Juba nad piiluvad - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb

Tekst: Maire Kuningas, koguhoidja

Pesukausi- ja vooditagused vaibakesed

Seoses 20. sajandi algul kambrite muutumisega alaliseks eluruumiks ja sooviga kaunistada oma kodu tulid kasutusele uued kaunistustekstiilid ning hakati üha suuremat tähelepanu pöörama pesemis- ja magamiskultuurile. Kasutusele tulid odavad puuvillased niidid ja vabrikukangad. Moe mõjul levisid mustrid linnast maale. Mustreid kopeeriti, müüdi pudupoodides ja laatadel, levitati käsitöökursustel, ajakirjades.

Muuseumi vaibakogus on 14 kihelkonnast kogutud 22 vaipa, kus on kujutatud väga erilised tegelased ja nende tegevused. Muuseumi kogumistegevus on toimunud ajavahemikul 1962–1999.

Tutvustan igat eset tema iseloomu ja legendi järgi. Kõigepealt on peakataloog, kus ese on kirjeldatud. Piirkond või kihelkond näitavad eseme tegemis- või kogumiskohta. Number – see on igal esemel erinev. Nimetus näitab, mis nimi on esemele antud. Legend on kogumisel kaasa tulnud informatsioon. Lõpuks on foto ja andmebaasi MuIS link.

Muuseum kogub ka edaspidi rõõmuga päkapikumustriga seinavaipu, mis erinevad oma mustri poolest juba kogutud vaipadest. Eriti teretulnud on esemed, millel on olemas tegemis- ja kasutuslugu. Informatsiooni koos foto(de)ga ootame aadressile koguhoidjad@erm.ee.

***

P/k A 50; Pärnu-Jaagupi, ERM A 588:66, seinavaip

Valgest puuvillasest riidest, kaunistatud helesinise tikandiga. Vaibal on ääres 2 cm laiune palistus, kinnitatud vaiba paremal küljel helesinise mulineeniidiga aedpistes. Vaiba keskosa tikand on teostatud varspistes kontuuridena helesinise mulineeniidiga. Ornament jaguneb pikisuunas pooleks. Üleval on keskel pumbaga kaev ja veepang. Üks pöialpoiss pumpab vett ja teine joob. All on lehed ja puuviljad kaarja joonena.

„Kasutatakse veepange tagusena köögis.“ Eseme valmistas Ilme Pikk 1962. aastal Uduveres.

P/k A 56; Häädemeeste, ERM A 614:240, seinavaip

Valgel puuvillasel riidel on sinise niidiga tikitud muster. Mustriks on kolm päkapikku, laud ja pingike. Ühel päkapikul on käes korv, teisel taldrik aurava toiduga, kolmas päkapikk lõikab laua peal naerist, kuna laua ees on kapsas ja porgandid.

Eseme on valmistanud Anastasia Kalmuk Häädemeestel, tegemisaeg umbes 1930.

P/k A 63; Ambla, ERM A 636: 226, lina, söögilaua-tagune lina, köögis

Valgest labases koes linasest riidest, värvilistest mulineeniitidest tikandiga, palistatud käsitsi valge puuvillase niidiga. Lina nurkades on kahe sinise, valge, punase ja roosa mulineeniidiga stiliseeritud taimornament, tikitud täite-, madal-, side- ja varspistes. Keskel ümmarguses ovaalses ringis on kahe päkapiku kujutised, tikitud hele- ja tumepunase, pruuni, lilla ja sinise mulineeniidiga vars- ja madalpistes. Lina äär on tikitud roosa mulineeniidiga aedpistes.

Tikkinud Juuli Kabruska 1933. aastal Vakkri talus.

P/k A 63; Koeru, ERM A 636:256, vaip, vooditagune vaip

Valgest pleegitamata linasest riidest, atlasspindsest valgest riidest kandiga, aplikatsioonide ja värvilistest siidniitidest tikandiga. Vaiba külgedel on valgest puuvillasest riidest ja pruuni siidniidiga tikitud aplikatsioonid, mis kujutavad kaskesid. Kaskede lehed on tikitud kollase ja rohelise siidniidiga. Kaskede kujutiste vahel on allääres kujutatud maapind, valmistatud tumepruunist villasest ja rohelisest puuvillasest riidest. Aplikatsiooni ääred on tikitud beeži ja kollase siidniidiga. Sellest ülespoole jäävad ühe pilli mängiva ja kahe tantsiva päkapiku kujutised, tikitud hele- ja tumesinise, kahe kollasetooni punase, roosa, valge, pruuni, beeži ja musta siidniidiga. Tikandid on tehtud vars-, ahel-, hääbe- ja sidepistes.

Valmistanud Juuli Teras 1933. aastal Mäe talus.

P/k A 68; Tartu, ERM A 648:41, seinavaip

Linasest labasest naturaalvärvi riidest, ristkülikukujuline. Vaiba servale papile kinnitatud rohelisest plüüshist ääris. Ääris on kinnitatud metallneetidega. Vaibal on tumepunase, lilla, beeži, sinise ja helesinise, musta, punase, kollakaspruuni ning kollakat värvi niidiga madal-, põlvik- ja varspistes tikand. Tikandil kujutatud kahte päkapikku, kes kannavad viinamarjakobarat.

Teinud Johanna Pärtelpoeg umbes 1923. aastal Tartus. Muuseumisse kogutud 1975.

P/k A 68; Rapla ERM A 649:104, seinavaip, pesulaua-tagune lina

Valgest labasest puuvillasest riidest. Äärtesse on mõlemale poole õmmeldud 2,8 cm laiuselt helesinine puuvillane labane riie. Seinavaibale on sinise puuvillase niidiga varspistes tikitud pilt, mis kujutab endast vannitoa interjööri kolme päkapikuga.

Valmistas Aliide Kand umbes 1940. aastal Harku vallas.

P/k A 71; Karksi, ERM A 661:155, seinavaip

Linasest labasest riidest, servadest 3 cm kaugusel on 0,2 cm laiune lihtpilu. Peale on tikitud sinakaslilla puuvillase niidiga varspistes ovaalse üldkujuga pilt. Pildil on kujutatud kahte päkapikku köögis askeldamas.

Teinud Salme Allikvee 1955.–1960. aastal Karksi-Nuias.

P/k A 81; Pärnu-Jaagupi, ERM A 693:11, seinavaip

Valgele linasele labases koes riidele lillakas-sinise puuvillase lõngaga varspistes tikitud ovaalses raamistikus kaks päkapikku köögis askeldamas. Ovaalne raamistik seinavaiba keskosal. Väljapoole raamistikku jäävad väänlevad taimemotiivid. Seespool raamistikku kujutatud üks päkapikk aurava kandikuga väljumas raamistikust. Teine päkapikk laua taga ja vasakus käes oleva noaga lõikab peedilt lehti. Päkapiku taga oleval riiulil ripuvad kulp, riiv, pann.

Valmistas Salme Sinilaan 1944. aastal Pärnu-Jaagupis. „See lina oli varem köögiseinal.“

P/K A 86; Tartu, ERM A 713:14, seinavaip

Valgest puuvillasest riidest, kaunistatud varspistes tikitud pildiga. Tikitud sinise iirislõngaga. Pildil kujutatud stseen päkapikkude elust.

Eseme valmistas Selma Nõmm 1920. või 1930. aastal Tartus.

P/k A 86; Tartu, ERM A 713:15, seinavaip

Valgest puuvillasest riidest kaunistaud varspistes tikitud pildiga. Tikitud sinise iirisõngaga. Pildil stseen päkapikkuse elust, päkapikud köögis toimetamas.

Eseme valmistas Selma Nõmm 1920. või 1930. aastal Tartus.

P/k A 91; Tallinn, ERM A 738:26 seinavaip

Labasest puuvillasest ostukangast, keskel sinise iirislõngaga varspistes tikitud kolm habemega meest, kellest kaks pesevad ja üks kuivatab käsi. Mehikeste selja taga on kapp, selle kohal kiri „Ole puhas“. Mehikeste kohal on käterätinagi, vaibanurgas on lillemotiiv, mis kordub diagonaalnurgas. Veel on vaibal seinapilt ja pink veeämbritega.

Valmistas Olga Leppmaa umbes 1930. aastal Tallinnas. „See oli köögivaip.“

P/k A 91; Pühalepa, ERM A 738:32, seinavaip

Labasestpuuvillasest valgest ostukangast, tumesinise iirislõngaga varspistes tikitud vett toovad päkapikud ja vett joov päkapikk. Vaiba mõlemas ülaservas on erinevad lillemotiivid, mille vahele on kirjutatud „Värske vesi“.

See on köögivaip. Valmistas Maria Tammistu enne Teist maailmasõda Sarve külas.

P/k A 94; Laiuse, ERM A 758:28, seinavaip, pesukausi-tagune lina

Linasest labasest valgest kangast. Kolm serva on masinal palistatud. Ülal on kaks aasa. Tikand on tehtud käsitsi sinise puuvillase niidiga varspistes. Pildil on kujutatud viit päkapikku köögis. Valmistas Alma Ostrat.

„Muster olevat võetud vanast saksa käsitööajakirjast. Samasuguseid olevat A. Ostrat teinud varemgi. Antud vaiba puhul olevat kasutatud „eestiaegset niiti“. A. Ostratil on analoogseid seinavaipu rohkemgi, kuid tema noored sugulased ei soovivat neid endile saada. Vaip oli mõeldud pesukausi taha seinale riputamiseks.“

P/k A 100; Jõgeva, ERM A 785:1, seinavaip „Päkapikk

Puuvillasel alusel värviline pilttikand, tikitud mitmevärviliste tikkimisniitidega, ristpistes. Keskseks motiiviks suur päkapikukuju (piibuga suus) loodusmotiivide keskel. Servas stiliseeritud lillemotiivid. Tikandis domineerivad erksad rohelised, sinised ja punased toonid. Eseme tikkis Helene Aints 1986. aastal Jõgeval Raudteemaja nr 21.

„Raudteemajades väga levinud mustri sai H. Aints naabrinaine L. Piholt, jättes päkapikule tikkimata habeme.“

P/k A 100; Häädemeeste, ERM A 790:52, seinavaip

Hallile linasele riidele on vars-, püsisilm- ja mähkpistes rohelise, pruuni, punase, kollase, roosa, valge, hele- ja tumesinise mulineega tikitud kontrabassi mängiv päkapikk, trummi lööv orav ja neid kuulavad linnud. Ümberringi on mets. Motiivistikku raamib igasse servapunase, rohelise ja pruuni mulineega vars- ja püsisilmpistes tikitud rida. Ese valmisatud 1938. aastal.

P/k A 103; Torma, ERM A 802: 13, seinavaip, pesukausi-tagune

Linasele labases koes riidele varspistes tikitud pilt. Tikkimislõngana kasutaud helepruuni mitmekordset puuvillast mulineeniiti. Tikitud pildi piirjooned, kus kujutatud leiba söövat päkapikku, ühes nurgas olevat suurt maasikat, teises nurgas olevat suurt märtsikellukest, sinililli, liblikat ja seent. Tikkis Marta Mägi enne 1930. aastat Sadalas.

P/k A 106; Keila, ERM A 824:14, seinavaip

Valgele puuvillasele kangale on tikitud sinise puuvillase niidiga vars- ja aedpistes kaks lõkke ääres toitu valmistavat päkapikku, kusjuures üks neist istub toolil ja teine pingil. Ese kuulus Salme Tomsonile, mis ajal ese valmistati, on teadmata.

P/k A 106; Anseküla, ERM A 824:41, seinalinik

Valgele labases koes linasele kodukootud kangale on tikitud sinise mulineega varspistes päkapikkude metsapidu, kus ümber lõkke löövad kaks päkapikku tantsu, kaks joovad õlut, üks mängib lõõtspilli, üks tuleb suure kotiga.

„Linik on tehtud vana mustri järgi, kasutati toas kapi peal. Ese kuulus Roosi Ainsalule.“

P/k A 108;Põlva, ERM A 831: 16, pesukausi-tagune seinavaip

Valgest puuvillasest riidest kaunistatud sinise mulineega varspistes tikandiga. Tikandi ülemistes nurkades kaks kala, alumistes kaks vähki, keskel köök. Pliidi juurest lähevad kaks mehikest (päkapikku) toitu serveerima, ühel neist käes supitirin, teisel linnupraad. Vaiba kinkis muuseumile Leida Oeselg.

„Vaiba vanus ja tegijateadmata, arvatavasti pärit Põlvast.“

K/r 438; Tartu, ERM A 850:60, seinavaip

Valgele puuvillasele riidele on tikitud sinise tikkimisniidiga varspistes päkapikkude elu köögis, kus on kolm päkapikku ümber pliidi, pildil on kapp, veeämber ja nagi. Vaiba valmistas Emma Poots 1920. aastal Tartus.