Tekst: Reet Piiri, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse kuraator. Fotod ja fototöötlus: Arp Karm.
Puuvillane kleit. Kangas on ostetud kauplusest Tekstiil. Õmmeldud endale 1989. aastal aastavahetuse peoks. Lõige Burdast. ERM A 891:11
Ajakiri Burda Moden – 70 aastat! Veel paar aastakümmet tagasi polnud tõenäoliselt Eestis inimest, kelle emal, tädil, sõbrannal või tal endal poleks vähemalt ühte Burda Modeni järgi õmmeldud rõivaeset. Hiljuti linastus ETVs põnev eluloofilm „Aenne Burda – moemaailma ärigeenius“, mis kraamis mälestuste kõrval välja ka passega pluusi kapinurgast. Inimesed jagasid mälestusi nii sotsiaalmeedias kui ka telefonivestlustes:
Oo, mäletan kui mu ema ahnelt läbi kopeerpaberi Burdast lõikeid kopeeris.
Burda ajakirja kättesaamine oli eriline sündmus ja siis käis see tutvusringkonnas käest kätte. Olulised olid just lõikelehed.
Mul on mitmed lõiked tänaseni alles. Peale Burda filmi vaatamist otsisin välja.
Burda lõiked olid super. Kusagilt sai kalkapaberit ja lõiked sellele kopeeritud. Pidevalt sai midagi õmmeldud. Nõuka ajal lihtsalt ei olnud sobivaid valmisrõivaid müügil.
Eesti Rahva Muuseum viis 1985. aasta välitööde ajal Aravete külas läbi ankeetküsitluse, kust selgus, et 67 naisel 184st oli mõni enda õmmeldud riideese.
Puuvillasest kangast pluusi ja seeliku komplekt. Kangas on ostetud Tallinnast õpetajate täienduskursuste ajal 1988. Õmmeldud Burda järgi samal aastal. ERM A 889:19
Puuvillasest kangast pluusi ja seeliku komplekt. Kangas on ostetud Tallinnast õpetajate täienduskursuste ajal 1988. Õmmeldud Burda järgi samal aastal. ERM A 889:18
Kunstsiidist kleit. Riie on ostetud Saaremaa kaubamajast ja selle õmbles valmis eraõmblejanna. Kleiti kanti Kingissepa II Keskkooli lõpetamisel 1986. Mood on võetud Burda 1984. aasta numbrist. ERM A 892:61
Kunstsiidist kleit. Riie on saadud leti alt kauplusest Tekstiil ja lastud õmmelda eraõmblejal. Seda on kantud pidudel ja teatris. Lõige 1987. aasta Burdast. ERM A 891:20
Jaapani siidist kleit. Kangas on ostetud Jõgeva Kooperatiivist 1977. Kleidi õmbles kandja Burda lõike järgi. Selle peal kandis ta 1,5 cm laiust mustast kunstnahast vööd ja kaelas valget pärlmutterkeed. ERM A 1049:28
Kes tahtis huvitavamalt riides käia, pidi ise materjali hankima ja kangale käärid sisse lööma. Meistriks teeb ju praktika! Lõikeid võeti enamasti eestimaisest Siluetist. Välismaistest ajakirjadest, kus ka moodi nägi ja mida tavainimene ajaleheputkast osta sai, olid levinud Poola Kobieta ja Saksa DV Für Dich. Tasapisi hakkas käest kätte levima Saksa LV Burda Moden, mille mõju järjest kasvas.
Tädi elas Lääne-Saksamaal, ta ikka oma õele saatis neid. See oli 50ndate lõpus ja 60ndate algul. Ikka teine maailm.
Mul on ajakirjad aastast 1976. Mina olen ainult Burda järgi ja Burda lõikeid kasutades õmmelnud terve eluaja…
Mäletan, kui koolis õmblustunnis klassiõel Burda kaasas oli ja kui teised tegid lihtsakoelisi pluusesid, siis tema selle lõigete järgi. Kui ajakirja sai lapatud, siis õhkasime ja unistasime kaunitest kleitidest.
1980. aastatel tekkisid siin-seal nn Burda ühingud, kogukonnad, kuhu kuulus viis-kuus sõbrannat või töökaaslast. Ajakiri osteti kellegi käest või antikvariaadist. Burda oli ju omamoodi valuuta: selle abil sai läänes elav sugulane omasid toetada ja ajakirja müümine oligi mõnele vanamemmele kindel kuusissetulek. Burda maksis meie turul palju, mitme juturaamatu jagu – 15 rubla. Kui värske ajakiri osteti, siis igal Burda ühingu liikmel oli lõigete võtmiseks aega üks ööpäev. Oluline oli kiirus, sest ajakirja pidi võimalikult soodsalt antikvariaati tagasi müüma, et järgmise ostmisel vähem raha välja käia.
Midagi Burda ühingu taolist oli 1990. aastatel ka ERMi naiste seas. Meil ei olnud ühiskassat, kogusime iga numbri jaoks eraldi raha. Ja tagasi me ajakirju ei müünud, nii et meil polnud ka vajadust öö läbi lõikeid maha ajada. Enamik Burdadest kolis meiega Veski tänavalt ERMi uude majja.
Sünteetilisest impregneeritud kangast vihmamantel. Materjal on ostetud tolleaegsest Ilves Extra vabrikupoest Tartus. Õmmeldud 1990. aastate keskpaigas Burda järgi. ERM A 1047:16
Puuvillasest markisetist pluus, õlajoonel ise tehtud õlakud. Õmmeldud 1990. aastal Burda lõike järgi. ERM A 888:30
Puuvillasest riidest lühikesed püksid on õmmeldud 1990. aastal Burda järgi, et sõita nendega samal suvel Ungarisse turismireisile. ERM A 888:23
Puuvillasest trikotaažist retuusid on õmmeldud 1992. aastal Burda järgi. „Sel ajal retuusid vaba aja riietusena väga moes, nendega käidi ka tänaval. Viimati kandsin 1996. aastal aeroobikatrennis.“ ERM A 888:37
Sitskangast pluus ise tehtud õlanditega (vatiin + pluusiriie). Õmmeldud 1990. aastate algul Burda lõike järgi. ERM A 888:7
Tegime ikka omamoodi ka
Eesti Rahva Muusemi tekstiilikogus on üle 60 rõivaeseme, mille legend ütleb, et õmblemisel on kasutatud Burdast võetud lõikeid. On nii üks-ühele lõike järgi tehtuid kui ka kohandatuid. Suurel iseõmblemise ajal oli tavaline, et ajakirjas välja pakutud kangast ei olnud meil kusagilt võtta ja see tuli asendada. Kui 1980. aastatel pakkus ajakiri näiteks mudelit impregneerriidest ja meie kaubandus seda veel ei olnud, siis õmmeldi see tihedast puuvillasest nn sulekotiriidest. Trikotaažkanga asemel võeti tavaline, aga juhtus ka nii, et lõige asetati suurenumbrilisele Marati öösärgile ja saidki endale trikotaažpluusi. 1990. aastatel hakkas kaubandusvõrgus liikuma puuvillane kortsukangas, mis sobis suurepäraselt Burda mudelitega.
Puuvillasest riidest püksid on õmmeldud 1990. aastal Burda järgi. „Õmblesin need püksid Ungarisse turismireisile sõitmiseks. Kandsingi neid ainult sel reisil. Põhjuseks asjaolu, et kuna kangavalikut polnud, sai need õmmeldud kättejuhtuvast riidest, mis antud lõike jaoks osutus ebasobivaks. Püksid puhevil ja mulle tundus, et ma olen nagu heinasaad“. ERM A 888:25
Puuvillasest markisetist püksseelik on õmmeldud 1990. aastate algul Burda järgi. „Püksseelikud olid moes ja konkreetne lõige meeldis mulle. Aga oh häda! Lõige oli mõeldud trikotaažriide jaoks ja markissetist õmmelduna ei olnud sugugi nii ilus. Jäid kodupüksteks.“ ERM A 888:36
Kahekordsest puuvillasest riidest jope-tuulepluus on õmmeldud 1990. aastal. Põhilõige pärineb Burdast, passe ja tasku on ise kombineeritud. „Poes mingit tuulepluusi, tolmumantlit saada polnud, vähemalt mitte minu suurusele. Abikaasale õmblesin samast riidest anoraki.“ ERM A 888:8
Puuvillasest kortsuriidest hõlmikseelik on õmmeldud endale 1988. aastal. ERM A 888:19
Puuvillasest kangast pluus. Pluusi ja seeliku komplekt õmmeldi 1990. aastal Burda järgi. Selle komplektiga käidi samal aastal turismireisil Ungaris. ERM A 888:27
Puuvillasest markisetist seelik. Pluusi ja seeliku komplekt õmmeldi 1990. aastal Burda järgi. Selle komplektiga käidi samal aastal turismireisil Ungaris. ERM A 888:28
Aenne Burda lõi oma moeajakirjaga täiesti uue kontseptsiooni: lihtsad elegantsed rõivad, mille õmblemisega sai igaüks ise hakkama, kui tahtmist jätkus. Suur lisaväärtus oli see, et igas numbris oli samm-sammult toodud mõne detaili (nt jaki klapptasku) õmblemise õpetus (sewing course).
Villasest kangast jakk on õmmeldud Burda järgi 1991. „Taskute õmblemises kasutatud sissetöödeldud tasku samm-sammult õmblemise õpetust samas ajakirjas.“ ERM A 891:12
Lisaks sündis just Aenne Burda ja tema õmblejate koostöös praegugi kasutusel olev suurusnumbrite süsteem: number 34, 36, 38, 40 jne, mille piirjooned tõmmati (siksaki, punktiiri jt joonkujunditena) kõik ühele lõikelehele.
Igal mordal oma Burda
Ei teagi täpselt, aga võib-olla tuli niisugune ütlus sellest, et ajakiri, mis seni oli pühendunud naistele, hakkas avaldama ka laste- ja meestemoodi ning samuti näputöö- ja toiduvalmistamisõpetusi. Perestroika ajal tekkis venekeelne Burda – see oli esimene lääne ajakiri, mis Nõukogude Liidus müügile lubati.
Ja muidugi toimus see suure käraga: esimene venekeelne number tuli välja naistepäeval, 8. märtsil 1987. Selle taga oli Raissa Gorbatšova isiklikult ning numbreid jagati esialgu parteikomitee kaudu. Väike meenutus: „Meie tehasele anti kaks tükki. Üks jäeti üldkasutatavaks, teine loositi tehase naiste vahel välja, maksis 5 rubla. Aasta oli siis 1988.“
Eesti inimene oli juba harjunud saksakeelse (vahel ka inglis- või rootsikeelse) Burdaga, nii et meil see sündmus erilist furoori ei tekitanud – lihtsalt ajakiri muutus kättesaadavamaks. Burda eeliseks teiste samalaadsete ajakirjadega võrreldes oli see, et sealsed lõiked sobisid eestlannade kehaga.
Sitskangast kleit, mis on õmmeldud 1990. aastate algul Burdast võetud lõike järgi. ERM A 888:10
Puuvillane kleit. Väga nõutud importkangas on ostetud Tartu kauplusest Tekstiil. Õmmeldud endale Burda lõike järgi. ERM 1029:13
***
Pärast filmivaatamist kirjutas keegi sotsiaalmeedias:
Olin Burda-usku!
Pole ammu Burdasid ostnud, aga praegu tekkis lausa kihk nendega jälle tutvuda ja midagi nende lõigete järgi õmblema hakata.
Loodame, et midagi sellest järellainetusest jõuab ka ERMi kogudesse!
Loo kirjutamisel on kasutatud ERMi arhiivi ja säutsusid sotsiaalmeediast.
Tubli, Reet!
ette näidata kahjuks ei ole aga selle ajakirja järgi sai terve pere riided selga, sellest kangast mis siis parajasti kätte said. esimene burda 1972 alles siiamaani ja veel edasi igast aastakäigust midagi kuni tänasepäevani. ära ei raatsi anda ega visata mood käib ju ringiratast väikeste muudatustega.
Mäletan ajakirja ja lõikeid. Väga head olid mõlemad. Sai nende õpetuste järgi palju õmmeldud.