Vadja kirjakeelest

Heinike Heinsoo, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent

Hakkasin oma uurija-aastate jooksul tundma ennast üha enam tarbija rollis. Olin saatjaks filmitegijatele, ajakirjanikele, kunstnikele ja isegi meedikutele, kes vereanalüüsi alusel vadjalaste laktoositaluvust mõõtsid. Aga vadjalastele polnud midagi vastu andnud. Sellepärast alustasime 2010. aastal vadja keele õpetamist vadjalastele. Algas koostöö Ingerisoome Kultuuriseltsiga, mille esinaine Helena Miettinen kaasas oma projekti ka vadja ja isuri keele ning kultuuriga seotud tegevuse. Sellest ajast on iga suvi toimunud vadja keele kursused, mis on jätkunud mitmete Soome rahastajate toel kuni 2017. aastani.

Meie kursuse pealkirjaks sai „Ämmesse  vunukkassaa“ ehk „Vanaemast lapselapseni“. Kuna see sisaldab nii keelt kui ka kultuuri, siis õpetasid Leanne Barbo ja Janika Oras nii suurtele kui ka väikestele vadjalastele laule ja kadrille.

Kursuse “Vanaemast lapselapseni” logo

Vadja keeles ei ole kirjakeelt. Kahes naaberkülas on murre veidi erinev. Enne lugemiku valmimist tuli teha mitmeid otsuseid. Minu vadja keele lugemik „Vad´d´da sõnakopittõja“ („Vadja sõnakoguja“) ilmus 2015. aastal. Tegemist on esimese vadjakeelse originaalteosega (illustreerija Virge Jõekalda, kujundaja Loit Jõekalda). Sõnaraamatu osas on viis keelt: vene, soome, eesti, inglise ja muidugi vadja. Sõnade tähendust saab vaadata mõlemas suunas, lisaks sisaldab raamat ka minigrammatikat.

Vadjalased laulavad hästi ja meelsasti. Viimastel aastatel oleme lisanud repertuaari laule, mille ma olen eesti keelest tõlkinud. Kas tunnete ära?

Kiko-Miko õssi valka õpõzõ,

Kiko-Miko õssi valka õpõzõ,

Kiko-Miko õssi valka õpõzõ,

õssi valka õpõzõ.

Kiko- Miko anna rooska,

Kiko-Miko anna rooska,

Kiko-Miko anna rooska,

õma valkal õpõzõll.

Või ringmängud „Čen saaduz, čen saaduz? Čimolain on saaduz…“ ja minu kooliajal vahetundides tantsitud tants „Kahs harkkamussõ ühell poolõ, kahs harkkamussõ tõizõll poolõ“. Teisedki toredad laulud on vadjalaste repertuaari rikastanud ja nii mõnegi juurde on Janika Oras toreda liikumis juurde mõelnud. Veebilehel vadda.keeleleek.ee võib neid kuulata.

Ringtants

Kirjakeel areneb kaua. Selle omaksvõtmiseks on vaja mitmeid väljaandeid. „Vad´d´da sõnakopittõja“ on ilus ja kaalukas teos, aga järgmisel, 2016. aastal ilmus vihikuke, kus on ainult vadjakeelne tekst mustvalgete illustratsioonidega  ja „Vodskaja kopika slov“, venekeelne otsetõlge koos vene-vadja-vene sõnastikuga.

2016. aastal osalesid meie suvekursustel esimest korda ka vadja juurtega lapsed. See asetas kogu vadja keele õppimise täiesti teise valgusesse. Vanaemad õppisid ruttu lugema, nende keel vajas vaid õla alla panemist, meenutamist, upitamist. Aga venekeelse kooliharidusega lapsed oli just see proovikivi, mida olin oodanud. Kõige suurem eesmärk oli see, et õppimisest oleksid huvitatud mõlemad osapooled, lapsed ja nende vanemad. Nüüd, 2017. aasta augustis nägime lapsi juba teist korda (kuuest viis võtsid ka eelmise aasta kursustest osa).

Just laste jaoks sai tehtud „Vad´d´da lukõmikko-päivezikko 2017–2018“. See on kalenderõpik. Vaatad vadja teksti ja reipaid vanavanemaid, kelle kursuste alusel on koostatud kalendri illustratiivne osa, ning õpid lihtsalt vadja keelt. Ja nii 24 kuud järjest!

Kalenderõpik 2017-2018

Heaks õppevahendiks pean ka koos Nikita Djačkoviga tehtud vadja postkaardikogu „Vad´d´a juttõmizõd“, kus on 12 kaarti ja nende tagaküljel vadja vanasõnad elulistel teemadel, nagu Aikõ, inimin, meez, nain, pere… Tõlked on vene, eesti ja inglise keeles.

„Vad´d´da sõonakopittõja“ harjutusvihik „Vad´d´da sõnakopittõja ülezantamizõd“ ilmus 2017. aasta suvel ja leidis samuti kasutust suvekursustel. Samuti tundub väga hea formaat olevat „Govorim po-vodski“, väike minigrammatika koos vestlusteemadega vadja keele kohta (autorid  Heinike Heinsoo ja Nikita Djačkov).

Sana vatjaa ja inkeroita päivässä on veebilehekülg, kust võib iga päev vadja keelt õppida.

2017. aasta suvel toimusid soomekeelsed vadja keele kursused Palmses Viru Kodas, kus oli osavõtjad nii Soomest kui ka Rootsist.

Valmimas on esimene vadjakeelne juturaamat. Selleks et keelt õppida, on vaja kirjandust. Sõnaraamatuid, aga ennekõike lugemisvara. Olen üritanud seda puudujääki viimastel aastatel täita.

Meie Isa palve lugemine vadjakeelsest lugemikust

Õppimismeeleolusid näeb alljärgnevatest videoklippidest.


Ühinege, õppige – kase on lusti tšeeli!

Tänan kõiki suurepäraseid inimesi, kellega ma vadjalaste kaudu olen aastate jooksul koos töötanud. Mu elu oleks ilma selleta lõpmata palju vaesem.

Lisa kommentaar