ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta võistlustöödest

Tiina Tael, peaarhivaar ja kirjasaatjate võrgu juhendaja. Sel sügisel tähistab Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate võrk 90. sünnipäeva. Selle pika aja jooksul on muuseumi tublide abiliste toel talletatud arhiivi ligi 56 000 käsikirja paljudel teemadel, nii vastuseid küsimuslehtedele, paikkondlikke kirjeldusi kui ka eluloolisi mälestusi. Muuseumi suurima arhiivi – korrespondentide vastuste arhiivi täiendamisse on oma panuse andnud…

Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von Münnich. Esimene osa: varasemad konserveerimistööd, hauakambrist näitusele

Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator. Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril näitus „Sinna, kus olen pärija. Muutuv matusekombestik keskajast ärkamisajani“, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. Näitusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal Lüübekis valmistatud Anna Elisabeth von Münnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel. 2021.…

Vaata! Kas kuuled?

Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Marcus Maederiga tegi intervjuu Markus Köcher, Goethe Instituudi kultuuriprogrammide koordinaator. Muuseumi püüd võita inimese tähelepanu on pannud museolooge otsima viise, kuidas ja mis vahenditega tabada inimese emotsioone. Koostööd tehakse heliloojatega, kogenud režissööride, uue põlvkonna kunstnike ja teadlastega, samuti noortega ja koolidega. Eesti Rahva Muuseumil on näituseruumis helide esitlemisel päris põnevaid…

ERMi arhitekt Tsuyoshi Tane: vigadest tõmbekeskuste planeerimisel tuleb õppida

Eesti Rahva Muuseumi uus hoone Raadil sai tänavu juba viieaastaseks. ERMi avalike ja välissuhete juht Illari Lään küsis Jaapani arhitekti Tsuyoshi Tane käest, kuidas ta sellele ajale tagasi vaatab. Mis mõtted teil tekivad, kui nüüd oma loomingule tagasi vaatate? Olen siiamaani positiivselt üllatunud, et Eesti riik tegi julge otsuse ja korraldas rahvuslikule kultuurisümbolile rahvusvahelise konkursi.…

Muuseum ja soomeugrilased nõukogude ajal. Hõimlaste tagasivaateid uurimislukku

Svetlana Karm, ERMi teadur, uurimisprojekti juht. Aastatel 2019–2021 tegelesid ERMi teadurid süvendatult uurimistööga, mis keskendus nõukogudeaegsetele soome-ugri välitöödele, muuseumikogude ja etnoloogiliste teadmiste loomise protsessile. Eesmärgiks oli koguda Eesti uurijate ja kohalike soomeugrilaste mälestusi ning käsikirjalisi ja audiovisuaalseid dokumente, mis heidavad pilgu 30–50 aasta tagustele sündmustele ja etnograafilise koostöö iseärasustele. Algselt põhimeetodina kavandatud välitööd tuli meil…

Tasa! KGB

Kristjan Raba, ERMi näituste juht. Kui kooliõpilased jalutavad meie rahvusmuuseumi püsinäituse ajarajal ja giid näitab neljakümne kirja ning räägib sellest, kuidas KGB kirjale alla kirjutanuid „töötles“, siis õhtul muuseumist koju jõudes tänane noor põlvkond koputuse peale väga ei võpata. Tänapäeva inimese elus on põhilisteks „koputajateks“ nutitelefonid. Elunäinud inimesele meenutab „koputamine“ aga aegu, mil oli piisavalt…

Kuulus külaline ERMis ehk 1000 soovi kuldkalale

Kuldkalaga suhtles Sirje Madisson, ERMi koostöövõrgustike koordinaator. Saabusin Eesti Rahva Muuseumi Moskvast Uuest Tretjakovi Galeriist vene muinasjutule pühendatud näituselt ja tuleb tunnistada, et mul on siin olnud väga huvitav, sest ükski päev ei sarnane teisega, kogu aeg toimub midagi ja… no mulle lihtsalt meeldib olla tähelepanu keskmes. Aastasadade jooksul kujunenud harjumus! Sama arvab ka mu…

Sulelised Raadi vetel ja vete kohal

Anti Lillak, muuseumiõpetaja. Eesti Rahva Muuseumi asukoha suhtes Tartu linna piiril on arvamusi avaldatud nii- ja naasuguseid, aga üks selle vaieldamatuid eeliseid on lähedus maailma metsikule poolele. Lisaks inimestele peab Raadit oma koduks terve müriaad taime-, seene- ja loomariigi esindajaid, mikroskoopilistest tegelastest kõnelemata. Kõik nad panustavad omal moel selle kandi kujundamisse, sestap pole tulemus alati sündinud…

Ajalooga asjad: esimene sularahaautomaat

Agnes Aljas, ERMi teadussekretär 1990. aastate alguse märksõna oli majandusvabadus. Selle nähtavam osa oli rahareform, mille tulemusel võeti kasutusele suure sümboolse tähtsusega ja loodetavalt finantsilist stabiilsust tagav Eesti kroon. Finantskanalid tegid 1990. aastatel läbi kiire arengu. Igapäevaelus asendus igakuine Hoiukassast palgaraha välja võtmine elektrooniliste pangakanalitega. Erinevalt Lääne-Euroopast ei tegelenud Eesti 1990ndate esimesel poolel mitte panganduse reformimise,…

„Mul on hobu, tulihobu, mustalakane… „ /Ellen Niit/

Tekst: Mariliis Vaks, konservaator. Ilmselt võib liialdamata öelda, et kiikhobune on tõeline lapsepõlve nostalgia. Ajatu mänguasi, mis toob rõõmu väikestele ja on suurtele ilus vaadata. Kuigi minu mälestustes teevad ilma eelkõige vineerist ratsud, olen ma alati muuseumides või fotodel nähtud meistritööna valminud ajaloolisi kiikhobuseid imetlenud. Lõpuks jõudis üks n-ö päris kiikhobu ka minu töölauale. Tõnise…