Kaarel Tarand, avalike ja välissuhete juht Et saada ilmakuulsaks folkmuusikuks, peab alustama allikatest. Ja kus need mujal on kui etnograafias. Tõendid selle kohta, kuidas etnograafiline aines imes kogu eluks enda juurde Kukerpillide muusiku Toomas Kõrvitsa, asuvad Eesti Rahva Muuseumi rikkalikes kogudes. 1971. aastal Saaremaal toimunud välitöödel on Toomas Kõrvits koos Lembit Lõhmusega ära mõõdistanud ja…
Kristi Ütt, arhivaar Laste kasvatustöö ja töökasvatus on ikka käsikäes käinud. Kuidas sa muidu eluks vajalikke oskusi ja teadmisi saad! Ärmi talu lapsed hanekarjas. Fotograaf teadmata. ERM Fk 2160:476 Lapsed lumehanges kisselli jahutamas 1950. a. Fotograaf teadmata. ERM Fk 2992:455 Mardi talu poisid Hiiumaal Luidja küla rannas paati tõrvamas. Foto: Ferdinand Linnus, 1925. ERM Fk…
Tekst: Saara Mildeberg (TÜ etnoloogia magistrant; tekst kirjutatud TÜ etnoloogia osakonna kursuse “Argikultuuri muutumisprotessid Eestis” raames) Foto: Arp Karm, Anu Ansu Minu esimene külastuskäik Eesti Rahva Muuseumisse põhines omamoodi oksümooronil. Astusin rahvusriigi esindusinstitutsiooni, et süübida sügavamalt 20. sajandil aset leidnud privaatse ja avaliku sfääri tekke ja tasakaalumängudele keskenduvasse teemanäitusesse “Oma ase”. “Oma ase” on Eesti…
Tekst: Stina Sarapuu (Eesti Kunstimuuseum) Fotod: Jana Šakare, Marju Niinemaa Augusti eelviimasel pühapäeval, mil Eesti oli parajasti taasiseseisvumispäeva tähistamas, kogunes ERMi viinaköögi katuse alla üks suurem seltskond, kel järgnevaks nädalaks sama plaan – võtta osa Balti museoloogiakoolist (BMS), mida raamistas teema „Information Management for Museums”. Juba neljateistkümnendat korda tõi kolme Balti riigi koostöös korraldatav museoloogiakool…
Tekst ja fotod: Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja Ilusal augustikuupäeval Lissabonis puhates jäi reisiraamatut uurides näpp peale kesklinnas asuvale nukkude haiglale Hospital de Bonecas. Nimi oli intrigeeriv ja ilma pikema mõtlemiseta võtsin vastu otsuse säärast asutust külastada. Hospital de Bonecas (eesti k nukkude haigla) asub Lissaboni südames Praça da Figueira platsi ääres Portugalile iseloomulikus pombalin’i stiilis…
Heinike Heinsoo, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Hakkasin oma uurija-aastate jooksul tundma ennast üha enam tarbija rollis. Olin saatjaks filmitegijatele, ajakirjanikele, kunstnikele ja isegi meedikutele, kes vereanalüüsi alusel vadjalaste laktoositaluvust mõõtsid. Aga vadjalastele polnud midagi vastu andnud. Sellepärast alustasime 2010. aastal vadja keele õpetamist vadjalastele. Algas koostöö Ingerisoome Kultuuriseltsiga, mille esinaine Helena Miettinen kaasas oma…
Siret Saar, koguhoidja Võib reisida kaugele ja jutustada pärast uskumatutest nähtustest ning eksootilistest maastikest. Võib matkata üksinda oma rütmis ja kasinalt, aga ka suurema seltskonnaga liikuda: ühised söögipausid, naer, üksteise ootamine… Võib ka lihtsalt kõndida, selleks ei tule kaugele minna – kõndida selleks, et jätta end millestki kõrvale. Ükskõik mis meid liikuma käivitab, kas uudishimu,…
Aveli Asber, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstiline juht Fotod: Berta Vosman Päev enne ERMi suurele rahvarõivaste näitusele „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ minemist püüdsin enda jaoks selgeks mõelda, milliste ootustega ma näitusele lähen. Melanie Kaarma ja Aino Voolmaa rahvarõivaste raamat on meil kogu aeg raamaturiiulis olnud ja olen seda juba üsna väikesest peale ikka korduvalt ja…