„Ma mõtlesin oma isale, kes suri kuu aega enne Balti keti toimumist. Tema oli olnud 17 aastat Siberis küüditatud ja tema üks soov oli, et kunagi saab Eesti taas vabaks.“ (Reet)

Homme tähistame Balti keti 30. aastapäeva: 1989. aasta 23. augusti õhtul kell seitse võtsid ligi kaks miljonit inimest käest kinni ja moodustasid maanteele peaaegu 600-kilomeetrise katkematu inimahela Tallinnast Vilniuseni. See toimus Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, et viidata ajaloolisele ebaõiglusele Balti riikides ja näidata maailmale oma vabadustahet. Ühtsustunne oli võimas. „Kui lõpuks öeldi raadios, et ühendage nüüd kõik inimesed käed, siis läbis mind selline tunne, et justkui läbi sinu liiguvad kõikide inimeste rõõmsad emotsioonid.“ (Anneli)

Tallinna Linnamuuseumi fotokogu

Igal ketis seisnud inimesel on sellest päevast oma isiklik ja ainulaadne mälestus. Just nendest mälestustest see lugu siin räägibki. Meenutavad tol ajal 31-aastane Reet, 37-aastane Anneli ning 45-aastane Vaike – need on inimesed, kes on Eesti Rahva Muuseumiga oma lugu jaganud.

Oli neid, kes vaatamata kavatsusele Balti ketis osaleda jäid pidama hoopis suurde liiklusummikusse. Kuid sellest ei lastud ennast häirida ja moodustati alternatiivne kett. Tahe kaasa lüüa ja käed katkematult ühendada oli suur. „Oli inimesi, kes olid nõus kasvõi Leetu välja sõitma ainult selleks, et kett ei katkeks.“ (Anneli)

Oli ka neid, kellele Balti kett tähendas paari kuud intensiivset korraldustööd. Kaasatud olid sajad Eesti inimesed ja asutused, kiirabi, miilits ning ajakirjandus. Nii kirjutab Anneli: „Ma mäletan üht naist, kes oli aktiivne organiseerija ja ta muudkui käis ringi ja ütles, et keegi veel ei võtaks kätest kinni ja alles siis kui tuleb vastav korraldus alles siis tohib.“

Ettevalmistusi tegid ka osalejad – õmmeldi lippe ja valmistati plakateid. „Õmblesime Eesti lipu, mis oli minu jaoks esimene Eesti lipp. Ma mäletan, et ma otsisin neid lipu värve – sinist, musta ja valget. Kõige raskem oli sinist saada ja lipp on mul tehtud sitsiriidest, mitte siidist. Mina õmblesin lipu ja mu abikaasa valmistas lipuvarda ja meisterdas selle niimoodi, et selle saaks pooleks teha ja kokku panna, sest muidu poleks see autosse mahtunud. Vardale sai ka ilus nupuke otsa treitud ja varras oli värvitud valgeks.“ (Reet)

Võrumaa Muuseumi fotokogu

„Meie külas oli kohalik kunstnik Tõnu Kukk, kes oli joonistanud suurte punaste tähtedega valgele paberile loosungi: „Mis ropem veel kui ropp kui Molotov ja Ribbentrop“,  mis on minu teada Hando Runneli luuletusest. Selle pika sildi laotasime me tee peale maha nii, et seda oleks ka taevast näha.“ (Anneli)

Ja taevast tõesti vaadatigi – helikopterid, mis seal tiirutasid ja kust lennutati alla lendlehti ning filmiti, on paljudele eredalt meelde jäänud. „Helikopterite üle lendamine oli ka vägev ja kui me raadiost kuulsime, et mõni hakkab meieni jõudma, siis kõik hakkasid laulma ja lippudega lehvitama.“ (Reet)

Eestis mängis Balti ketis olevate inimeste meeleolu hoidmisel suurt rolli mitmetunnine otsesaade Vikerraadios, kus kõlasid sütitavad kõned ja isamaalised laulud. „Meile öeldi, et kellel on kodus olemas kaasaskantav raadio, siis tuleks see kaasa võtta. /–/. Eriti tore oli see, et umbes iga viie meetri tagant oli raadio ja seega tekkis selline omapärane kajaefekt. Ja see andis emotsiooni juurde, justkui oleks taevast tulnud need kõned ja muusika ja laulud. Ilmselt ka ümbritsev mets võimendas seda. /–/. Ma mäletan, et kui see üritus algas ja raadiost tuli Tõnis Mäe „Koit“, siis üle naha käisid külmavärinad ja pisarad tulid silma.“ (Anneli)

Kui kätest lahti lasti, ei raugenud emotsioon sugugi kohe. „Enne koju minekut süüdati veel lõke. Selle lõkke ääres peeti samuti kõnesid ning ka lauldi ja tantsiti.“ (Vaike). Sealt edasi jälgiti hoole ja huviga, milline oli keti järellainetus. „Kodus sai teleülekandeid vaadatud ja järgnevatel päevadel, kui ajakirjanduses sellest kirjutati, siis sai see kõik läbi loetud ja mõned nendest sai ka alles hoitud, need peaksid kodus mul ka kuskil alles olema.“ (Reet)

Balti kett tõi kolme riigi ühise võitluse vabaduse eest rahvusvahelise tähelepanu keskmesse. Hiljem kanti see Guinnessi rekordite raamatusse ja UNESCO maailma mälu registrisse kui sündmus, mis on mõjutanud maailma ajalugu.

Balti keti 30. aastapäeva tähistatakse ERMis kahe erilise giidituuriga (23.08 kell 16 ja 24.08 kell 14).