Reet Mark, ERMi näituste peaprodutsent Sel suvel saab ERMi sisse astudes kõrgel laes näha kahte vitraažakent. Neist suurem, roheline, pärineb teostamata jäänud Jaani kiriku vitraažakende projektist. Väiksem, lilla, on sama kunstniku loodud aken, mida on eksponeeritud Prantsusmaal rahvusvahelises vitraažikeskuses Centre International du Vitrail Chartres. Mõlema raam on loodud spetsiaalselt selle väljapaneku jaoks. ERM alustab sellega…
Blogiloo kirjutasid Siret Saar ja Mirjam Liivak. Siret Saar on ERMi koguhoidja, kes lõpetas 2020. aastal Tallinna Ülikoolis kirjeldustõlke koolituse kirjeldustõlgina. Mirjam Liivak on Tartu Ülikooli tudeng, kes lõpetas sama koolituse konsultandina. Nägemispuudega inimesed kuulavad kunstiteoste kirjeldusi, et saada rohkem osa visuaalsest maailmast ja mõista selle keelt. Mis on maali kirjeldustõlge? Kirjeldustõlk paneb teose sõnadesse, nägemispuudega…
Pille Pruulmann Vengerfeldt, Malmö Ülikooli meediaprofessor, näituse “Numbripõnevus. Arutlus andmetest ja mõõtmisest” kuraator. „Inimesed on numbriloomad,“ väidavad Rootsi-Norra majandusprofessorid Michael Dahlen ja Helge Thorbjørnsen. See tähendab, et me sõltume oma valikutes ja otsustes numbritest ning need mõjutavad meid suisa alateadvuse tasandil. Kas teadsite näiteks, et numbritel on sugu? Või seda, et numbrid suudavad meid mõjutada…
Kunstikollektsionäär Enn Kunilaga vestles ERMi turundusjuht Kairi Ustav. Kas saite kunstihuvi kodust kaasa? Kas Teie lapsepõlvekodus oli kunsti? Minu kunstihuvi on tõepoolest pärit lapsepõlvest. Olulist rolli mängis siinjuures perekonna kultuurilembus. Emaga koos käisin juba varakult palju kunstinäitustel, kontsertidel, teatris, ooperis, laulu- ja tantsupidudel. Ka koduseintel oli meil mõningaid maale. Kõige enam on meeles töö, mis…
Tenno Teidearu, ERMi teadur. Tarbimisest mõeldes või rääkides peetakse sageli silmas uute asjade ostmist või muul moel omandamist ja kasutamist. Tarbimiskultuur on aga märksa laiem mõiste, mis hõlmab ka tarbimisega seotud väärtushoiakuid, valikuid, praktikat ning neist tulenevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi väljendusvorme (Lury 2011). Tegelikult võiksime mõelda asjade tarbimisest ja kasutamisest samuti laiemalt. Lisaks kõigele muule…
Eesti Rahva Muuseumil on hea meel võõrustada üht olulisemat Euroopa muuseumivaldkonna üritust, nimelt Euroopa aasta muuseumi auhinna konverentsi ja üleandmistseremooniat (EMYA 2022). Konverentsil tutvustatakse aasta jooksul parima muuseumi auhinnale nomineeritud muuseume. Temaatiliste paneelide raames võetakse vaatluse alla institutsionaalsed tugevad küljed ja arendustegevus ning nende analüüs. EMYA auhinnatseremoonial jagatakse välja kümmekond preemiat parimatele Euroopa muuseumidele. EMYA…
Pille Runnel, ERMi teadusdirektor; Agnes Aljas, ERMi teadussekretär. 3. mail toimub Eesti Rahva Muuseumi 60. aastakonverents „Relevance“ („Mõjukad muuseumid“), kus uurime, miks on mõju ja relevantsus muuseumide ning kultuuriasutuste tegevuse mõtestamisel olulised. Euroopa muuseumid on praegu nii-öelda kolmikkriisi keskel: koroonapandeemiale ja järjest ilmsemaks muutuvale kliimakriisile on lisandunud sõjategevus Euroopas. Nii nagu sõjalises konfliktis üldiselt, toimuvad…
Kertu Saks, Eesti Rahva Muuseumi direktor. Ja ongi sõda. Täpselt selline, millest Teise maailmasõja läbi käinud vanaisa rääkis ja nagu näidati koletutes propaganda eesmärgil toodetud sõjafilmides, mida nõukogude lapsi viidi kohustuslikus korras vaatama juba esimestest klassidest alates. Jubedad kaadrid Ukraina vabadussõjast ja küüniline Vene retoorika viib hoobilt tagasi aega, kui olime suure Venemaa „vennalikus“ peres.…
Tiina Tael, ERMi peaarhivaar. Vanadel tähtpäeva fotopostkaartidel ei ole alati märget fotograafi kohta. Teame küll Jaan Kristini, Karl Noormägi, Hilja Rieti ja Karl Akeli tähtpäevakaarte, kuid Hans Voolmanni nimi on tõenäoliselt selles vallas tundmatu. Küllap on aga paljudel inimestel perekonnaalbumis grupipilte, kohavaateid või portreid, mis on valminud tema fotostuudios. ERMi fotokogus oli selliseid pilte kümme.…
ERMi teadur-kuraator Reet Piirilt ilmus hiljuti ülevaatlik raamat „Rahvarõivas on norm“, mille kaante vahel on 151 rahvarõivakomplekti, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Esindatud on kõik Eesti kihelkonnad! Raamat koondab esinduslikku valikut rahvarõivaste ülevaatenäituselt „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ (2017–2018), mille kuraator Reet oli ja mis sai külastajate hulgas väga populaarseks. Reedaga…