Ave Kikas, giid-muuseumipedagoog
Meie soovid ja tahtmised muudavad maailma, rääkimata meist endist. Seda kohati õõnsat väidet hakkas tavatult ilmestama ERMi Postimuuseumi püsinäituse uuendus. Võib-olla keerdus õhus ka tarbimise temaatika, mida samal ajal näitusemajas opilaual hoitakse ja uuritakse.
Eks ole ju postiteenus ja pakisaatmine meie tarbimisvajaduse ja -võimaluste ning eelkõige VABADUSE seninägematu laienemise eeldus, ent ka tulem. Klikk ja kaup tuleb. Rahagi on virtuaalne – eelkõige meie pisisoovide rahuldamisel. Teises, hoopis tumedamates toonides reaalsuses, tihti just tõeliselt oluliste asjade puhul, on seesama põhiressurss meil kukil valuliselt ebapiisavana, jutlustades oma piiratusest ning tasuvusmääradest, varjudes leiutatud majandusžargooni; samas teisal oma kasutamisest hoopis kummalisi sik-sak-JOKK-mustreid maha jättes.
Armsas võimaluste ja „homsed mured on homsed“ krediidimaailmas ei mõtle me ilmselt tihti, et käesolev vabadus on kellegi või millegi piiratus. Me mäletame veel piiratust küll, isegi kollektiivselt, vähemalt kuni y-põlvkonnani. Ent kas tõesti on vahepeal olnud võimalik seda ületada? Pigem unustada – mõneks ajaks. Ent ta tuletab end meile taas meelde (tülikas maailmamastaapne MASU-TÄPE-TAPU-PUPU-ANSIP-KOKS + ACTA nimelt meenutab teatud tegelikkust – ilmselt), ja näitab, et on alati olemas olnud. Meil on pelgalt valik: seda näha või mitte.
ERMi Postimuuseumis näeb kaasaegse vabaduse piiratuse pinnavirvendust. Seal on materiaalsed killukesed minu ja Sinu, naabri, õpetaja, keevitaja, keldris bändiproovi tegija jpt igapäevaelust – seal on „postis keelatud kaup“. Seal on „“Rolex“ ja „Gucci“, lendkoer alligaatoriga, „Viagra“ koos X 4 Ecstasy peodroogiga, merihobukesed ja muskushirved, „Hello Kitty“ kasteetidega – ja veel palju muud. Vaid killuke sellest, kes me oleme. Murdosake sellest, mida ihaldame. Ja see kõik on konfiskeeritud. Oleme selle seaduste ja regulatsioonidega ise reguleerida võtnud. Sest meie tarbimisvabaduse suurenemise tulem on ühtlasi kellegi või millegi piiramine (olgu see siis teadlik ja teadvustatud või mitte).
Ja mitte ainult piiramine. Võta hetk ja vaata seda tiigrit seal / siin pildil. Kas ta meenutab metsikut ja jõuliselt vaba elajat – elavat uhket olendit – keda ehk googeldades oleme harjunud otsima, arvutisse taustapildiks panema, laulu sisse looma? See loom seal pildil on idaaladel (ent mitte ainult seal) populaarse „tiigriveini“ tulevane komponent. Kuna kaitsealust looma tappa ei tohi, siis lastakse tal surnuks nälgida (surm „loomulikel põhjustel“ = JOKK).
Kuidas õpetame oma lapsi – tikud ja tuli, sebra ja autod, võõrad onud ja tädid – ohutus ennekõike! Ning Hello Kitty kaubamärgiga relv…
Seega: lisame oma tarbimisvabadusele meie lemmikbrändi tootja õigused meie pealt teenida (eesmärk põhjendab abinõu?), piraatide (vaieldavad) õigused teenida kaubamärgi karussellil, inimeste uskumised ja ihad, mis toidavad ravimi-, ilu- ja igas vormis ja tasemel tehnoloogiliste vidinate tööstust. Ning mõtleme hetkeks.
Mis oleks alternatiiv – kui ma teaks, siis kirjutaks Sulle retsepti :). Ent on naljakas fakt, mille leidsin postis keelatud kauba osas netiavarustes tuhlates, kolleegidega Spordimuuseumis ja anatoomikumi näitusel suheldes: narkojoobes toimuvad meie ajus samasugused keemilised protsessid kui armunud olles. Tulgem välja enesest ja enesekesksusest. Kui sügavalt oma soovide üle järele mõtleme? Mis on tegelik edasiviiv jõud? Kas vajame tõesti seda, mida ihaldame? Kuidas seada enesele piire ja kas seda on üldse vaja? Äkki tuleks lubada endale sisse see kahtluse ussike, astuda sammuke kaugemale ja otsida üles need nupud, millele vajutades käitume kellelegi soovitud suunas ning oma tegelikud hinnangud ja arutlusvõime välja lülitame. Kui mitte alati, siis aeg-ajalt ikka. Kui muu ei aita – armuge!
On kevad, on päike, on oja vulin jõkke ning linnulaul. Naerata. Õnneks on nii vähe vaja, ja see on Sinus eneses. Ei tule Gucci kotist, tiigriveinist, disainernarkootikumidest. Seda muidugi juhul, kui Sa lubad endal nii arvata. Ja nii toimida. Olen idealistlik, naiivne, lihtsameelne… jne. Olen kõike, mida soovid, Sina otsustad. Ja mitte ainult minu siinsete sõnade üle, eks ole…
