Kuu kiri nr 2 ehk 100 aastat tagasi veebruaris

Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Alljärgnev kiri saabus Eesti Rahva Muuseumisse 14. veebruaril 1913. Kirja autor, Võrumaalt Väimelast pärit arvatavasti 1869. a. sündinud Peeter Savi (ka Savvi), oli muuseumiga kirjavahetuses seoses Mordva rahvarõivastega, mida tal oli võimalik Venemaalt Pensa kubermangu mordvalaste küladest hõlpsasti hankida, kuna ta oli sealkandis mõisavalitseja ametit pidamas. Kirjavahetusest on näha,…

Koos või üksi? Muuseumid ja käsitöölised pärandi säilitamise nimel

Tekst ja fotod: Kristi Jõeste, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lektor, ettevõtja, pärimuskuduja, raamatute „Kirjatud teekond“ ja „Kihnu kördid eile ja täna“ autor Eesti Rahva Muuseum on pakkunud mulle suurepärase võimaluse oma ajaveebi kaudu kuulutada riikliku pärandiaastaga seonduvat sõnumit. Kiusatus oleks kirjutada enda kinnastest ja nende valmistamisest, kuid tahaksin siiski sõna võtta palju üldisemal tasandil ja soovitada…

Muuseumitund koolitunni asemel või lisaks?

Tekst ja fotod: Janet Laidla, Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kuraator Küsimusi ja segadust tekitanud uus põhikooli ja gümnaasiumi õppekava rõõmustas muuseume vähemalt ühest aspektist – muuseumitund kui pea kohustuslik osa tänapäevasest üldharidusest oli seal oma koha leidnud. Uus õppekava väärtustab erinevate õppeainete põimimist ja teadmiste seostamist igapäevase eluga, mis muuseumidele, kus enamasti on tegemist temaatiliste…

Mitmekülgne Middendorff

Ülle Jäe, koguhoidja Aleksander Theodor von Middendorff (1815 Peterburi – 1894 Hellenurme) oli nii mitmekülgne inimene, et kuigi tema lahkumisest on möödas juba üle sajandi, puutume tema pärandiga igapäevaselt kokku tänini. Just tema initsiatiivil alustati Toris hobuste aretamisega ja sai alguse eesti punase veisekarja aretus. Tema eestvedamisel rajati raudteeühendus Peterburi–Tapa–Riia. Oma mõisas Hellenurmes maksis ta…

Mida lapsed mäletavad?*

Mida lapsed perega koos veedetud asjast meenutavad ja mis tegurid aitavad neil oma kogemusi paremini meelde jätta ning hiljem neist rääkida? Pirko Tõugu, TÜ psühholoogia instituudi arengupsühholoogia teadur Suur osa lapse arengust on vähemalt osaliselt sotsiaalne, mis tähendab, et lapse areng, kogemused ja õppimine on mõjutatud keskkonnast ja teda ümbritsevate inimeste uskumustest, hoiakutest ja väärtushinnangutest.…

Vööde võlumaailmas

Tekst: Piia Rand Fotod: Nele Tammeaid Eesti kirivöödega olid mul esimesed tihedamad kokkupuuted eelmise sajandi lõpukümnenditel. Õppisin tolleaegses Tallinna Pedagoogilises Instituudis käsitööõpetajaks ja üheks kursusetööks valisin kirivöö teema. Aasta võis siis olla 1988. Tehnikat õppisin põhiliselt kirjanduse baasil – rahvarõivaraamatud ja Käsitööalbum nr 22. Tallinnas tegutses juba Rahvarõivaste valmistajate kool, kus käis õppimas minu kooliaegne…

Kuhu liigub Eesti muuseumiharidus?

Tekst ja fotod: Kaja Visnapuu, muuseumipedagoog 2003–2012, Muuseuminõukogu hariduskomisjoni liige Kas muuseumiharidus on hariv meelelahutus, inglise keeles edutainment (education + entertainment), või pigem elamuslik õppimine muuseumikeskkonnas (Visnapuu 2009: 3, 49)? Kas muuseumiharidus on informaalne (juhuslik õppimine igast elulisest ja loomulikust olukorrast) või pigem mitteformaalne (eesmärgistatud, osaliselt struktureeritud ja suunatud) õppimine? Mitmed tunnustatud muuseumispetsialistid (Hooper-Greenhill 1996:…

Küsimustele Eesti kultuuriloo püsinäitusest vastab juhtteadur Kristel Rattus. II osa

Küsis Kadri Lind, kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Intervjuu esimest osa saab lugeda siit: https://blog.erm.ee/?p=971 Millised näitused uude majja plaanitud on? Kõigepealt on „Ajarada“. „Ajaraja“ kõrval on kinnised näitusesaalid ja nende vahel neli käiku, mis viivad suurde tagumisse saali. Seal on üks suur eesti rahva traditsioonilise kultuuri näitus „Talu elu ja talu ilu“, „Paralleeluniversumid“, lipusaal ja „Keelekatel“.…

Kuu kirjad ERMi ajaveebis

 Kristi Ütt, digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur Eesti Rahva Muuseumi ajaveebis hakkab saabunud aasta igal kuul ilmuma üks kiri, mis on saadetud muuseumile 100 aastat tagasi. Kirjasaatjateks on inimesed, kes on tundnud huvi muuseumi olemuse ja tegevuse vastu, tahtnud nõu ja jõuga abiks olla, enda küsimustele muuseumi abiga vastuseid saada või lihtsalt ilmaelu üle arutleda. Kes…