Autor: Ilmar Tomusk.

2019. aasta on eesti keele aasta, mida kannab soov meie keelt väärtustada ja tähistada selle mainimist riigikeelena 100 aastat tagasi. Nii on veelgi enam põhjust rääkida sellest, kuidas on inimkeel ning meie emakeel kujunenud.

Keel on üks informatsiooni vahetamise viisidest. Infovahetus toimub kogu universumis, ka eluta looduses. Loomulikult vahetavad informatsiooni ka kõik looma- ja taimeliigid.

Teatud keelealged on olemas inimahvidel, kuid sümboleid ja märke, žeste, häälitusi ja sõnu ning neid kombineerivaid keerukaid grammatikareegleid ning muid ühiselust tulenevaid reegleid ja norme (nt artikuleeritud kõne koos kehakeelega) kasutav suhtlusvahend on omane ainult inimesele. Inimkeel võis tekkida enam kui miljon aastat tagasi. Praegu arvatakse maailmas olevat umbes 7000 keelt.

Emakeel on esimene keel, mille inimene väikelapse eas ära õpib ning mis on tavaliselt ka keel, mida ta kõige paremini oskab. Emakeele omandamine algab kohe pärast sündi. Samas on paljud uurijad seisukohal, et emakeele algeid asub inimene omandama juba enne sündi, kuna loode hakkab ema häält kuulma 5.–6. raseduskuul. Seega on mõiste „emakeel“ kasutamine igati õigustatud.

Eesti keel on eestlaste emakeel olnud tuhandeid aastaid. 1994. aastal avati Kadrinas emakeele ausammas, millele on raiutud vaid kaks sõna: SÕNA SEOB. Eesti keel seob ühte eesti rahva, kuid neil sõnadel on ka teine tähendus – sõna on tegu. Inimene on vaba sõnu tegema, ent sõna ise ei ole vaba. Sõna ülesanne on teha seda, milleks ta on välja saadetud.

Eesti keelt mainiti riigikeelena esmakordselt 4. juunil 1919. aastal vastu võetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele staatust riigikeelena kinnitas ka 1920. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Niisiis võttis Eesti keele teekond esimestest juhuslikest kirjapanekutest kuni riigikeeleks saamiseni aega umbes 700 aastat. See protsess oli aeglane, kuid ajaloos tagasi vaadates sihipärane ning järjekindel.

Eesti keel kujunes välja umbes ristisõdade perioodil 13. sajandil. Sellest ajast on pärit ka esimesed kirjalikud allikad eesti keele kohta, mille leiame Henriku Liivimaa kroonikast ning Taani hindamisraamatust.

Olulist mõju eesti keele arengule avaldas 16. sajandi alguses Saksamaalt alguse saanud ning üle Euroopa levinud reformatsioon. Sellest sajandist on pärit esimesed eestikeelsed terviktekstid, sama sajandi lõpust pärinevad ka esimesed teated eesti keele kasutamise kohta õppekeelena.

17. sajand tõi endaga kaasa mitu eesti keele grammatika käsitlust, lõuna-eesti keeles ilmus „Wastne Testament“. Keele arengus mängis olulist rolli eestikeelse hariduse levik ning 1684. aastal asutatud Forseliuse koolmeistrite seminarist alguse saanud rahvakoolide võrgustik.

18. sajandi teetähiseks tuleb pidada eestikeelse tervikpiibli ilmumist 1739. aastal, 1766–1767 ilmus esimene eestikeelne perioodikaväljaanne „Lühhike õppetus“. 18. sajandi kohta võib julgelt öelda, et eestlased olid hakanud lugema.

ERMi fotokogu

19. sajand toob eesti keele juba ülikooli – aastal 1803 alustab Tartu Ülikoolis tööd esimene eesti keele lektor. 19. sajand andis meile ka Kristjan Jaak Petersoni, kes elas küll vaid 21-aastaseks, aga just temale kuuluvad sõnad: „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?“

Eraldi väärib märkimist aasta 1857, kui ilmumist alustab Perno Postimees ning ilmavalgust näeb ka rahvuseepose „Kalevipoeg“ esimene osa.

20. sajandi algusest leiame olulise teetähise – Tapa keelekonverentsi (1908). Sealt algab laiem keelekorralduslik tegevus, mille loogiliseks vahepeatuseks on 1918. aastal ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“.

20. sajandi alguseks oli eesti keelest saanud küllaltki hästi uuritud ja õpetatud keel, millel oli potentsiaali juba rohkemaks kui olla lihtsalt köögi- ja kodukeel – eesti keel oli valmis saama riigikeeleks.

Eesti Vabariik sündis 1918. aasta veebruaris ning 1919. aasta detsembris alustas tööd eestikeelne Tartu Ülikool.

Üksikutest juhuslikest eesti sõnadest ladinakeelses tekstis jõudsime 700 aastaga riigikeele ja kõrghariduse keeleni. Sellele järgnenud 100 aastaga, mille sisse jääb ka 50 okupatsiooniaastat, on eesti keelest saanud arenenud kirjakeel, mis ei jää praegu mitte milleski maha maailma suurkeeltest, olgu see siis inglise, hispaania või mõni muu keel.

24. jaanuaril 2019 toimus Teaduste Akadeemias eesti keele kui riigikeele 100. sünnipäevale pühendatud teaduskonverents „Eesti riigikeele sajand“ (järelvaadatav siin).

Käesolev kirjutis on osa ettekandest, mille kirjanik ja Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk pidas 22. augustil 2019 Eesti Rahva Muuseumis haridustöötajate infopäeval.

Ilmar Tomusk, foto: Arp Karm