SADA – Eesti tekstiilikunsti rikkalik sajand

Tekst: Aet Ollisaar, Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja ja professor 2015. aasta on Eesti tekstiilikunstnikele märgiline – läbi sajandi tagasi vaatamine paneb juurdlema senitehtu üle. Võib uhkusega öelda, et sada aastat on olnud külluslikult rikkalik! Eesti Tekstiilikunstnike Liidu algatatud projekt „SADA. Eesti tekstiilikunst 1915–2015“ on ajendatud soovist tutvustada eesti tekstiilikunsti kujunemist, ajalugu ja tänapäeva. Märksõna…

Sajandeid Taagepera üle valvanud tornikukk jätkab õilsat ametit ERMi tulevasel püsinäitusel

Tekst: Karl-Erik Hiiemaa, konservaator Märge kiriku dokumentides viitab, et Taagepera kiriku tornikuke lugu ulatub 18. sajandisse. Tornikuke ülesandeks oli kaitsta kirikut ja kohalikku küla kurja eest. Nõnda pidaski kukk vapralt vahti 2004. aastani, mil kirikutorni restaureerimine ajahambast räsitud tornikiivri ja tornikuke viimase teenistuspäeva luges. Tänaseks ehib Taagepera kiriku torni juba 7 aastat autentne särav-vaskne järeltulija.…

Noored filmisõbrad Maailmafilmi festivali töötoas

Karin Leivategija, Eesti Rahva Muuseumi uurimisassistent Fotode autor Liisi Reitalu 14.–19. märtsini toimus Eesti Rahva Muuseumis Maailmafilmi festivali raames keskkoolinoortele suunatud töötuba, mis keskendus peaasjalikult antropoloogilisele filmile. Juhendasime seda koos Liisi Reitaluga. Minu visuaalantropoloogia-alane ning Liisi meedia ja fotograafiataust moodustasid mõnusa ja teineteist täiendava koosluse. Töötoas osalesid motiveeritud ja sümpaatsed noored, kes olid heal meelel…

Kuidas teha kuuldavaks näitust eesti regilauludest

Liina Saarlo, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur; ERMi uue maja Eesti kultuuriloolise püsinäituse töögrupi liige Kuidas teha ülevaadet eesti regilauludest, mis oleks huvitav ka folkloristikakaugele inimesele? Lapsele, kes pole koolis “neljajalgset trohheust”, alliteratsiooni, parallelismi ja stereotüüpiat veel õppinud või täiskasvanule, kes on pleonasmi ja anžambaani juba edukalt unustanud. Rääkimata välismaalasest, kes pole regilaulu ka eksootilise pärismaalaste…

Plastik kui imiteerija

Tekst: Karoliine Korol, konservaator Mõeldes imitatsioonile, kerkivad inimeste sõnavaramu pinnale tihtilugu sõnad „odav“, „väärtusetu“, „võlts“, „tehis“. Need on sõnad, mille kõla on pigem negatiivse tooniga. Plastikut kui materjaligi nimetatakse tehismaterjaliks. Siinkohal tuleb muidugi täpsustada, et „plastikut“ esineb suurel hulgal ka looduslike materjalidena, mida inimesed on juba aastatuhandeid töödelnud ja kasutanud (nt looduslik kummi, sarv, merevaik,…

Piret jättis rahva piiblita

Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht Raamatuarvustus Piret Õunapuu, “101 Eesti vana aja asja“. Toimetanud Eha Kõrge, kujundanud Mari Kaljuste. 214 lk. Varrak, 2015. Hakatuseks läheb asi isiklikuks. Kui ma ikka loen peatükist 81 „Sirp“, et „nüüdisajal, kui sirpi enam rukkilõikuseks vaja ei lähe, kasutatakse seda mõnes talus, kus see väärt tööriist veel alles on,…

Lähenemised visuaalsele antropoloogiale

Pille Runnel, festivali direktor ja ERMi teadusdirektor Kuigi etnograafilisel filmil on erilise kunstilise ambitsioonita dokumentaalfilmižanri maine, on etnograafilise filmi keel tegelikkuses väga rikas. Maailmafilmi tänavune visuaalantropoloogiliste filmide valik ulatub kultuurijäädvustustest eksperimentaalfilmideni. Esimesed antropoloogid hakkasid filmikaamerat kasutama kohe, kui see leiutati, kuna tehnoloogia sobis suurepäraselt eluolu ja kultuurinähtuste dokumenteerimiseks. Laiemalt juurdus visuaalne antropoloogia millalgi 1940ndatel, kui…

Traditsioon? Inspiratsioon! Inspiratsiooniallikad ja mälumaastikud

Tekst: Kärt Summatavet, kunstnik Seekordne näitus erineb minu kõikidest varasematest ning on kokku pandud ainult Eesti Rahva Muuseumi olulisust silmas pidades. Muuseum on ju erakordselt tähtis ja põnev koht, kust kunstnik ja helilooja, näitleja ja kirjanik või lihtsalt uudishimulik kultuurihuviga inimene saab inspiratsiooni ja teadmisi ammutada. Kui käime elava kultuuriga tutvumas tema loomulikus olekus –…

Kahekuu video nr 2. Ilma Kuperjanovita tühi kott?

Gerd Raassalu, audiovisuaalse kogu arhivaar Ilma Kuperjanovita olen ma tühi kott, tõdes Laidoner 1939. aasta septembris nõupidamisel Pätsi, Tõnissoni ja Selteriga[1]. Nii mäletab samuti jutuajamise juures viibinud Ivan Orav. Julius Kuperjanovi tegevus Vabadussõjas Eesti iseseisvumisel ja tema osa taasiseseisvumisel, kui Tartu üliõpilased Nõukogude okupatsiooni ajal küünaldega tema haual Raadi surnuaial kogunema hakkasid, on kõigile hästi teada.…