Pille Runnel, ERMi teadusdirektor; Agnes Aljas, ERMi teadussekretär.

3. mail toimub Eesti Rahva Muuseumi 60. aastakonverents „Relevance“ („Mõjukad muuseumid“), kus uurime, miks on mõju ja relevantsus muuseumide ning kultuuriasutuste tegevuse mõtestamisel olulised.

ERMi 60. aastakonverentsi “Mõjukad muuseumid” avaslaid. Foto: ERM

Euroopa muuseumid on praegu nii-öelda kolmikkriisi keskel: koroonapandeemiale ja järjest ilmsemaks muutuvale kliimakriisile on lisandunud sõjategevus Euroopas. Nii nagu sõjalises konfliktis üldiselt, toimuvad Vene vägede rünnakud ka Ukraina kultuuripärandi objektidele. Kultuuripärand ja kultuurimälu kui sõjalise agressiooni sihtmärk ning selliste rünnakute käsitlemine sõjakuriteona tuletab valusal viisil meelde, kui olulised on kultuuripärand ja mäluasutused kogukondade ühise mälu ja identiteedi hoidmisel, ühiskonnaelu mõtestamisel ning inimeste personaalses intellektuaalses ja psühholoogilises heaolus.

Ka ilma nende kriisideta on kultuuripärand tänapäeva Euroopas kodanikuaktiivsuse, ühiste väärtuste, kultuurilise identiteedi ja inimeste heaolu toetamisel võtmerollis.  Kultuuripärandi säilitamist, kättesaadavaks tegemist, tundma õppimist, kogemist ja kasutamist toetatakse eri tasandi poliitika ja arengukavadega (näiteks ÜRO säästva arengu eesmärgid, Euroopa Liidu kultuuripoliitika), samuti rahaliste meetmetega (näiteks Horisont Euroopa kutsungites esile tõstetud kultuuripärandi valdkonna teemad, samuti Euroopa Komisjoni värsked algatused, mis kasutavad minevikupärandit tugeva ja elujõulise ühiskonna ehitamiseks nagu Uus Euroopa Bauhaus).

Kuidas muuseumid selliste protsesside ja neis avalduvate ootuste kontekstis oma igapäevatöö abil publikut kõnetavad? Kuidas hinnata oma tegevuse mõju ühiskonnas laiemalt?

Kellele on vaja kultuuriasutuse mõjude hindamist?

Viimastel aastatel on muuseumide mõju hindamisel toimunud tugev nihe majanduslike näitajate suunas. Mõjukuse suurendamiseks on seatud esiplaanile äri- ja juhtimismudelite integreeritud kasutamine ning mõjude hindamisel on peamiseks muutunud külastajaarvud ja teenuste kvaliteedi tase. See lähenemisviis toetab organisatsiooni eesmärkide ja positsiooni hindamist kultuuriteenuste turul. Samas ei piisa neist üksi muuseumi tegevusele tähenduse andmiseks ja muuseumi väärtuste ning väärtuskommunikatsiooni mõistmiseks. Muuseum ei ole vaid kimp teenuseid.

Muuseumide roll ühiskonnas ei ole midagi püsivat või enesestmõistetavat. Nende olulisuse määravad külastajad ja ühiskond laiemalt. Tänapäeva muuseumid peaksid oskama täita külastajate erinevaid vajadusi ja reageerima ühiskonnas aktuaalsetele teemadele. Olulisus või relevantsus peaks olema muuseumipoolse suhtluse peamine lähtekoht. Muuseum, mis on inimkeskne, kunstiline, eksperimentaalne, inspireeriv ja intellektuaalselt aus, paneb ka külastajad tundma, et neid hinnatakse. Muuseumi väärtuskommunikatsiooni mõjude hindamiseks on vaja leida uusi viise, mis seavad esiplaanile muuseumi sisu, kultuurilised ja sotsiaalsed rollid või kombineerivad neid majanduslike aspektide hindamisega. Tihti ei oska muuseumid välja tuua seda, et pakutaval sotsiaalsel ja personaalsel kasul võib nii muuseumi kui ka ühiskondlikul tasandil olla majandusliku kasu dimensioon.

Lisaks muuseumikülastajate kõnetamise edukusele pööratakse tähelepanu sellele, kuidas muuseumide tegevus mõjutab ühiskonda laiemalt. Muuseumide toimimisse panustavad ja nende edust huvituvad külastajate kõrval paljud teised osapooled alates omanikest  ja kultuuripoliitika väljatöötajatest kuni rahastajateni, kes soovivad omakorda oma tegevuse otstarbekust ja mõjukust hinnata.

Kultuuri mõju mõõtmine – kas see on üldse võimalik?

Küsimus, kuidas hinnata kultuuriinstitutsioonide tegevust, on kultuurivaldkonna diskussioonides esil olnud juba pikemat aega. [1] 1980. aastastel kesksel kohal olnud asutuste majandusliku mõju hindamisele tekkis kriitika 1990. aastatel, mil teaduskirjandus asus rõhutama seda, et kultuuri ei saa taandada vaid finantstabelitele. Sellest olulisemaks on hinnata muuseumide sotsiaalsete rollide täitmise edukust. See vaateviis on omakorda viinud arusaamani, et kultuuri mõjukuse hindamine on keerukas ja kompleksne ning muu hulgas on sellega seotud ajaline mõõde.

Kultuuri mõjukus võib olla näiteks esteetiline, vaimne, sümboolne või hariduslik. Kultuuril on otsene mõju paljudele muudele eluvaldkondadele alates keskkonnast ja majandusest kuni vahetu linnaruumi arenguni. Kuigi sellised mõjud on intuitiivselt arusaadavad, jääb küsimus, milliste meetodite abil seda hinnata ja milliseid indikaatoreid seejuures oluliseks pidada. Kuidas näiteks hinnata ühe keskkonnateemalise näituse mõju külastajate keskkonnateadlikkuse kasvule? Kuidas mõjutab üks muuseum või kultuurisündmus kohalikku ja riiklikku arengut ning millise perioodi jooksul avalduvaid mõjusid on otstarbekas kirjeldada või hinnata? Kas muuseumide külastamine, muusika kuulamine, raamatute lugemine või tantsutrennis käimine teeb meid õnnelikumaks?

Erinevad lähenemised mõjude hindamisele

Muuseumide mõjukuse hindamise küsimustele on vastuseid otsinud kaks praegu Eesti Rahva Muuseumi osalusel toimuvat muuseumide arendusprojekti, millest lähtub ka ERMi 60. aastakonverentsi teema. „MOI! Museums of Impact“ („Mõjukad muuseumid“) aitab luua enesehindamise mudelit kõigile Euroopa muuseumidele. „Me-Mind. Measuring Impact on Local Environment with Data Analytics“ („Muuseumisündmused – andmeanalüütilised lähenemised kohalikule keskkonnale avaldatava mõju mõõtmisele) tegeleb andmepõhise kultuuriasutuste ja kultuuriürituste mõjude hindamisega ning töötab koostöös andmeteadlastega välja vahendeid andmepõhiseks planeerimiseks, tegevuste tõhustamiseks, juhtimisotsuste tegemiseks ning kultuuriorganisatsioonide nähtavuse suurendamiseks.

Iga kultuurikorraldaja teab tavaliselt ise, mida ja kellele korraldatakse; milline on tema ürituste potentsiaalne publik ja selle vajadused. Mõjukuse hindamisel kasutatakse tavapäraselt esmaseid piletiostust ja müügisüsteemist tulenevad andmeid ning püütakse infot ammutada ka muude majandusnäitajate või meediakajastuste analüüsist. Tegelikult on nende tavapärasemate andmeallikate kõrval veel palju andmestikke, mida kasutada. Nendega toime tulemine eeldab pisut oskuslikumat analüüsi, mille võimalusi tutvustab ka Me-Mindi projekt.

MOI! projekti raames loodud ühiskondliku mõjukuse arendamist toetavat muuseumide enesehindamise mudelit, mis on loodud 11 Euroopa partneri koostöös ja mida katsetame praegu muuseumides, saab tundma õppida ja proovida ka aastakonverentsi töötubades. Lisaks analüüsivad relevantsuse ja mõju teemasid mitmed muuseumivaldkonna asjatundjad Euroopast ja Eestist: Jette Sandahl (Euroopa Muuseumifoorum, Taani), Philippa Simpson (V&A Muuseum, Inglismaa), Pille Pruulmann-Vengerfeldt (ERM / Malmö ülikool), Pirjo Hamari (MOI! Projekti juht, Soome Muuseumiamet), Raivis Simansons (Žanis Lipke Memoriaal, Läti), Rasmus Kask (Eesti Vabaõhumuuseum), Karen Jagodin (Vabamu).

Konverentsi 3. mail 2022 on võimalik otseülekandes vaadata ka ERMi kodulehel: https://www.erm.ee/et/Relevance2022 ning ERMi Facebook kanalil: https://www.facebook.com/events/1197097237696104.

[1] Viimastel aastatel on eriti hoogustunud mõju hindamise uuringud ja kultuuriasutuste vajadused. Ilmunud on mitmeid dokumente, ISO standardeid jpm, mis püüavad numbrilisel, jutustaval jm viisil sõnastada ning hinnata kultuuri rolli ühiskonnas. Näiteks on praegu töös lisaks MOI! ja Me-Mindi projektidele Loov Euroopa toetusel projektid „PAT – Performing Arts in (a world in) Transition” (2014–2021), „Create to Connect -> Create to Impact: Changing the world with theatre?” (2018–2022) ja Horisont 2020 projektid „SoPHIA – Social Platform for Holistic Impact Heritage Assessment” (2020–2021), „inDICEs – measure the impact of digital culture” (2020–2022) jpt.