkuvat infot. Selgus, et mõni põlvkond edasi elanud Andres Toht on kõrge vanuseni põhjalikult koduloo uurimisega tegelenud. Tema kogutud materjali põhjal on valminud Tohera küla ajalugu tutvustav koduleht http://www.online.ee/~tohera/index.html. Kohaliku kultuuri rubriigis mainitakse küla mänguseltsi, mille osalised kirjutasid pulmadeks just täpselt selliseid naljalugusid. Seal on ära märgitud erinevad väljamõeldud jutustajad, kelle hulgas ka sutti purretaja Peet. Selleni jõudes olime juba üsna kindlad, et antud ese on pärit Pärnumaalt ning 19. sajandist. Kuid siiski eksitab kuulumist 19. saj lõppu kaanel olev aastaarv 1788. Aastanumbrit on soditud ja üle kirjutatud. Miks on tahetud seda sajandi võrra vanemana näidata? Isikud, kellest lugudes juttu, on elanud kindlasti 19. sajandi teises pooles. Veelgi enam, kahjustuste vaatlemisel ning nende üles märkimisel leidsime ühelt lehelt tekstist aastaarvu 1890.
Andres Toht on teinud üsna palju kaastööd Eesti Rahva Muuseumile ja sealtkaudu jõudsime korrespondentide vastusteni. KV 761:156–157 saame lugeda järgmist:
„10.jaanauaril 1878 lehviski Tohki õues neli pulmalippu… Pulmaliste hea tuju eest hoolitses Sindi tädimees. Tema punased pulmariided välkusid ühest toast teise, muhe jutt kõlas kõvasti. Äkki veeretas ta ei tea kust välja ratastel kasepaku. Mis see on – imestati. Oli pulmapiip – kasepakul plekiga vooderdatud auk sees, poolesüllane vars taga. Pane mitu kamalutäit tubakat sisse ja tõmba. Natukese aja pärast kõndis ta ringi uue piibuga – kana mis kana, isegi muna jalgade vahel. Suurus andis ka paraja kana möödu välja.
Nüüd hüüdis ta pulmalised rehetuppa kokku, avas mitme lukuga suletud kaaned ja hakkas lugema:
„Tohhewerre Toma esimest korda naise võtmise ehk kabbistamise haeg hakkas jubba peale17-mal Julil…“.

Edasi on plaanis tegeleda raamatu sisuploki konserveerimisega, st paberi kuivpuhastus, liimparandused jaapani paberiga ja ühe lahtise lehe märgpuhastus ning metallosade puhastus. Sellest kõigest loe järgmisest postitusest.
Kui keegi kallitest lugejatest on varem sarnaste raamatutega kokku puutunud, siis oleksime info eest väga tänulikud.

eve.kasearu[ätt]erm.ee
tea.sumanov[ätt]erm.ee