Setode talsipühad Petseris

Tekst ja fotod Tiit Sibul, näituste korraldaja

Eile olid setodel jõulud ehk talsipühad – sedasi kutsutakse vana kalendri järgi peetavaid jõulupühi Setomaal tänaseni. Kui kuni 2014. aastani tähistati ka kiriklikult Setomaal jõulusid just vana kalendri järgi, siis minevast aastast ühtlustas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oma kogudustes toimuva praktika. Nüüd tähistatakse jõulusid ja teisi kuupäevalisi kirikupühi uue kalendri järgi ning  liikuvad pühi – ülestõusmispühi – vana kalendri järgi.

Varvara...Varvara ehk nn setode kirik Petseris 7. jaanuaril 2015. Eile hilisõhtul ja täna hommikul oli see rahvast tulvil.

See muidugi ei tähenda, et talsipühad kuhugi kaoksid. Setomaa kogudustes peetakse Kristuse sündimise püha teenistusi paralleelselt edasi ka vana kalendri järgi – vähemalt esialgu ei näi see traditsioon kuhugi kaduvat. Samuti toimuvad talsipühad rahvakalendri tähtpäevana täpselt samasugusena edasi. Ilmselt peetaksegi aastas kaks korda jõulusid just Setomaal kõige suurema põhjalikkusega.

See lumest...See lumest „onn“ Petseri kloostri territooriumil tähistab paika, kus Õnnistegija on ilmale tulnud.

Setode talsipühade kommetest on ERMi XXXVIII aastaraamatus kirjutanud Mare Piho. Piho on oma tekstis toetunud Jakob Hurda käsikirjalistele materjalidele, mis on tänaseks päevaks kättesaadavad ka trükise kujul. 2013. aastal ilmus Seto Kirävara sarjas „Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagail 1886 ja 1903“.

Ma ei hakka siinkohal veel omakorda ümber jutustama, mida tähendab „kurge tegema“ või „karu tegema“. Ma pigem hoopis katsun fotoreportaaži vormis anda lühiülevaate, millisena tänapäeval setode talsipühade tähistamine avalikus ruumis välja näeb, piirdudes konkreetse üritusega Petseris.

Petseri Lingvistiline...Petseri Lingvistiline Gümnaasium. Varasema nimetusega Petseri  II Keskkool. 2005. aastani õpetati siin kõiki õppeaineid eesti keeles, olles ainus omataoline üldhariduslik keskkool Venemaal.

Talsipühade puhuks on Petseri Lingvistilisesse Gümnaasiumisse kogunetud järjepannu 20 aastat. Kõige enam näeb Petseris toimuv välja piduliku kontsertaktusena, millest võtavad osa koolipere, setod siit- ja sealtpoolt kontrolljoont, setode sõbrad, linna- ja/või teised võimuesindajad. Üritus algab Seto hümni ühislaulmisega.

Vahetult enne...Vahetult enne algust. Saali ette on kogunenud osa kooliõpilastest (kellel nii mõnelgi on tüüpiliselt kaunikõlaline setopärane perekonnanimi) ning nende juhendajad Tsopatalu Helju ja Majaku Helju. Kohe hakkab kõlama hümn.

Lisaks rohkem või vähem ametlikkudele sõnavõttudele ja tervituskõnedele näeb muusikalisi etteasteid. Mõnede etteastete sisu on talsipühadega üsna lõdvalt seotud.

Kooli instrumentaal...Kooli instrumentaalansambel „Russkaja balalaika“.

Rahvast on viimastel...Rahvast on viimastel aastatel olnud alati veidi rohkem kui saali mahutab.

Et selle aasta talsipühadega tähistati samaaegselt ka Obinitsa saamist soome-ugri kultuuripealinnaks 2015. aastaks, siis olid kohal ka külalised Udmurtiast ning Karjalast.

Udmurdid Starõje BõgiUdmurdid Starõje Bõgi külast, mis möödunud, 2014. aastal kandis soome-ugri kultuuripealinna tiitlit.

Petserisse oli Obinitsast...Petserisse oli Obinitsast kaasa toodud ka soome-ugri kultuuripealinna sümbolese – tsirk. Järgmisel aastal rändab see edasi järgmisse kultuuripealinna.

Kontsertaktusele järgneb pidulaud ning talsipühade tähistamine jätkub vabas vormis ja õhkkonnas laulu ja tantsuga.

Udmurtidega istuvad ühises lauasUdmurtitega istuvad ühises lauas karjalased Veskelyse külast, mis koos Obinitsaga kandideeris soome-ugri kultuuripealinnaks.

Sedasi tsõõris...Sedasi tsõõris laulmine suurendab kindlasti ka ühtsustunnet, kuid on pea ainumõeldav viis, kuidas kaaslauljad iistütleja sõnu kuuleksid.

Seto leelokoor...Seto leelokoor „Liinats’uraq“ laulis ühe lauluna talsipühade traditsiooni kuuluva laulumängu „Leigotaminõ“.

Leave a Reply