Kunstikollektsionäär Enn Kunilaga vestles ERMi turundusjuht Kairi Ustav.

Kas saite kunstihuvi kodust kaasa? Kas Teie lapsepõlvekodus oli kunsti?

Minu kunstihuvi on tõepoolest pärit lapsepõlvest. Olulist rolli mängis siinjuures perekonna kultuurilembus. Emaga koos käisin juba varakult palju kunstinäitustel, kontsertidel, teatris, ooperis, laulu- ja tantsupidudel. Ka koduseintel oli meil mõningaid maale. Kõige enam on meeles töö, mis rippus terve lapsepõlve minu voodi kohal. Sellel on kujutatud lapitud purjedega purjekas, mille keskosas hõõgub tulekuma, mis annab sellele tööle eriliselt romantilise nüansi. Aastaid hiljem sain teada, et tegemist on purjekaga, millelt süüdati laevaliikluse ohutuse tagamiseks meremärke. Selle maali motiiv ärgitas unistusi ja ergutas mõtteid kaugetest maadest. Maali autoriks on tundmatu baltisaksa kunstnik. Tänaseks on maal põhjalikult restaureeritud ja see on mul siiani alles.

Arvan, et minu teed kunsti juurde aitas ka oluliselt kiirendada ja lühendada elamine looduse keskel. Lapsepõlvekodu asus Nõmmel raba ja metsa kõrval. Selle looduse ilu, värvid ja avarused on mind kahtlemata mõjutanud ja jätnud hinge püsiva igatsuse ilu ja harmoonia järele.

Kas on olnud mõni teos, mis on Teil eriliselt meeles või Teid mõjutanud?

Oluline kirgas mälestus maalikunstist pärineb ajast, mil olin umbes 10-aastane ja külastasin koos emaga Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsiooni. Mäletan selgelt, et see oli Konrad Mägi heleda koloriidiga maal, mille värvid mind eriliselt kütkestasid. Tänasel päeval on minu kunstikollektsioonis Konrad Mägi maal „Saaremaa. Etüüd“, mis sarnaneb kõige enam lapsepõlves nähtud tööga ja see maal on kollektsioonis aukohal.

Mis oli esimene ostetud maal? Miks?

Kui noorem olin, soetasin kunsti ennekõike kodu kaunistamiseks, aga esimese töö ostu täpselt ei suuda meenutada. Hiljem, kui võimalusi juurde tekkis, kasvas maalide hulk ning ühel hetkel tekkis olukord, et pildid ei mahtunud enam seintele ära. Tuli otsustada, kuidas edasi minna. Seda aega loengi kollektsiooni tekkimise algusajaks.

Millised maalid Teie kodus seinal on?

Minu kunstikollektsioon on fokusseeritud 20. sajandi esimese poole ehk Eesti kunsti kuldajale. Selle perioodi kõige tuntumad kunstnikud on Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Paul Burman, Villem Ormisson, Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu, Richard Uutmaa ja mitmed teised. Ka meie koduseintel rippuvad maalid on põhiosas samast perioodist ja samadelt autoritelt. Tulenevalt toimuvatest näitustest vahetuvad koduseintel olevad maalid pidevalt.

Kuidas sai alguse tutvus Olev Subbiga?

Tõsisem side Olev Subbiga sai alguse 1990. aastate alguses, kui külastasin meie ühise tuttava vahendusel tema ateljeed. Selle käigu tulemusena tekkis minu kollektsiooni esimene Olev Subbi maal „Umbes 50 meetrit üle merepinna“. Sealt algas ka meie tõsisem läbikäimine ja sõprus, mis kestis kuni Olev Subbi lahkumiseni 2013. aasta augustis. Tema mõju minule ja samuti minu kollektsiooni loomisele ja arengule on võimatu ülehinnata. Aastate jooksul viis ta mind kurssi paljude kunstitõdedega ja aitas välja töötada kollektsiooni loomise ja arendamise põhimõtted, millest lähtun ka praegu. Olev Subbi pidas tähtsaks meeldivuse printsiipi – kollektsiooni kuuluv töö peab endale väga meeldima, sellega peab tekkima tugev side ning vältida tuleb juhuslikkust. Autor peab kuuluma Eesti kunstnike paremiku hulka ning teos peab esindama autorit parimal moel.

Mitu teost Teie kogus on?

Oma maalikollektsiooni suurust ei hinda ma mitte tööde arvu, vaid võime järgi tutvustada Eesti klassikalist maalikunsti nii Eestis kui ka võõrsil toimuvatel näitustel selle kõige kõrgemal tasemel. Taseme aga tagab range kinnipidamine eespool nimetatud kollektsiooni arendamise põhimõtetest, et autor peab kuuluma Eesti kunstnike paremikku ning teos peab esindama hästi autorit. Kollektsioonis on esindatud üle 60 kunstniku.

Kelle töid on kõige rohkem?

Eesti kunsti algusaegadest on kollektsioonis kõige enam töid meie kunsti suurkujult Konrad Mägilt. Tema ainulaadne ja eristuv ning värvile keskendunud maalikunst on mind võlunud nüüd juba 60 aastat. ERMi näitusel on väljas 18 tööd tema erinevatest loominguperioodidest.

Milline on olnud kõige ekstravagantsem pildimüüja?

Kõige erandlikumad ja meeldejäävamad pakkumised on reeglina tulnud Eestist väljastpoolt. Näiteks 2021. aasta alguses sain Amsterdamist e-kirja, millega pakuti müüa Paul Burmani väikesemõõdulist maali. Teos pakkus mulle kohe huvi ja uurisin müüja käest, et kuidas see temani jõudis. Selgus, et teos oli talle silma hakanud ühes Amsterdami second hand kaupluses ning kunstihuvilisena hakkas ta kohe uurima, mis maa kunstniku teosega on tegemist. Õnneks oli maal signeeritud ja nii jõudis Burmani teos minu kollektsiooni.

Ka Pariisi ühest kunstigaleriist on minuga ühendust võetud ning pakutud Jaan Grünbergi monotüüpiaid.

Nii Burman kui Grünberg tegid need teosed võõrsil ja müüsid või kinkisid seal ära. Seda suurem on minu rõõm, et teosed on aastakümneid hiljem jõudnud lõpuks Eestisse.

Teisalt on olnud huvitavaid lugusid maalide leidmisest ka Eestist. Mitmel juhul on teos rippunud aastaid kellegi koduseinal või asunud pööningul. Ühel hetkel on omanik hakanud teose vastu rohkem huvi tundma ning on selgunud, et tegemist on Eesti kunstiajaloo jaoks väga väärtusliku teosega, mis on olnud aastakümneid kadunud või mille olemasolu on seni üldse teadmata olnud. Näiteks Konrad Mägi teose „Õites oksad“ väljailmumine oli tõeline üllatus.

Kas teile on üritatud võltsingut müüa?

Arvan, et võltsingute teema Eesti kunstis ei ole väga aktuaalne, kuna meil puudub mastaapne kunstiturg, pigem on maalide võltsimise probleem suurte kunstiriikide teema.

Kui tihti oma maale teiste kogujatega vahetate?

Ma ei ole müünud ühtegi tööd, küll aga olen maale kinkinud ja ühel korral ka vahetanud.

Kuidas välismaa oksjonitelt infot hangite, kas teil on kindlad inimesed, kes sellega tegelevad?

Minu kollektsioonil on pidev side paljude oksjonimajadega üle maailma ja informatsiooni Eesti kunsti kohta laekub iganädalaselt. Välisoksjonitelt on kollektsiooni aastate jooksul tulnud mitmeid väga erilisi Eesti kunstnike töid. Näiteks Konrad Mägilt, Johann Kölerilt, Endel Kõksilt, Eerik Haamerilt, Olev Subbilt ja teistelt.

Suurim kunstielamus näitusel?

Esimesest kunstielamusest, millest on jäänud püsivad mälestused seoses Konrad Mägi maalidega, oli eespool juba juttu. Hiljem olen saanud palju erilisi emotsioone seoses Konrad Mägi isikunäitustega Roomas, Torinos ning ka Espoos ja Kopenhaagenis. Nendel näitustel vaimustusin jätkuvalt Mägi kunstnikufenomenist ja ka sellest, kuidas mõjuvad tema maalid kohalikele kunstihuvilistele. Olen näinud väga vaimustatud ja erilisi reageeringuid ning palju positiivseid sissekirjutusi näituste külalisraamatutesse.

Varasemalt olen saanud erilisi elamusi Pariisi Orsay muuseumi püsiekspositsiooni külastades, mis tutvustab modernistliku maalikunsti algusaega. Seal on esindatud kõik selle perioodi maailma suurnimed.

Mille poolest on ERMis praegu toimuv näitus eriline?

Minu jaoks on olnud näituse kohavalik alati väga tähtis. Ja seda nii Eestis kui väljaspool. Eesti kuldaja kunsti kõrge tase lihtsalt nõuab, et seda kunsti näidataks väga heal tasemel muuseumides ja kunstihoonetes, mida kunstisõbrad meelsasti külastavad. ERMi näitus on eriline, sest tegemist on suurepärase muuseumiga, mis on mõeldud Eesti kultuuripärandi säilitamiseks ja tutvustamiseks. Kujutav kunst on üks osa sellest. Muuseumi tase on erakordselt kõrge ja loob suurepärased võimalused näituse korraldamiseks: avarad ja kõrged näituseruumid, kus lisaks maalide eksponeerimisele saab läbi viia heal tasemel haridusprogramme ja näidata filme. Lisaks on saalides kunstnikke tutvustavad infotulbad ja lastenurk.

Näitusel on eksponeeritud umbes paarkümmend maali, mis on Eesti kunstipubliku ees esmakordselt – need on õnnelike juhuste kaudu kollektsiooni jõudnud muuhulgas nii erakogude pööningult, Amsterdami second hand kauplusest kui ka välisoksjonite kaudu.

Eesti kunstiajaloos on värvil olnud kunstnike jaoks eriline tähendus. Värv ongi selle näituse peateglane ja maale ühendav lüli.

Kui saaksite valida ühe maailmakunsti teose, ainult ühe, siis millise valite?

Maailmakunstist võlub mind enim Vincent van Goghi looming ja tema tööde valikust ma ainult ühe maaliga ei piirduks.

Millist maali kindlasti veel tahate, ilma milleta pole kogu täiuslik?

Kõigi 20. sajandi alguses tegutsenud Eesti tippkunstnike parimaid töid võiks kollektsioonis alati rohkem olla. Pakkumisi nende maalide osas ootan ma alati. Palju häid pakkumisi on tulnud kollektsiooni kodulehe kunilaart.ee kaudu.

Kas lapsed jagavad kunstihuvi? Kas teete selle ergutamiseks mingeid samme?

Ma väga loodan, et lastega läheb samuti nagu läks minuga, et lapsepõlves saadud kultuuripisik saadab neid elu lõpuni ja läheb neilt veel põlvkondi edasi. Sel aastal korraldame Hiiumaal koos sõpradega juba 14. korda maalilaagri, kus professionaalsete juhendajate käe all maalivad ka lapsed.

Mis saab Teie kunstikogust tulevikus?

Elame-näeme, kunst alati jääb!