Eesti keel – emakeel ja riigikeel

Autor: Ilmar Tomusk. 2019. aasta on eesti keele aasta, mida kannab soov meie keelt väärtustada ja tähistada selle mainimist riigikeelena 100 aastat tagasi. Nii on veelgi enam põhjust rääkida sellest, kuidas on inimkeel ning meie emakeel kujunenud. Keel on üks informatsiooni vahetamise viisidest. Infovahetus toimub kogu universumis, ka eluta looduses. Loomulikult vahetavad informatsiooni ka kõik…

Balti kett – kaks miljonit lugu

„Ma mõtlesin oma isale, kes suri kuu aega enne Balti keti toimumist. Tema oli olnud 17 aastat Siberis küüditatud ja tema üks soov oli, et kunagi saab Eesti taas vabaks.“ (Reet) Homme tähistame Balti keti 30. aastapäeva: 1989. aasta 23. augusti õhtul kell seitse võtsid ligi kaks miljonit inimest käest kinni ja moodustasid maanteele peaaegu…

Hiiumaal kodalukkude otsinguil

Kata Maria Metsar, ERMi produtsent ja Heidi Solo, kodalukkude näituse kuraator. Fotod: Kata Maria Metsar ja Kristjan Raba. Võis olla kella seitsme-kaheksa paiku hommikul, kui ERMi näituste juht Kristjan kohvitassiga muuseumi bussi istus. Algas sõit Tartust Hiiumaale, et teha tutvust veel kasutusel olevate kodalukkudega. Välitööd toimusid 29.–31. juulil ning neis osales neli inimest: kodalukkude näituse…

Uurali kaja – kannel käes, laul südames. Ühe laululise ja tantsulise muuseumiretke sündimise lugu

Anti Lillak, ERMi muuseumiõpetaja. Kohe, kui ERMi soome-ugri püsinäitus „Uurali kaja“ 2016. aasta sügisel külalistele avati, sai selgeks, et selline muinasjutuline miljöö lausa hüüab laulude ja tantsude järele. On ju soome-ugri kultuurid erakordselt rikkad rahvapärimuse poolest, mis sündinud kodukolde ees, külatanumal, nurmede vahel, paksudes taigametsades või tundra- ja stepiavarustes. Muidugi pole võimalik niivõrd mahukat vaimuvara…

Anton Priimäe klaasnegatiivid

Kogude osakonna videoblogi Tekst: Kairi Kaelep, fotokogu arhivaar Video ja montaaž: Ange Nimeta, vanemkoguhoidja Selle aasta kevadel võttis Eesti Rahva Muuseumiga ühendust tartlane Tarmo Annok, kelle valdusesse oli umbes 15 aastat tagasi jõudnud Karksi-Nuiast suurem kogus klaasnegatiive, mille autoriks sealne köster-kooliõpetaja Anton Priimägi (snd 20.02.1880, surn 1939), ja kes oli nõus need muuseumile loovutama. ERMile…