Blogiloo kirjutasid Siret Saar ja Mirjam Liivak. Siret Saar on ERMi koguhoidja, kes lõpetas 2020. aastal Tallinna Ülikoolis kirjeldustõlke koolituse kirjeldustõlgina. Mirjam Liivak on Tartu Ülikooli tudeng, kes lõpetas sama koolituse konsultandina.

Nägemispuudega inimesed kuulavad kunstiteoste kirjeldusi, et saada rohkem osa visuaalsest maailmast ja mõista selle keelt. Mis on maali kirjeldustõlge? Kirjeldustõlk paneb teose sõnadesse, nägemispuudega inimene moodustab aga sellest pildi oma meeltesse. Kõike pole siiski võimalik kirjeldada ja ei peagi. Tõlge peab esmajoones vahendama teavet – kunst sisaldab infot, millest osa on võimalik sõnadesse panna. Aga kunstis on ka miski, mida sõnadesse ei pane, mistõttu on oluline pakkuda nägemispuudega inimesele pidepunkte, mille abil tal on võimalus oma meeltes ja fantaasias kunstiteost taasluua.

Konrad Mäe maal „Bronislav Orlovski“ oli 1978. aastani Orlovski perekonna omanduses, kuni üks pereliige andis selle Elva Tartumaa Muuseumile. 2013. aastal lõpetas aga Tartumaa Muuseum tegevuse ja selle kogud anti üle Eesti Rahva Muuseumile. Konrad Mäe maali hoitakse nüüd ERMi kunstikogus (ERM TM K 64).

Konrad Mägi (1.11.1878 Hellenurme – 15.08.1925 Tartu) on Eesti üks tuntumaid maalikunstnikke, aga samas siiski tundmatu, sest tema kunstiline mõtlemine oli salapärane. Mägi loob oma maalidega uue lummava maailma: rahutu, intensiivse, väljendusrikka, ohjeldamatu, ent jätab selle lahti seletamata. Tema maalides on alati mingi hoomamatu tasand. Mägi aktiivne loominguperiood kestis 18 aastat, 1906–1924. Tema loomingulise pärandi moodustavad umbes 400 maali, mis asuvad Eestis ja välismaal, nii muuseumides kui ka erakogudes.

Eelkõige on tuntud ja hinnatud Mäe värviküllased maastikumaalid, aga ta on maalinud ka palju suurepäraseid portreesid. Selle žanriga hakkas Mägi tegelema Esimese maailmasõja ajal, ilmselt osaliselt ka niisuguse töö tasuvuse tõttu – paljud portreede tellijad olid küllaltki jõukad. Teadaolevalt ulatub ajavahemikus 1915–20 Tartus ja Viljandis maalitud portreede arv üle 20. Mäe portreed moodustavad Eesti kunstis küllaltki omapärase lõigu, tuues sellesse žanri mitmekesisust ja vaheldust.

Kõige meelsamini kujutas Mägi eksootilisi või võõrapäraseid inimtüüpe – ja just selline oli ka Bronislav Orlovski.

Kes oli Bronislav Orlovski, üks väheseid Konrad Mäe maalitud meesportree modellidest? Bronislav Joosepi poeg Orlovski (kasutas ka nimekuju Orlo) sündis 26. novembril 1886. Täiskasvanuna elas ta perega Elvas, kus tal oli Kesk tänaval nahakauplus, kust sai osta saapaid, kindaid, portfelle, rahakotte ning tellida üleriideid. Konrad Mägi polnud selles linnas võõras mees – ta oli sealtsamast lähedalt Hellenurmest pärit ja käis Elvas suvitamas ning oma kopse turgutamas. Orlovski poseeriski talle Elvas.

Konrad Mägi, „Bronislav Orlovski“, 1918. Foto: ERM TM K 64

Kirjeldustõlge

Konrad Mäe portreemaal „Bronislav Orlovski“ valmis aastail 1917–18. Tegemist on vertikaalse ristkülikukujulise õlimaaliga lõuendil. Maali kõrgus on 78 ja laius 63 cm. Maali ümbritseb 6,7 cm laiune pruun siledapinnaline puidust raam. Raami siseküljel ehk maali ääres on kuldseks värvitud 1,4 cm laiune pärlirida meenutav puidust ehisliist.

Konrad Mägi on maalinud Bronislav Orlovskit realistlikult ehk tõetruult. Portreel on kujutatud tumedal taustal toolil istuvat poolprofiilis noort meest. Peaaegu pildikõrgune ehk umbes 70 cm istuv mehekuju paikneb maali paremal küljel. Teda on näha pealaest vöökohani ja ta istub vaataja poole küljega.

Mehel on ovaalne korrapärane nägu. Mustad lühikesed juuksed on siledalt pea ligi, sirge seitel on paremal. Mehel on kõrge sile laup. Näha on ainult parem kõrv, mis on samuti pea ligi ning on maalitud õrnroosana. Modelli kulmud on mustad ja tihedad, ühtlase kaarja kujuga, välisnurk suunaga alla. Tumepruunid silmad on silmatorkavalt suured, ripsmed on tihedad ja mustad, ka ülemised silmalaud on pilkupüüdvalt suured. Silmade sisenurgas on kergelt sinakad varjud, mis muudavad mehe pilgu väsinuks. Pilk on pööratud kergelt vasakule, silmad vaatavad kella seitsme suunas.

Sirge ja kitsa nina all on lühikesed mustad vuntsid, mis ulatuvad huulteni. Huuled on vormikad, helepunased, selgete piirjoontega. Huulte ülakaare nurgad on teravad. Näonahk on heledates kehavärvi toonides. Üleminekud toonimuutuste vahel on hajusad ja üsna märkamatud. Põsesarnad on esiletungivamaks maalitud roosaka alatooniga. Üldmulje näotoonist on kahvatukollakas.

Orlovskil on seljas musta värvi pintsak. Pintsaku all on näha valge särk ja pastelsetes toonides kirju vest. Vestil on muster, mille moodustavad eri suurusega korrapäratud valged, helesinised ja kollased kujundid. Särgil on alla pööratud nurkadega kõvakrae, selle ümber tumeroheline kaelaside. Kaelaside langeb vestile pehmelt ja voogavalt, näha on horisontaalsed voldid. Lipsu alt paistab kolm alumist valget vestinööpi. Pintsaku rinnataskus on vestiga samast kangast taskurätiku serv. Vasakul varrukal on küünarnuki juures näha horisontaalsed voldid.

Mehe kehahoiak on vaba, pisut isegi kühmus, õlad kergelt längus. Tema rüht ja pilk viitavad kurbusele ja melanhoolsusele.

Umbes kolmandiku maalist moodustab taust, mis on sinistes-tumehallides toonides ja jääb mehest suures osas vasakule. Tema keha ümber on foon heledam, tuhm sinine toon hajub ühtlaselt tumedamaks, muutudes pildi äärtel mustjassiniseks. Tume ja esemetest lage taust tõstab eriliselt esile modelli heleda näo tõsise tundevarjundi.

Bronislav Orlovski istub pruunil puittoolil, millest on maali paremas servas näha paar sentimeetrit toolikorjut. Korju on pruun ja ulatub umbes 10 cm mehe õlast allapoole.

Maali alumisse paremasse nurka on tumesiniselt maalitud signatuur K. Mägi.

Orlovski portrees domineerib eelkõige mulje efektselt esitatud ilust ja alles seejärel tema isiksusest. Võib oletada, et Mäel oli enne maalima asumist valmis oma nägemuslik algkuju Orlovskist. Isikupärastest joontest jääb tugevamini kõlama kunstniku nägemislaad. Ja see kõik teeb Orlovski kättesaamatult salapäraseks. Tema ilme on suletud, pilk sissepoole pööratud, ta on endasse sulgunud. Ta istub ja on faktiliselt kohal, aga samas on silmavaade otsekui mittemidaginägev ning ta ise on oma mõtete ning emotsioonidega hoopis teises kohas.

Huvilistel on Konrad Mägi portreemaali Bronislav Orlovskist võimalik näha ERMi raamatukogus kuni 10. juunini 2022.

Allikad:

Evi Pihlak „Konrad Mägi“, 1979

Maie Raitar, Andres Sööt „Konrad Mägi“, 2011

Eero Epner „Konrad Mägi“, 2017

Eero Epner „Konrad Mägi“, 2020

https://www.muis.ee/museaalview/1342691

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=elvapostip20181027.2.13