Autor: Ljudmilla Mesropjan, festivali „Lehesaju muusika“ asutaja ja korraldaja. Festival „Lehesaju muusika„ on algusest peale osutunud edukaks projektiks: mõnedki korrad on meid nomineeritud kultuuripreemiale ja aasta kultuurisündmuse tiitlile. 2020. aastal andis Tartu linn mulle teenetemärgi selle eest, et olen oma tegevusega andnud olulise panuse Tartu kultuurielu arendamisse. Kümme aastat on autorilaulu festival toonud Tartusse nii…
Tenno Teidearu, ERMi teadur. Füüsilise aktiivsuse mõõtmine ja selleks mõeldud tehnoloogilised seadmed on saanud paljude jaoks argielu osaks. Meedias räägitakse aina enam soovituslikest sammude arvust, iganädalastest aktiivsusminutitest, monitoridest või rakendustest. Kõik see pakub rahvusvahelises teadusmaailmas huvi kommunikatsiooniteadlastele, sotsioloogidele ja etnoloogidele. Mõtestan siin seda kultuurinähtust etnoloogia vaatevinklist ja toon intervjuudest mõned näited aktiivsusmonitoride kasutamise tähendusest, keskendudes…
Alar Karis, ERMi direktor Ühel varajasel kevadhommikul kolm aastat tagasi sain Tartu kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidjalt Heiti Kulmarilt kirja, milles ta tundis muret, et nende kogudes on küll arvukalt väärtuslikke ja esinduslikke skulptuure Eesti kunsti suurkujudelt, kuid päevavalgust või näitusesaali näevad need teosed kahjuks harva. Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu kunstimuuseumi vahel sõlmitud lepingu järgi pidid…
Toomas Sildam intervjueeris ERMi direktorit, Alar Karist. Artikkel ilmus ERR portaalis 16. aprillil 2021. Fotod Priit Mürk. Maaülikooli ja Tartu Ülikooli endine rektor, endine riigikontrolör Alar Karis on nüüd Eesti Rahva Muuseumi direktor. Vaatab Tartu servalt, inimtühjast suurest muuseumist kuldkala all istudes, ülejäänud Eesti peale, kuid ei taha liituda sadade ütlejatega, et eelmine või praegune…
Sirje Madisson, koostöövõrgustike koordinaator, ERMi teatri kunstiline jm juht. Näitleja ja lavastaja Jaan Tooming kurtis kunagi ajalehes Sirp (2.09.2011): „Kaasaegse teatri osatäitmistes pole rütmi, kujud on välja voolimata, sest tahetakse ikka olla nagu elus, mitte luua kunstiteost. Kui tahame jõuda uuele, kunsti tasemele, siis peame unustama Stanislavski olustikulise psühholoogitsemise ning pöörduma nende teatrikunstnike poole, kes on…
Alar Karis Eesti Rahva Muuseumi direktor Muuseumi kutse inimkatsetele. Just selliselt sõnastas üks päevaleht oma artikli pealkirja, kirjutades loo Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse „Kohtumised“ külastajatele tasuta avamisest. Hea mõte ju – arvas teine ajaleht. Järjekordse koroonapandeemia laine tõttu sai eksperiment kesta vaid kuu aega, kuid vaatamata lühiajalisusele soovib nii mõnigi inimkatsetes osalenu või kõrvaltvaataja üht-teist küsida.…
Alar Karis, ERMi direktor Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistab lähipäevil oma 112. sünnipäeva. See hädaabinumbrit meenutav tähtpäev tuletab meelde, et muuseum ei ole kultuurimaastikul üksi ning et alati on kusagil veel keegi, kes vajab kohest abi või julgeid ja tarku otsuseid. Teatavasti on kinnisvarainvesteeringud ühed suurimad tüliõunad Eesti riigis otsuste tegemisel: enamasti sellisel juhul pikaajalised…
Kaisa Lomp, ERMi müügijuht. Muuseumis näitustel ringi jalutades õpid, kuidas eestlased ja meie sugulasrahvad on aegade jooksul elanud. Restoranis einestades saad proovida põnevaid Eesti maitseid. Muuseumipoest on sul aga võimalik endale või kellelegi kingituseks osta tublide kohalike tegijate toodangut, olgu selleks Tartumaal valmistatud kaunid jakid, Mulgimaal kasvavate lammaste villast kootud käpikud, saartelt pärit maiustused, Tallinnas…
Alar Karis, ERMi direktor Sarnaselt sõnastas üks päevaleht oma artikli pealkirja, kirjutades loo Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse „Kohtumised“ tasuta avamisest külastajatele. Hea mõte ju, arvas teine ajaleht. Järjekordse koroonapandeemia laine tõttu sai eksperiment kesta vaid kuu aega, kuid vaatamata lühiajalisusele soovib nii mõnigi inimkatses osalenu või kõrvaltvaataja üht-teist küsida. Kas külastajate arv suurenes? Kas muuseum…
Riina Reinvelt, ERMi peavarahoidja Sellele küsimusele asus 1956. aastal välismaal elava eestlaskonna abil vastust otsima Stockholmis elav etnoloog Gustav Ränk. Ta avaldas ajalehes Stockholms-Tidningen Eestlastele 24. märtsil 1956 niisuguse nupukese: Eesti seltskonnas, eriti linlaste hulgas, valmistatakse üsna laiali erilist lihavõtte-sööki, pashat. Komme süüa pashat on mõnelpool nii sügavale juurdunud, et seda peetakse nagu mingiks eriliseks…