„Jah, raske on see etnograafi elu!“ ehk soomeugrilaste külalislahkusest nõukogude ajal ja tänapäeval

Autor: ERMi teadur Svetlana Karm. Fototöötlus: Arp Karm. Toidukultuuri ja toidupärandi vastu on etnoloogid alati huvi tundnud. Toitu on koos rõivaste ja ehitistega nimetatud ka materiaalse kultuuri (sh nõukogude etnograafia) kolmeks tugisambaks. ERMi etnograafilises arhiivis (EA) leidub palju soomeugrilaste toidu kirjeldusi, mille aluseks on kohapeal tehtud küsitlused või vaatlused. See blogilugu keskendub aga etnoloogide välitööpäevikutele, mis…

Ajakiri Burda Moden ehk „mäletan, kuidas ema ahnelt lõikeid kopeeris“

Tekst: Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator. Fotod ja fototöötlus: Arp Karm. Ajakiri Burda Moden – 70 aastat! Veel paar aastakümmet tagasi polnud tõenäoliselt Eestis inimest, kelle emal, tädil, sõbrannal või tal endal poleks vähemalt ühte Burda Modeni järgi õmmeldud rõivaeset. Hiljuti linastus ETVs põnev eluloofilm „Aenne Burda – moemaailma ärigeenius“, mis kraamis…

Tuhanded rahvarõivad ERMi kogus – kuidas on need muuseumisse jõudnud?

Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator. Eesti Rahva Muuseumi hoidlates on üle 1000 rahvarõivaseeliku ja särgi, tuhandeid vöid ja kindapaare, sukki ja põlvpükse, vatte ja veste, pikk-kuubi ning kübaraid. Nende järgi valmistatud rahvarõivakostüüme näeme laulu- ja tantsupidudel. Aga kas oled mõelnud, kuidas need asjad on muuseumisse saanud? Kes need on kogunud? Kui avada…

Muuseum kui keskkonnaküsimuste aeglane meedium. Intervjuu Libby Robiniga

Autorid: ERMi kuraator Liisi Jääts, teadur-kuraator Kristel Rattus ja hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer. Neil päevil võõrustab ERM Euroopa muuseumite võrgustiku aastakonverentsi, kus arutatakse, kuidas saavad muuseumid kaasa aidata sellele, et kasvaks üldine heaolu, sh juurduks (keskkonna)säästlik mõtte- ja käitumisviis. Suve lõpul käis ERMil külas keskkonnaajaloo ekspert Libby Robin, Austraalia Rahvusülikooli emeriitprofessor ning Austraalia Rahvusmuuseumi vanemteadur.…

Juba nad piiluvad

Tekst: Maire Kuningas, koguhoidja Pesukausi- ja vooditagused vaibakesed Seoses 20. sajandi algul kambrite muutumisega alaliseks eluruumiks ja sooviga kaunistada oma kodu tulid kasutusele uued kaunistustekstiilid ning hakati üha suuremat tähelepanu pöörama pesemis- ja magamiskultuurile. Kasutusele tulid odavad puuvillased niidid ja vabrikukangad. Moe mõjul levisid mustrid linnast maale. Mustreid kopeeriti, müüdi pudupoodides ja laatadel, levitati käsitöökursustel,…

Uute tartlaste lood

Novembri keskpaigast on ERMi osalussaalis avatud näitus “Eesti meie südametes”, mis jutustab Mehhikost, Kolumbiast, Prantsusmaalt ja Venemaalt pärit uute tartlaste lood. Palusime kuraatoritel valida ühe enda Eesti kogemust iseloomustava foto ning kirjeldada, miks see nende jaoks oluline on. Multikultuurne näitus jääb avatuks 17. veebruarini 2019. Näitus on loodud koostöös Tartu Rahvusvahelise Majaga. In mid-November we…

Töö kiidab tegijat

Sel aastal tähistavad Eesti Rahva Muuseumis kaheksa kolleegi tööjuubeleid. Uurisime viielt neist, kuidas nad ERMi tööle sattusid, milline on nende eredaim mälestus ERMis töötamise ajast, mis teeb muuseumis töötamise huvitavaks ning kus nad näeksid ERMi kümne aasta pärast. Reet Piiri, kuraator ERMis 40 aastat ERMi ehk toonasesse ENSV Riiklikku Etnograafiamuuseumisse sattusin eelkõige sellepärast, et õppisin…

40 aastat EKA soome-ugri ekspeditsioone

Svetlana Karm, teadur Maarja Vaikmaa, sisuturunduse spetsialist 17. juulist 3. augustini 1978 toimus ENSV Riikliku Kunstiinstituudi (praegune EKA) ja ENSV Riikliku Etnograafiamuuseumi (praegune ERM) ühisekspeditsioon Murmanski oblasti Lovozero asulasse saamide juurde. Sellega sai alguse tänaseni kestev EKA soome-ugri suviste ekspeditsioonide traditsioon. Paralleelselt Veljo Tormise regivärsilistest rahvalauludest tõukuva loomingu ning Lennart Meri reisikirjade ja dokumentaalfilmidega läänemeresoome…

Vennad Solomentsevid ja Aafrika

Heidi-Elena Stanionyte, Reinwardti Akadeemia üliõpilane, kogude osakonna praktikant Alati, kui Aafrika ja Eesti vahelistele sidemetele mõtlesin, sain aru, et teadsin sellest õige vähe. Aafrika on mulle alati tundunud nii kauge paigana, kui samas ka väga ligitõmbavana. Aafrika ajalooni jõudsin põhiliselt ülikoolikursustel koloniaalajalooga tutvumisel. Koloniaalajastul, 19.–20. sajandil oli Aafrika manner aktiivne koht, kus palju Euroopa riike…

Vadja kirjakeelest

Heinike Heinsoo, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Hakkasin oma uurija-aastate jooksul tundma ennast üha enam tarbija rollis. Olin saatjaks filmitegijatele, ajakirjanikele, kunstnikele ja isegi meedikutele, kes vereanalüüsi alusel vadjalaste laktoositaluvust mõõtsid. Aga vadjalastele polnud midagi vastu andnud. Sellepärast alustasime 2010. aastal vadja keele õpetamist vadjalastele. Algas koostöö Ingerisoome Kultuuriseltsiga, mille esinaine Helena Miettinen kaasas oma…